Eesti ja Läti puiduettevõtjad harisid ennast disainivaldkonnas

Edendamaks innovatsiooni ja konkurentsivõimet puidu- ja mööblitööstuses, on vajalik disainerite ja tootjate tihedam koostöö

18. ja 19. jaanuaril toimus vastavalt Valmieras (Lätis) ja Väimelas (Eestis) seminar-praktikum Disaini töötuba, mis keskendus disainmõtlemise edendamisele puitmööbli ja puitehituse valdkonnas. Seminar, mis toimis ka aruteluplatvormina, viis omavahel kokku disainerid, arhitektid, ettevõtjad ja tudengid. Seminar kinnitas disaini kasvavat osatähtsust tootearenduses ja innovatsioonis ning paraku ka jätkuvat arenguruumi valdkonna võtmetegijate omavahelises koostöös.

Osalejad said ülevaate kuidas disainmõtlemine aitab lisada väärtust uutele toodetele, samuti sellest kuidas disainlähenemine võib avada erinevaid perspektiive juba olemasolevate toodete funktsionaalsusele. Tutvustati peamisi brändi loomise trende, brändilugude tausta ning visuaalse identiteedi loomise nüansse.  Osalejad said praktiliste näidete varal aimu ka sellest kuidas disainlähenemine aitab edendada ettevõttesiseseid protsesse, mõista paremini sihtgrupi vajadusi ning parendada inimestevahelist klappi töötajate, klientide kui äripartneritega.

Kõige aktiivsem ideede vahetamine käis seminari praktilises osas. Ettevõtjad vastasid kuulajate küsimustele tootearenduse praktilise kogemuse kohta aga ka üldiste suundumuste kohta puidu- ja mööblitööstuse arengutes. Osalevatel ettevõtetel oli võimalus teostada disainiekspertide käe all disainiaudit, mille käigus analüüsiti disainiga seotud probleeme ettevõtte ja toodete perspektiivis.

Üks kõnelejatest, Läti puitehituse klastri tegevjuht Gatis Zamurs märkis, et puitmajaehituse valdkonnas napib produktiivset koostööd tootjate, disainerite, arhitektide ja müüjate vahel kuna iga osapool keskendub pigem enda ülesannetele ja mitte parima terviku loomisele. “See paradigma peab muutuma kui soovime murda välja madala lisandväärtuse ja madala sissetuleku lõksust”, ütleb gatis Zamurs.

Ta on veendunud, et iga haru kompetents on suurepärane ning et sünergia puudumine otseselt probleeme ei põhjusta. “Meie disain on suurepärane, tootjad on töökad ning turundajad professionaalsed. Kuid vähene valdkondlik koostöö ei võimalda meil murda välja teatud “keskpärasuse lõksust”. Me oleme senise edu ja madalate hindade pantvangid.”

Üks Disaini töötoa eestvedajaid, Läti Kunstiakadeemia õppejõud Aija Freimane kinnitab: “Töötuba tõi kokku laia kuulajaskonna eesotsas mööbli- ja puiduvaldkonna disaineritega ja teistega, kes on huvitatud mõistmast, kuidas disaini saab kasutada iga ettevõtte arenguks aga ka valdkonna arengu huvides regioonides tervikuna.” Ta rõhutab, et peale seminari praktilist osa tunnistasid osalejad, et nad on saanud häid mõtteid ja ideid, kuidas paremini kujundada oma toote lugu eelkõige toote lõpptarbijat silmas pidades. Ühtlasi said osalejad põhjaliku sissevaate kaasaegsesse disainmõtlemisse ning sellesse kuidas toote lugu sihtturgudele “üle kanda”.

Disaini töötoa saab võtta kokku tõdemusega, et endiselt – ja ehk isegi rohkem kui varem – on vajalik pidevalt uuendada ja arendada oma teadmisi disainist kui protsessist. See on üks aspekt, mis annab erilise tähenduse projektile “Innovation and export of wood and furniture in Võru County and Vidzeme Planning Region”, aitamaks arendada innovatsioonirikast majandusharu mõlemas regioonis. Töötuba tõestab, et õigeid teadmisi ja praktilisi tööriistu pakkudes on valdkonna tegijatel suurem potentsiaal koostööd teha ning arengus uusi lahendusi leida.

Seminari “Wood meets design and innovations” valmistas ette ja viis läbi Vidzeme Planeerimispiirkond koostöös puidutöötlemise- ja mööblitootmise kompetentsikeskusega Tsenter projektis “Innovation and export of wood and furniture in Võru County and Vidzeme Planning Region”, mis omakorda on koostatud Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi (EstLat) raames.

 

 

Jaga postitust: