Kuidas kasutada 3D-modelleerimist puidu- ja mööblitööstuses ning milliseid võimalusi pakub TSENTER? Kui on kahtlust, kas osaleda 8. novembril toimuval 3D-teemahommikul, siis loe ajakirjanik Indrek Sarapuu tehtud intervjuud TSENTRI arendusjuhi Mart Nilsoniga.
Mart Nilson on õppinud metsamajandust tollases EPA-s, praeguses Eesti Maaülikoolis. Pärast kõrgkooli lõpetamist tegi ta metsainstituudis neli aastat teadustööd, tegeledes puidu täiendava juurdekasvu arvutamismetoodika väljatöötamisega. Loodud metoodika abil on võimalik hinnata inimtegevuse mõju metsa kasvule. Hiljem asus ta end teostama ärivaldkonnas. „See oli uute võimaluste teke, mida enne ei olnud,” arvab Mart põhjuse olevat, miks ta just selle tee valis.
Tänase päeva oskusteni on Mart jõudnud täiesti ise õppides ja arenedes.
„Pean tunnistama, et 3D-alal võin lugeda end haritud amatööriks. Et saada professionaaliks, tuleb täielikult sellesse valdkonda süveneda.” Mart peab seda, millega ta tegelikult TSENTRIS tegeleb, tootearenduse osaks. 3D võimaldab tekitada arvutisse täpsete mõõtudega objektist mudeli, millega võib teha mida iganes, alates restaureerimisest ja tootearendusest virtuaaltuurideni välja.
Mööbli tootearenduses on praktiline kasutus 3D-l unikaalsete toodete ja käsitöö tiražeerimine ning edasiarendamine. „Toode skaneeritakse sisse, tehakse see arvutis masinaga toodetavaks, et teha sellest seeriatoode. Eriti hea on kasutada seda tehnoloogiat erinevate mittestandardsete pindade puhul. Katsu sa võtta vanaisa käsitsi valmistatud kiiktoolilt mõõdulindiga täpsed mõõdud,” naljatleb Mart. Kõiki elemente, mida esineb nii looduses kui mujal, on võimalik tehnoloogia abil suurendada ja vähendada, kasutada ornamentikas ja mujal. Tööstuses on oluline ka ruumi skaneerimine. Suur osa praegusi tootmishooneid on vanad, millest ei ole säilinud väga täpseid jooniseid, on ümber ja juurde ehitatud. Puuduvad selged plaanid. Skaneerimise abil on näiteks võimalik ilma lae alla ronimata saada kogu laealustest kommunikatsioonidest täpsed mõõtmed ning täielik pilt.
„Meie ruumiskanneri mõõteulatus algab 1,5 meetrist ja ulatub kuni kilomeetrini. Kõige n-ö magusam skaneerimise ala on ca 3 kuni 100 meetrit. Selles alas suudab skanner mõõta ja salvestada andmeid täpsusega +/- 1 mm. Töökaugus kuni 300 meetrini on enamjaolt probleemivaba, edasi aga sõltub väga palju õhu läbipaistvusest. Käsiskanneri töökaugus on 17 kuni 35 cm, selle eest pinnalugemise täpsus on +/- 0,1 mm. Sellega on võimalik ülitäpselt skaneerida väikeseid objekte. Kahe skanneri toimekuse liitmisel on võimalik skaneerida suuri objekte, millele on lisatud väikesed detailid. Seda saab edukalt kasutada restaureerimise ettevalmistustel. „Näiteks on antiiksel toolil üks lõvi alles, teine aga kadunud — siis saab võtta allesoleva pealt täpse koopia ja sellest teha CNC-le programmi, millega valmistatakse uus.”
Mart leiab, et ühel tavalisel ettevõtjal ei ole vajalik endale skannerit soetada. Igapäevane ülesannete tekkevõimalus skanneri jaoks on siiski väike. Kui aga selline ülesanne tekib, on skanner asendamatu ja tasub tellida meilt vastav teenus, leiab Mart.
TSENTRI skanneritele on leitud rakendusi arhitektuuriprojektides rekonstrueerimise ja restaureerimise osas – vanad müürid oli vaja taastada, selgeks teha, kas ja kui palju need viltu on. On ette tulnud ka üksikuid tootearendusi, kus on kasutatud skaneerimise tehnoloogiat — nt toolile oli vaja kanda peale CNC-ga ehk arvjuhitava freespingiga graveering. Veel võib olla ülesandeks teha mõnest kahjustunud detailist 3D-mudel ja selle kaudu detail taastada. Kindlasti on ka virtuaaltuurid täismudelite baasil tulevikuteema, kus algseks sisendiks saavad olema fotogrammeetria abil ehk fotode põhjal loodud mudelid, mis ei ole üldjuhul piisavalt täpsed. Siin saab skaneerimine ulatada oma „abistava kiire“.
Skaneerimise tulemusena luuakse ruumiline punktipilv ja tõelised oskused algavad sealt, kus algab punktipilve tõlgendamine mudeliks, jõudmaks lõpuks masintöötluse jaoks vajaliku vektorgraafikani. Selles vallas võiks Mardi sõnul olla turul tegutsemas rohkem spetsialiste. „See on see, mida me siin TSENTRIS arendame.”
Pilt: Indrek Sarapuu
Intervjuud saab lugeda ka novembrikuus ilmuvast TSENTRI ajalehest.
Osale 8. novembril 3D-modelleerimise teemahommikul
