Blogi: Ära mine munakorviga kalaturule – mõtteid Norra turu ekspordiseminarilt

22. juunil toimus TSENTRIS Norra turu praktiline ekspordiseminar. Oodatud olid eelkõige disaini ja sisustusega tegelevad ettevõtjad, kuid kasulikke teadmisi said kõik, kellel Norra turg huviorbiidis. Kõlama jäid mitmed head mõtted, millest võib kasu olla ka teiste maade turgudest huvitatutel ja mitte ainult mööblitööstuse sektoris. Paljud soovitused sobivad kõigile, kellel ekspordimõtted peas.

EAS-il on olemas ekspordinõunikud, kes pakuvad eelnõustamist välisturule sisenemiseks, välisettevõtete ostusoovide teenindamiseks ja ekspordipartneri otsingu teenust (see teenus on tasuline).

TSENTRIS olid kohal Norra turu ekspordinõunik Margit Ihlebakke, konsultant Kätlin Kuusemäe ettevõttest Bonus Partner ja Liis Uiboupin, Norra Keele Keskuse juhataja, norra keele õpetaja ja tõlkija.

Mõned mõtted, mis kõlama jäid:

  • Oslos asuv EAS-i kontor on päris suur, saab aidata ruumidega, kus kohtumisi korraldada.
  • Norra mööblisektoris töötab ainult 0,02 % rahvastikust ja see on nõrk sektor. Madal tootlikkus on tundlik impordi suhtes.
  • Välisturule jõudmine on keeruline, iga asjaga ei tasugi sinna minna – igat teenust või kaupa polegi võimalik eksportida, eriti siis kui turg ei ole selle järgi näljas.
  • Ükskõik kui palju me oma toodet ise armastame, ükskõik kui palju ta meile endale meeldib, me ei sa kunagi olla kindlad, kuidas välisturul võõras rahvas selle vastu võtab.
  • Uurige, mida on turul vaja, mitte ärge pushige iga hinna eest seda, mis on. Teisisõnu – ärge minge kalaturule munad korvis.
  • Välisturg nõuab kogemusi, eksport nõuab teadmisi ja on väga piinarikas.
  • Eesti probleem pole mitte riigi väiksus, vaid paljude väikeste ettevõtete olemasolu. Soovitus Eesti eksportijatele – teha asju koos.
  • Eestis näevad inimesed ekspordis ainult raha, tulemust. Ka kõige ilusamate numbrite taga on suur pingutus, suur valu, suur vastutus, suured probleemid. Sellised, mida Äripäev ja Ärileht mitte kunagi kajastama ei jõua.
  • Mis on Ikea saladus? Nende nüüdseks juba lahkunud juht (omanik, looja) ei olnud mööblimees, vaid logistik. Teda ei häirinud riikide ja piirid ja poliitika, tema vaatas, kust raudtee läheb, kes toodavad selle raudtee ääres ja kust saada seda või teist kaupa.
  • Mõned ettevõtted, kellel läheb väga hästi, nende kohta arvatakse, et nad toodavad õiget kaupa. Tegelikult on tihtilugu tegemist logistikute, finantsinimeste või lihtsalt visionääridega. Oluline on toota õige kapp õige finantsilise suurusega ja mida saab kiirelt kätte.
  • Mitmed Eesti mööblitootjad müüvad oma brändi kusagil näitamata. Nende kaubad on mõnes Norra mööblipoes müügil, aga kuskilt ei tule välja, et see on toodetud Eestis. Norras on väga raske Eesti brändiga läbi lüüa.
  • Juurdehindlus on keeruline teema, sõltub kaubast ja brändist. Näiteks saab tavalisele remondipintslile panna juurde tunduvalt rohkem juurde kui juveelitootele. 3-eurost pintslit saab 10-ga müüa, juveelide puhul see nii ei käi.
  • Nii sisustuses kui ehituses on toimunud suur konsolideerumine, kette jääb vähemaks. Allhanget teha on järjest raskem. Tänapäeva inimest ei huvita, kui palju on näiteks tekstiilipoode. Tema tahab poodi, kust saab osta. Need, kes jäävad alles, saavad rohkem turgu ja müüa laiemalt.
  • Kümned ja kümned sama sektori ekspordi-inimesed meilivad samadele kontaktidele Norras, Rootsis, Taanis. Nii toimub iga päev, aga kas nendele kirjadele ka keegi kunagi vastab või mitte? Peab alati mõtlema, kes istub seal teiselpool laua taga. Seal istuvad needsamad sisseostjad, kes on oma töökohtadel aastaid. Vahetavad mõnikord ettevõtetet, aga teema on sama. Ja jälle tulevad need meilid neile erinevatelt väikestelt ettevõtetelt.
  • Need, kes tahavad eksportida ahenevatele turgudele, nagu Skandinaavia turud, on soovitus mõelda oma sektori peale laiemalt ja teha asju koos, nii on parem võimalus läbi murda ja tõmmata teisi endaga kaasa.
  • Tuleb kaasata teisi eestlasi, kui sul on hea kontakt. Ei pea kaasama oma konkurenti, aga võiks oma sisseostja juures kaasata mittekonkurenti, nii suureneb eesti ekspordi jalajälg.
  • See sisseostja võib-olla ei ole Eestis käinud ega tea suurt midagi, aga võib-olla hakkab nüüd uurima, et mis riik see Eesti on. Pärast tekib tal töökultuurina harjumus osta Eestist ja nii me kindlustame tegelikult iseennast paremini kui omaette tegutsedes, ainult oma tarnet tehes.
  • On vaja grupeeruda, tootegruppidena, leida endale head partnerid. Öelda, et meie teeme näiteks Eesti kõige paremaid kööke.
  • Ei saa teha eksporti salatsevalt ja poolsalaja, need ajad on möödas alates sellest kui tekkis internet.
  • Tuleks proovida saada ühendust nendega, kes müüvad asju internetis. Kõik ei avalda oma käivet, aga on vaja saada ühendust nendega, kes teevad käivet ja kes on tõsiseltvõetavad ning Norras tuntud e-poed.
  • Ka messidel käimine ja osalemine on oluline.
  • Suhelda tuleks, niipalju kui võimalik, nende emakeeles st norra keeles. Saab hakkama ka inglise keelega, aga nii jääb ilma võimalustest, mida keegi ei ütle. Kui on võimalik vastata ingliskeelsele meilile või norrakeelsele, siis see otsus tekib sekundiga viimase kasuks. Aga kui kirjutada valmis norrakeelne kiri ja lisada lõppu, et ootame vastust norra keeles või siis võib ka inglise keeles, siis reeglina vastavad nad inglise keeles. Juba see, et on tehtud norrakeelne esitlus, tähendab väga palju.
  • Kui ise keelt ei oska, on võimalus kasutada Norra Keele Keskuse abi, seal on peale keele õppimise võimaluse ka konsultatsiooniteenus. See hõlmab väga erinevaid norra keelega seotud teenuseid, lähtudes kliendi vajadustest. Näiteks võib see olla info otsimine kirjalikust tekstist või norrakeelsetelt veebilehtedelt või hoopis Norras mõne messi külastamine koos ettevõttega. Seega tasub mõelda enne teksti tõlkimiseks saatmist, kas tõepoolest on vaja lasta ära tõlkida kogu tekst või piisab konsultatsiooniteenusest, mille raames vajalik info tekstist üles otsitakse või teksti sisust ülevaade antakse.

Mõtted korjas üles: Liana Allas, liana.allas@gmail.com

Vaata lisaks seminari ettekandeid ja kontakte

Jaga postitust: