Finn Juhli loodud mööblis on liikumist ja elu

Finn Juhli nimetatakse üheks neist, kes muutsid Taani disaini omaette nähtuseks rahvusvahelise maitse kujundamisel.

Finn Juhl (1912-1989) tahtis saada kunstiajaloolaseks, aga isa vastusesisu tõttu õppis ta  1930ndatel Kopenhaageni Kuninglikus kunstiakadeemias arhitektuuri. 

Finn Juhl
Finn Juhl

Demonstreerides oma 1940-ndate lõpu ja 50-ndate aastate töödes Aafrika traditsioonilise skulptuuri mõjusid, suunas ta Taani disainereid eemale nende algsetest käsitöötraditsioonidest ning lähemale ekspressiivsemale ja modernsemale väljendusalaadile.

Mööblidisainis nimetas ta ennast iseõppijaks. Alustades nullist, ilma eeskujude ja päritud piirangudeta ning võttes kujundamise aluseks omaenda keha mõõdud ja raskuse jagunemise toolile. Luues voolujoonelisi, tellingutaoliste struktuuridega orgaanilisi ja loomulikumaid vorme, kasutades maksimaalselt materjali potentsiaalset tugevust, nagu looduse enda konstruktsioonides.

Juhl muutis oma ideed julgeks ja nõtkeks tooteks, kus disainilahenduse kõik elemendid voolasid sujuvalt üksteisesse, esitades sellega suuri väljakutseid tisleritele, kes pidid suutma neid toota.

Finn Juhl ei mõelnud kui praktiline konstruktor, vaid kui skulptor, luues mööblit, kus on liikumine ja elu. Mööbli loomisel töötas ta kahte tüüpi elementidega: kandva ja kantavaga ning oskus neid eraldada lubas luua näiteks hõljuvalaadseid seljatugesid, istmeid jne.

Tänaseks on saanud Finn Juhli nimest omaette bränd.

Mõtete ja piltide allikad:
“Disain. Kuju saanud mõte” Stephen Bayley & Terence Conran, Varrak 2008, lk 187
https://finnjuhl.com/
https://houseoffinnjuhl.presscloud.com/digitalshowroom/#/gallery/Collection

Tauno Erik, tauno@tsenter.ee

 

Jaga postitust:

Onshape tutvustus

Onshape

Mis see on?

Onshape on CAD-tarkvara, mis on oma töötamise loogikalt väga sarnane SolidWorksiga. Saab sama moodi joonistada detailide mudeleid, teha kooste ja jooniseid. Onshape erineb teistest tuntumatest CAD-programmidest sellepoolest, et see on pilvepõhine joonestustarkvara (nagu Google Drive, Office 365 jpt). Tehniline termin selliste platvormide kohta tarkvara teenusena on SAAS (Software as a Service).
 
Eelised kasutajale:
  • Tarkvara ei ole seotud arvutiga. Kasutamiseks on vaja ainult veebilehitsejat ja seda saab teha igast arvutist või ka telefonist. Ideaalne kodu- ja kaugtöö jaoks.
  • Kuna tarkvara asub pilves, siis kasutaja enda arvuti ei pea olema suur ja võimas CAD tööjaam. Piisab tavaliset arvutist.
  • Kasutaja ei pea installima oma arvutisse midagi. Ei pea mõtlema uuenduste peale või kuidas/kuhu teha varukoopiaid.
  • Lihtsustab meeskonna tööd.
Miinused:
  • Kasutaja ei ole tarkvara omanik. Ta ainult rendib seda.

Mis see maksab?

Onshape on tasuline ärikasutuseks. Täpsema hinna leiab Onshapei lehelt.
Onshape on tasuta kasutatav koolidele ja õppetegevuseks (https://www.onshape.com/education-plan).
Samuti on Onshape tasuta ka hobi ja “open-source” projektide jaoks (https://www.onshape.com/products/free).
Free-versiooni kasutades peab arvestama, et need dokumendid on avalikud.

Kuidas see töötab?

Saab importida ja eksportida olemasolevad CAD faile: dxf, dwg, Solidworks, parasolid, STEP, IGES, ACIS, COLLADA, RHINO, GLTF ja STL.
Üks dokument on nagu üks projekt, kus on kõik selle projektiga seotud erinevad failid.
Erinevus SolidWorksiga on see, et ei ole eraldi detaili (part) faile. On Part Studio, kus on mugav teha koos kõik need detailid (parts), mis on omavahel seotud. Kõik detailid on vaikimisi erinevat värvi, et oleks lihtsam eristada.
 
Sketchi loomine
Sketchi loomine

 

Part studio
Part studio

 

Assembly
Assembly

 

Drawing ja BOM
Drawing ja BOM

Näidisprojekt

Näidiseks tehtud väikest projekti saab vaadata siit. (Ei pea sisse logima)

Rohkem infot

 

Ülevaate tegi: Tauno Erik, tauno@tsenter.ee

Jaga postitust:

ERP vs Excel – millal hakata kasutama tootmise juhtimisele tarkvara

Üks tootmiskorralduse alane päring tekitas TSENTRIS ägeda diskussiooni. Järgnevalt leiab Mardi, Randi ja Kaido mõtteid teemal – millal saab Exceliga asjad toimetatud ja millal oleks vaja kasutusele võtta tootmisjuhtimise tarkvara.

  • Mart Mart
  • Kommenteerin siselistis tööaja jaotuse kirjeldust ühe ettevõtte päringu baasil ning vastan sellele, et tööde planeerimist võib muuhulgas hallata ka protsesside kirjeldamise abil, kus märgitakse ka töövahendid, sisendid-väljundid, materjal jne. See, mida protsessi kirjelduses märkida, sõltub eesmärkidest ja üldistuse astmest.
  • Randi Randi
  • Mõtlesin kirjutada pika ja hariva teksti tööliste töölehtede ja aluselehtede teemal, aga kõik taandub ikka tootmistarkvarale. Kui sa juhid tootmist läbi Exceli tabeli (nagu kahjuks paljud veel teevad), siis sa jäädki selliste muredega tegelema. Kui sul on korralik eeltöö tehtud (5S-süsteem, kõigil tootmisdetailidel oma kood, register, min-max tootmiskogused jne), siis see normide korrigeerimine ei ole üldse keeruline.
  • Lihtsalt öeldes – kui Tõnu ütles, et ta suutis eile tunni ajaga puurida 100 detaili, aga täna ainult 60, ja tal ei olnud selleks mõjuvat põhjust, siis on ta lihtsalt laisk või ta valetas eile. Aja jooksul määrab tööline ise oma normi ja juhi ülesanne on välja selgitada, kas ja kuidas saaks seda tempot tõsta (kas siis uus masin, lihtsam detail vms). Ja kui andmed näitavad, et operatsioonide vahelised ajad on liiga pikad ja ei ole seotud masina seadistusega, siis tuleb tootmist veidi ümber planeerida – masinaid liigutada või võtta tööle väikese palgaga abitööline, kes tegelebki transpordiga. Aga seda infot annab sulle tootmistarkvara, mitte Exceli tabel.
  • Ettevõtja peaks endalt küsima, kas tema jaoks on mõistlik tegeleda 2 aastat tootmistarkvara juurutamisega ja investeerida 60 000 eurot, peale mida on ettevõte jätkusuutlik ning tootmise seis on peaaegu et reaalajas nähtav, või on eesmärk kasutada Exceli tabelit ka järgmised 20 aastat ja kurta, et tellimused hilinevad, kliendid ei ole rahul ja töölistele palka maksta ei jõua.
  • Kaido Kaido
  • Kes on aru saanud ERP-i vajalikkusest, need jäävad elama ja kes pole, need surevad õige pea välja. Tihti on ettevõtja probleem selles, et ta pole võimeline tootmisinimesi ühise eesmärgi nimel motiveerima. 5S-i ja ERP-i ei saa juurutada ettevõtte juht, see on meeskonna töö ning nõuab oma igapäevatöö tegemisele veel lisaaja panustamist.
  • Olen nõus, et saab ka Exceliga ja kui hästi tahta, siis saab ka ruudulise paberi peal tootmist planeerida, aga küsimus on – kas see on pikas perspektiivis mõistlik. Ja veel – selleks, et Excel annaks sulle adekvaatset informatsiooni, peab tsehhi ja arvuti vahel olema „tädi liides“. Arvan, et seda saaks tänases kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas juba vältida.
  • Mart Mart
  • Excel on andmebaasi, andmehalduse ja arvutuste keskkond, mille abil kasutaja loob omale sobiva kasutajakeskkonna. Kahjuks oskab 99,…% Exceli kasutajatest seda ainult tabelite vormistamiseks kasutada.
  • ERP (eesti keeles: Ettevõtte Ressursside Planeerimine; inglise keeles: Enterprice Resource Planning) on tarkvara lahendus, mida „jooksutatakse“ tavaliselt mingi andmebaasi mootori peal (näiteks Oracle). ERP võib joosta ka Exceli peal.
  • Võrrelda ERP’i ja Excelit samas kontekstis ei näita erilist kompetentsi (näide mullatööde valdkonnast: kui ERP on ekskavaator, siis võib tal olla peal Exceli (n Honda) mootor või Oracle (n Caterpillari) mootor.
  • Ressursse ei aita planeerida ükski ERP, kui ei ole õigeid algandmeid arvutile (andmebaasile) arusaadaval kujul. Selle on võtnud kokku Randi oma kirja 3-nda lause esimese 6 sõnaga – kui see on tegemata, pole mõtet edasist arutada.
  • Samuti ei aita Excel, kui teadmised Exceli kasutamiseks piirduvad tabelite vormistamise ja paari lihtsa valemi kirjutamise oskusega.
  • Minu seisukoht: on vale lähenemine soetada ERP ja seejärel hakata toomist kirjeldama ja veel hullem kohendama. Alustada tuleb ressursside ja protsesside (tootmise) kirjeldamisest arvutile (andmebaasidele) arusaadaval kujul ja tavaliselt algab see ruudulisest paberist, mõni hetk hiljem võetakse appi Excel, mis on selleks väga hea töövahend. Alles siis saab mõelda sellele, kas ja milline ERP soetada. Üksiku tootmisprotsessi liiga detailne kirjeldamine ei anna suure tootmispildi loomiseks erilist lisaväärtust.
  • Millegipärast ma arvan (aga ei tea), et enamus ettevõtjaid, kes veel ruudulise paberi ja paari arvutitabeliga tootmist juhivad, ei ole jõudnud süsteemse, kogu ettevõtet hõlmava, oluliste ressursside kirjeldamiseni ja siin oleks koht, kus Tsenter võiks aidata. Seda pädevust meil majas on.
  • Selles olen ma eelkirjutajatega 100% nõus, et varem või hiljem jõuavad kõik teatava kriitilise suurusega (tootmis)ettevõtted ühe või teise ERP-i kasutamiseni
  • Tähelepanuta on selle diskussiooni mõttes jäänud pudelikaela juhtimise teooria, millele Kalev väga palju väärtust omistas. Mulle tundub, et see võib olla hea lahendus tootmise juhtimiseks päris paljude meie valdkonna väikeettevõtete jaoks ja seda ka ilma ERP-i rakendamata. Millegipärast ma ei usu aga, et see u 60 töötajaga ettevõttele piisavalt hea on.
  • Mis puudutab Kaido mainitud „tädi liidest“, siis töötades Exceliga, ei ole mingit takistust rakendada isegi täisautomaatseid andmesisestusvahendeid, rääkimata QR-koodi lugejast või triipkoodi lugejast. Lihtsalt valmis ERP-i puhul on need liidestuskohad automaatseks andmesisestuseks tihti juba valmis, Excelis tuleb need loodava süsteemi juurde lisaks luua.
  • Toon ühe Eesti ettevõtte näite: neil oli ehitatud Exceli baasil „oma ERP“. Kogu planeerimine toimus päevase tsükliga, „tädi liides“ arvuti ja tsehhi vahel sisestas enne tööpäeva algust eelmise päeva tootmisandmed ja see andis korrektuurid jooksva päeva tootmisesse. Ühel hetkel tekkis aga olukord, kus oli mõttekas investeerida juba valmis süsteemi koos tehnilise toega ning mitte enam arendada edasi „oma ERP“-i. See, et nad töötasid Excelis tehtud „oma ERP“-iga (meie diskussiooni mõistes planeerisid tööd Exceliga), ei takistanud juba siis neil olemast Eesti kõige efektiivsem mööblitootja ja sealjuures Eesti maastaabis mitte väike – see oli minu sõnumi mõte.
  • Kaido Kaido
  • Selleks, et tootmise planeerimise tarkvara kasutusele võtta, selleks tuleb teha ära väga suur eeltöö, ükski tarkvara ei hakka toimima ilma andmeteta. Ja siia ongi koer maetud – ettevõtjatel on ettekujutus, et tarkvara soetamisega lahenevad probleemid, aga oh häda, probleemid alles algasid. Juht peab kriitiliselt majas ringi vaatama ja saama aru, kes on need võtmeisikud, kelle peale ta saab loota. Aga üle ka ei tasu mõelda, siis ei hakatagi liikuma. Kõiki jamasid ei suuda keegi ette näha, protsessi käik õpetab rohkem, kui targad raamatud (ka need on vaja läbi ikkagi lugeda).

Hea ettevõtja! Kui Sul tekib seda vestlust lugedes soov oma kogemust jagada või sõna sekka öelda, siis kirjuta aadressil hille@tsenter.ee

Jaga postitust:

Uudiskiri märts 2016

TSENTRI uudiskiri märts 2016

 

 

 
TSENTRI juht Kalev Kaarna kutsub ettevõtjaid TSENTRISSE ägedaid asju tegema
 
Aasta algus on TSENTRIS möödunud töiselt. Ettevõtted on meid üles leidnud ja nii mõnigi lennukas idee on jõudnud teostuseni. TSENTRIST on tuge saanud põnevad start-up firmad, seda nii tootearenduses kui ka turule toomise osas. Nõu on saadud toetuste taotlemisel ning protsessis on ettevõtetes juhtimise tarkvara juurutamine TSENTRI toel.

TSENTRI masinapark on olnud abiks ägedate ideede teostamisel, näiteks võib tuua rahvusliku mustri tegemine tammepuidust toolide seljatoele. Ülesanne oli huvitav, sest tegemist oli kumerate seljatugedega. Loe siit!

Kutsume kõiki puiduettevõtteid TSENTRISSE – oodatud on suured ja väikesed, alustajad ja tegutsejad. Peamine on koostöötahe ja idee, mida testida, arendada ja turule tuua. Olgu selleks pakilise tootmisprobleemi lahendamine, uue nutika mööbli idee rakendamine või muu innovaatiline mõte puiduvaldkonnas.

Loe pikemalt, mida Kalev rääkis TSENTRI rollist ja tegevusvaldkondadest.

 
 

 

 
Viimane võimalus registreeruda 23.märtsi teemahommikule
 
23. märtsi teemahommiku „Kuidas konkurentidest eristuda, kui ma ei müü lõpptarbijale“ peaesineja on Markko Karu (disainer ja konsultant). Loe täpsemalt!
 
 

 

 
Kevadised koolitused viimistlusest turunduseni
 
13. aprilli teemahommikul räägime koos oma ala tegijatega internetis oma toodetele erinevate kampaaniate tegemise võimalustest ehk digiturundusest, täpsem info tuleb kodulehele märtsi lõpus.

Võrumaa Kutsehariduskeskus alustab kevadel järgmiste tasuta puiduvaldkonna koolitustega:

Vaata siit Võrumaa kutsehariduskeskuse koolituskalendrit.

 
 

 

 
TSENTRI teemahommikud ja seminarid on läinud täissaalile
 
Kõikidest teemahommikutest on toimunud ja toimuvad ka edaspidi otseülekanded. Ettekandeid ja videosalvestisi saad järelevaadata Tsentri kodulehelt.

Oleme video alla korjanud mõned märksõnad ja sinna klikates leiad videost just selle koha, kus antud teemal räägitakse.

 
 

 

 
Kui Sa võistled ainult hinnaga, siis oled võidujooksja allakäigu trepil
Yrjö Ojasaar jagas teemahommikul infot, miks kümne aasta pärast on ainult hinda müüvate ettevõtete aeg möödas ja kuidas tekitada uus toote klass, vt siia.
 
Mida tootmistarkvara ettevõttel teha ei aita
 
Millal ettevõte vajab tootmise tõhustamisel tarkvara ja kuidas TSENTRIST abi saab, vt siit
 
Kui sinu ettevõte soovib toetust
 
Toetuste infopäeval osutus väga populaarseks Kalevi koostatud toetuste tabel, kus suur osa ettevõtetele jagatavaid toetusi on võrdlevasse tabelisse koondatud.
 
 

 

Munamäe torni väike vennapoeg on nüüd TSENTRIS!
Yrjö Ojasaar
Võrumaa turismiasjaliste, Haanja valla ja TSENTRI ühistöö vili on käinud ära pealinnas ja ootab uut eksponeerimisvõimalust. 3,5 m torn pole oma onu koopia, aga sarnasus on märgatav.

TSENTRI meeskond, eesotsas Taneli, Randi ja Taunoga kasutasid torni tegemisel järgmisi masinapargi võimalusi:

  • Torni vineerist seinad said kumeruse laserlõikuri abil
  • Torni seinad on värvitud ja kuivatatud automaatsel pihustusliinil
  • Konstruktsioonilised osad on käsitsi viimistletud
  • Torni taustaks olevat kõrgekvaliteedilist panoraampilti saab teha pinnatrükimasinal
 
 

 

 
TSENTRI teenused ja hinnakiri
Hinnakiri ja võimalused on üleval TSENTRI kodulehel

Kuna kõik tellimused on erilised, siis tasub alati teha hinnapäring. Infopäringu vormi kaudu saad vastuse nii hinda kui ka muid küsimusi puudutavatele päringutele.

 
Andmebaasid
 
Oleme oma kodulehele kokku korjanud valiku puiduvaldkonnale huvipakkuvaid andmebaase. Vaata, ehk leiad vajalikku infot siit
 
Ideederikast kevadet ja kohtumisteni TSENTRIS!
 
 

 

 


PUIDUTÖÖTLEMISE JA MÖÖBLITOOTMISE KOMPETENTSIKESKUS  
Võrumaa Kutsehariduskeskuse struktuuriüksus
Postiaadress: Väimela, Võru vald, Võru Maakond 65566
Asukoha aadress: Pärna tee 1, Väimela, Võru vald, Võru Maakond 65566
Telefon: +372 782 0298, E-mail: tsenter@tsenter.ee
 

 

 
 

 
If you wish not to receive further updates.Please
Unsubscribe
 

 

Jaga postitust:

TSENTRI teemahommik – prototüüp ja tootearendus

Puidutöötlemise- ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER alustab üritustesarjaga „TSENTRI teemahommikud“. Esimene teemahommik toimub juba 26. novembril Väimelas kompetentsikeskuse uutes ruumides Pärna tee 1.

TSENTRI teemahommikutel otsitakse lahendusi erinevatele mööblitööstuse kitsaskohtadele, alustades tootmisest ja lõpetades tootearenduse, müügi ja turundusega. Osalema ootame tootmisettevõtete juhte, müügi- ja turundusjuhte, tootearendajaid ja tootmisjuhte. Tsentri teemahommikud on praktilised ja proaktiivselt osalejaid kaasavad.

Avaüritusel on teemadeks tootearendus ja prototüüpimine. Käsitleme konkreetset tootearenduse juhtumit ja loome mõne tunniga prototüübi. Seminari juhib Indrek Anepaio, tootearenduse viib läbi Indrek Maripuu. Esimene teemahommik kandub üle ka pealelõunasele ajale, kus lahkame Jüri Kuslapuu abil tootmiskorralduse kitsaskohti. Tootmiskorralduse ümarlauaga liitub tootmisjuhtimise tarkvara ekspert Maido Janke.

Aruteluteemade vahepeal on ekskursioon uutes kompetentsikeskuse kontori- ja tootmisruumides.

PÄEVAKAVA
9:00 Hommikukohv
9:15 Avasõnad
– päeva moderaator Indrek Anepaio
– TSENTRI arendusjuht Mart Nilson
9:30 Tootearendus
– Indrek Maripuu avab teema ja tutvustab tootearenduse juhtumit ja probleemi. Ettevalmistused prototüübi valmistamiseks
10:30 Ettevõtja lugu
11:00 Teemahommiku jooksul loodud prototüübi tutvustus
11:30 Tutvumine TSENTRI masinapargiga. Kerge eine TSENTRI poolt
13:00 Tootmiskorralduse seminar. Jüri Kuslapuu hiljutise Jaapani reisi kogemus
14:30 Kohvipaus
14:45 Tootmiskorralduse ümarlaud
15:45 Päeva lõpetamine

Täpsem info ja küsimused: Mart Nilson mart@tsenter.ee, tel 53 024 685.
Teemahommikul osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida SIIN. Registreerumise viimane tähtaeg on 24. november. Teemahommik on kõikidele osalejatele TASUTA.

ESINEJATE TUTVUSTUS

Indrek Maripuu peamine fookus on mõttemustrite murdmine ehk nutikus ja teistmoodi mõtlemine. Ta on 15 aasta jooksul aidanud Eesti organisatsioonidel panna kokku ka äriplaane, tasuvusanalüüse ja strateegiaid. Selle töö raames viis ta läbi sadu ajurünnakuid erinevates organisatsioonides ning teda hakkas huvitama kuidas inimene mõtleb ning kuidas on võimalik mõtlemist suunata teistest erinevale rajale ja olla seeläbi konkurentidest nutikam. Oma kogemustele ja rahvusvahelistele metoodikatele tuginedes on Indrek kokku pannud unikaalse metoodika, mis aitab treenida out-of-box mõtlemist – ta teeb selle põhjal koolitusi ja nõustab organisatsioonide arendus- ja tootearendusprojekte.

Jüri Kuslapuu on 15 aastat töötanud tootmise ala lektori ja konsultandina, keskendudes Lean meetodile tootmise juhtimisel. Jüri Kuslapuu lemmikteemadeks on inimesed, tootmine ja efektiivsus ning nende seosed. Hiljuti külastas Jüri Kuslapuu Lean tootmise sünnimaa Jaapani tootmisettevõtteid (Toyota, Yamaha, Omron jt), kus Lean meetodite rakendamisega on jõutud kõrgeima tasemeni. Käesoleval seminari jagab Jüri oma Jaapani reisi kogemusi.

Jaga postitust:

Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse kunstiteose tellimise konkursi võitis julge üllatusmomendiga lahendus.

Konkursile laekus kokku 29 võistlustööd. Täna kuulutati konkursi võitjaks Risto Tali ja Rait Siska kavand „ Murrame läbi“, „läbi murdaq“.

Kunstiteose sisuks on julge üllatusmomendiga lahendus, kus läbi seina tungib ruumi üleelusuuruses puidupuur. Žürii leidis, et teos sobitub suurepäraselt antud hoone ruumidesse ning on dialoogis ruumide funktsiooni ja asutuse spetsiifikaga.

Konkursil teise koha saanud kavandi „Puidumeistrite muusa“ autor on Margus Kadarik ning kolmanda koha saanud kavandi „Elualus“ autorid on Oliver Soomets, Tõnis Hiiessalu ja Bruno Lillemets.

Žüriisse kuulusid Tartu Kunstnike Liidu esindajad Markus Toompere ja Peeter Krosmann, Tartu Kunstimuuseumi esindaja Rael Artel, hoone sisekujundaja Keiti Kaasik ning Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.

Võistlustöödega on võimalik tutvuda Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses kuni novembri lõpuni.

Võidutöö kavand

Lõpp protokoll

Jaga postitust:

TSENTER uudiskiri sügis 2015

Tsentri maja. Foto: Tauno Erik

TSENTER uudiskiri sügis 2015

Richard Sagritsa maal aastast 1952 ja tänane pilt.
Mõisa karjalaudast sai TSENTRI uus kodu
9. oktoobril 2015 avati Võrumaal Väimelas pidulikult puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER. Maailmatasemel seadmepargiga kompetentsikeskus tahab saada valdkonna innovatsiooniveduriks ning aidata ettevõtteid viimistlustehnoloogia, tootearenduse ning toomisjuhtimise valdkondades.
Idee kompetentsikeskuse loomiseks tekkis 2009. aastal kohalike ettevõtjate ning Võrumaa Kutsehariduskeskuse koostöö tulemusel. Ideekavand esitati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele 2010. aastal ja Euroopa Regionaalfondi poolt rahastatavat kompetentsikeskuse projekti asuti teostama kaks aastat hiljem. Tee keskuse avamiseni on olnud üsna pikk ja keeruline, kuid nüüd on maja lõpuks avatud.
TSENTER ühendab endas aastatega kogutud kogemusi ja uusi tehnoloogiad ning teadmisi. Seda sümboliseerib ka TSENTRI hoone, milleks on ülemöödunud sajandi teisel poolel ehitatud mõisa karjalaut. Muinsuskaitseobjektina on renoveerimise käigus majas säilitatud vana ning lisatud uus. Majas asub hinnaliste seadmetega masinasaal, avar kontor, konverentsisaal ja raamatukogu.
Masinsaali seadmepark võimaldab rahuldada ettevõtete kõige erinevamaid vajadusi viimistluse ja tootekonstruktsioonide testimise, prototüüpide valmistamise ning tootmisjuhtimise tõhustamise osas. TSENTRI seadmetest tasuks esile tuua furnituuride prototüüpimiseks sobivat 3D printerit, 5-teljelist CNC masinat, automaatset viimistlusliini, puitdetailidele või klaasile piltide või mustrite lisamist võimaldavat pinnatrükimasinat, ruumide ja toodete 3D skannereid ning laserlõikepinki.


Kalev Kaarna
Uuel juhil on suured plaanid
TSENTRIL on augusti algusest uus juht – Põlva ligidal elav Kalev Kaarna. Kalev on üle kümne aasta aidanud ettevõtetel ja ülikoolidel käivitada tootearendusprojekte ning teostanud turu-uuringuid. Puidu- ja mööbliettevõtetega on Kalev koostööd teinud mitmetes Tartu Ülikoolis ja konsultatsioonifirmades ellu viidud projektides. Ta soovib ettevõtteid aidata oma koduregioonis ja selleks ei ole paremat võimalust kui TSENTER, sest puidu- ning mööblitööstuse sektorid on praegu ühed vähestest, mis Eesti majanduskasvu veavad.
Kalevil on kompetentsikeskuse tuleviku suhtes väga ambitsioonikad plaanid. Tema visiooni järgi on kompetentsikeskus TSENTER viie aasta pärast Eesti edukaim uute ideede arendamise ja elluviimise koostööorganisatsioon. TSENTRI eesmärgiks on käivitada sektori ettevõtetega arendusprojekte, mille tulemusena ettevõtte käive kolme aastaga kahekordistub. Kuigi TSENTER aitab põhiliselt just puidutöötlemise ja mööblitootmise ettevõtteid saavad selle sektori kogemustest ideede elluviimisel õppida ka teiste sektorite ettevõtted, kogukonnaorganisatsioonid ning omavalitsused. Kokkuvõttes annab kompetentsikeskus Võrumaale ühe täiendava arenguveduri, mis aitab arendada Võrumaa Kutsehariduskeskust ja annab hoogu Kagu-Eesti ettevõtete kasvule.
Novembrist liitus TSENTRI kollektiiviga ka turundusjuht Hille Lillemägi, kelle tööülesanneteks on info jagamine ja suhtlusvõrgustiku arendamine.

TSENTER kutsub kõiki külla, et oma uusi ideid testida, arendada ning turule tuua. Olgu selleks pakilise tootmisprobleemi lahendamine, uue nutika mööbli idee või muu innovatiivne mõte puiduvaldkonnas.


VÕIMALUSED TSENTRIS
Kõik valdkonna ettevõtted on oodatud oma lahendust vajavate küsimustega TSENTRISSE. Samas on TSENTRIL fookusvaldkonnad, mille raames teostame sektori ettevõtetele kasulikke rakendusuuringuid ning osutame teenuseid.
Rakendusuuringud ei maksa ettevõtetele midagi, sest nende uuringute raames lahendame probleeme, mis on aktuaalsed paljude puidutöötlemise või mööblitööstuse ettevõtete jaoks. Rakendusuuringute tulemused on avalikud kõigile ettevõtetele. TSENTER küsitles 200 sektori ettevõtet saamaks teada, milliste testide tulemustest või probleemide lahendamisest on ettevõtted huvitatud. Küsitluse tulemustest lähtudes koostati TSENTRI rakendusuuringu teemade nimekiri, mille järgi hakatakse uuringuid teostama. Kui sinu ettevõtte jaoks olulist teemat ei ole nimekirjas, siis tule ja anna sellest teada.

Viimistluse valdkonna rakendusuuringud

  • Erinevate saeketaste lõikepinna mõju viimistletud servpinna kvaliteedile.
  • Spiraal-, sakk- ja plaatfreesi kvaliteedi võrdlus viimistluseeelses ja -järgses töötluses.
  • Erinevate lihvimismeetodite võrdlus (tald-, trummel-, ristilihvimine).
  • Lihvpaberi kareduse mõju viimistlusmaterjali nakkumisvõimele.
  • Viimistlusmaterjalide kestvusanalüüsid (lakid, terrassiõlid, vaigu esile tungimist pärssivad viimistlusmaterjalid).
  • Viimistlusmaterjali temperatuuri mõju viimistlusmaterjalide kuivamisele.
  • Pinnatemperatuuri mõju viimistlusmaterjalide kuivamisele.
  • Pinnakattematerjalide võrdlusanalüüsid (imavus, tugevus).
  • Vesialuseliste lakkide võrdlusanalüüsid (sh männipuidu tonaalsuse muutumise takistamiseks).
  • Meetodid pahteldusaja kiirendamiseks.
  • Meetodid linaõli ulatuslikumaks kasutamiseks viimistlusmaterjalina.

Tootearenduse valdkonna rakendusuuringud

  • Lahendused CNC töötlusprogrammide koostamiseks 3D arvutimudelite põhjal.
  • Tootearendusprotsessi kiirendamise ja optimeerimise võimalused.
  • Pinnatrüki kasutamise võimaluste analüüs.
  • Laserlõikur-graveerija kasutamise võimaluste analüüs.
  • 3D mudelite loomine kasutades 3D skannerit.
  • Uute toodete nõudluse testimise võimalused enne tootma hakkamist.
  • Globaalsete valdkonna trendide raport.

Tootmisjuhtimise valdkonna rakendusuuringud

  • Tootmisjuhtimise tarkvara juurutamise kasude ja kulukuse võrdlev analüüs.
  • Tootmisjuhtimise tarkvara juurutamise parimad praktikad ning samm-sammulised juhised.
  • Seadmete tõhusama paigutuse analüüs.
  • Ruumiskänneri kasutamise võimalused toormaterjali, pooltoodangu või toodangu inventuuride ja kontrolli teostamiseks.


TSENTRI teenuste valdkonnad
  • viimistluse valdkonnas – väikepartiide tootmise teenused, tööstuskatsetuste teenused, mõõtmisega seotud laboriteenused;
  • tootearendusevaldkonnas – prototüüpimise teenused, turundusalased teenused, mõõtmisega seotud teenused;
  • tootmise juhtimise valdkonnas – tarkvara juurutamise ja tootmisprotsesside täiustamise teenused, tootlikkuse mõõtmise ja optimaalse tootmisseadmete paigutuse leidmisega seotud teenused.
TSENTRI poolt teostatavad teenused on tasulised. Nende tulemused on tellija kasutada. Tulenevalt iga ettevõtte tellimuse unikaalsusest koostame hinnapakkumise vastavalt tellimuse keerukusele.

Olulisemad tehnilised võimalused teenuste osutamiseks

  • arvjuhitav laserlõikuspink – laserlõikus puit- ja plastikmaterjalidele, lasergraveerimine erinevatele materjalidele;
  • 3D printer – värviline pulberprinter mudelite ja tootearenduse väikeosade ning furnituuride printimiseks;
  • 5-teljeline detailitöötlemise CNC (suur Z-telg) – CNC töötluse teenuse pakkumine, prototüüpide valmistamine, katsetamine;
  • ruumi- ja objekti skanner – ruumide, masinate ja suuremamõõtmeliste tooted skaneerimine ja digitaalse 3D mudeli loomine;
  • täppis-skanner – väiksemamõõduliste furnituuride ja mööblidetailide skaneerimine ja digitaalse 3D mudeli loomine;
  • pinnatrükimasin – läbiva töötlusega, kõvadele pindadele printimine UV tintidega;
  • automaatne pihustusmasin – tasapinnaliste detailidele vesialuseliste pinnakattematerjalide pihustamine automaatpihustusmeetodil koos vajalike kuivatusseadmetega (IR, UV, konvektsioon);
  • viimistluseelsed lihvseadmed;
  • labor puidu- ja puitmaterjalide pinnakatete analüüsimiseks.


TSENTRI tegevuses on oluline koht ka koolitustel ja valdkondlike sündmuste korraldamisel. Kaasates külalislektoreid korraldatakse nii seminaritüüpi kui ka praktilisi koolitusi ettevõtjatele ja teistele huvilistele.




WERMO JUHT NÄEB TSENTRIT KA TULEVIKUS HEA KOOSTÖÖPARTNERINA
Vene sõnul on Wermo ja TSENTRI koostöö olnud jõukohaselt tihe ning TSENTER on Kagu-Eesti mööblitootjatele hea ja vajalik partner.
Loe edasi kodulehelt.



TSENTER AITAB SISUSTUSKODA MITMEFUKTSIOONILISE LAUA PROTOTÜÜBI VALMISTAMISEL
Arvatavasti paljud meist on istunud koosolekulaua taga, mille keskel on näotu juhtmepundar või otsinud kontoris koos kolleegidega sünnipäevalõunaks lauda, mis looks hubase koosolemise tunde.
Loe edasi kodulehelt.


Kui Sinu ettevõtte on huvitatud koostööst, küsi täpsemat infot siit.



Vaata ERRi uudisklippi kompetentsikeskusest
Väimelas alustas tööd Eestis ainulaadne puidutöötlemise ja mööblitootmise kompententsikeskus Tsenter, mis tegutseb Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures. Keskus plaanib uute ideede elluviimiseks teha koostööd teadusasutustega.

Võrus tegutseval puitmööblitootjal oli probleem, kus teatud plaatide lõikamine nüritas saekettaid. Selleks, et asja välja selgitada, pöörduti kompetentsikeskuse poole, et testida nelja erineva tootja plaate, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kompententsikeskuses saab ettevõtja muuhulgas testida ka seda, kui suur on erinevate viimistlusmaterjalide kulu või kuidas oleks neid odavam kuivatada kuni selleni välja, millist mustrit oma toodetele trükkida.

Asjaosalised ise ütlevadki, et Tsenter on koht, mis näitab, mida kõike on võimalik puidutöötlemise ja mööblitootmise valdkonnas teha.

Kõige selle kõrval on aga keskuse oluliseks tegevussuunaks ka koostöö teadusasutustega ja juba praegu on koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga testimisel linaõli kasutamisvõimalused mööbli- ja puidutöösustes.

Kompetentsikeskus Tsenter läks maksma 3,75 miljonit eurot. Rahastada aitasid EAS ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused.
Vaata uudisklippi SIIT

Jaga postitust:

Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse kunstiteose tellimise konkurss

Võrumaa Kutsehariduskeskus on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatav asutus.

Võrumaa Kutsehariduskeskus kuulutab välja Puidutöötlemise ja Mööblitootmise Kompetentsikeskusele

Kunstiteose tellimise konkursi

Info konkursiga seonduva dokumentatsiooni kohta avaneb SIIT.

Konkursile esitatavate kavandite esitamise aeg on 9. novembril 2015 a (esialgne info avaldamise kohta oli saadaval Riigihangete Registris alates 09.september 2015).

Jaga postitust:

Ettevõtlusminister Liisa Oviir külastas TSENTRIT

Täna külastas Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust TSENTER  ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saatsid Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson ning ministri nõunikud Mailis Alt ja Heidi Ojamaa. Võõrustajateks olid Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus, TSENTRI arendusjuht Kaido Mäesalu ja projektijuht Annika Kuus.

Keskuse ringkäigul tutvuti vastavatud hoonega ja põhjalikumalt räägiti võimalustest, mida saab ettevõtjatele pakkuda  TSENTRI spetsialistide kasutuses olevate seadmete ja teadmiste toel. Ühiselt arutati Tsentri tuleviku ja arenguvõimaluste üle.

Jaga postitust:

Liisa Oviir: Puit on meie teine põlevkivi. Video (Lõunaeestlane)

Puidutööstuste kutsel esmaspäeval ja teisipäeval Lõuna-Eesti puidutöötlejaid külastanud ettevõtlusminister Liisa Oviir tunnistas pärast AS Toftan saeveski külastust, et on nähtust vaimustuses.

„Kuivõrd suurelt ja vägevalt on asi ette võetud, kuidas panustatakse kohalikku kogukonda, kui palju kohalikke inimesi siit tööd saab, kui palju nad ekspordivad, kuidas nad uusi investeeringuid teevad. Mina olen praegu täiesti vaimustuses,“ rääkis Oviir pärast Toftani külastust Lõunaeestlasele antud videointervjuus.

Ettevõtlusministri kinnitusel on puidutööstus Eesti jaoks üks tähtsamaid tööstusvaldkondi, mis annab viis protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist ning moodustas augustis kümnendiku Eesti ekspordist.

„Eestis neid ressursse väga palju ei ole, mida me saame kasutada,“ ütles Oviir. „On põlevkivi ja puit on kindlasti sama oluline.“

Liisa Oviir külastas visiidi ajal puidutöötlejaid AS Rait, Osula Graanul OÜ, Toftan AS, UPM-Kymmene Otepää AS ning Väimela puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust.

Vaata Liisa Oviiri videointervjuud SIIT

Arved Breidaks
Lõunaeestlane
20.10.2015

Jaga postitust:
Tsenter