ERP vs Excel – millal hakata kasutama tootmise juhtimisele tarkvara

Üks tootmiskorralduse alane päring tekitas TSENTRIS ägeda diskussiooni. Järgnevalt leiab Mardi, Randi ja Kaido mõtteid teemal – millal saab Exceliga asjad toimetatud ja millal oleks vaja kasutusele võtta tootmisjuhtimise tarkvara.

• Mart
• Kommenteerin siselistis tööaja jaotuse kirjeldust ühe ettevõtte päringu baasil ning vastan sellele, et tööde planeerimist võib muuhulgas hallata ka protsesside kirjeldamise abil, kus märgitakse ka töövahendid, sisendid-väljundid, materjal jne. See, mida protsessi kirjelduses märkida, sõltub eesmärkidest ja üldistuse astmest.
• Randi
• Mõtlesin kirjutada pika ja hariva teksti tööliste töölehtede ja aluselehtede teemal, aga kõik taandub ikka tootmistarkvarale. Kui sa juhid tootmist läbi Exceli tabeli (nagu kahjuks paljud veel teevad), siis sa jäädki selliste muredega tegelema. Kui sul on korralik eeltöö tehtud (5S-süsteem, kõigil tootmisdetailidel oma kood, register, min-max tootmiskogused jne), siis see normide korrigeerimine ei ole üldse keeruline.
• Lihtsalt öeldes – kui Tõnu ütles, et ta suutis eile tunni ajaga puurida 100 detaili, aga täna ainult 60, ja tal ei olnud selleks mõjuvat põhjust, siis on ta lihtsalt laisk või ta valetas eile. Aja jooksul määrab tööline ise oma normi ja juhi ülesanne on välja selgitada, kas ja kuidas saaks seda tempot tõsta (kas siis uus masin, lihtsam detail vms). Ja kui andmed näitavad, et operatsioonide vahelised ajad on liiga pikad ja ei ole seotud masina seadistusega, siis tuleb tootmist veidi ümber planeerida – masinaid liigutada või võtta tööle väikese palgaga abitööline, kes tegelebki transpordiga. Aga seda infot annab sulle tootmistarkvara, mitte Exceli tabel.
• Ettevõtja peaks endalt küsima, kas tema jaoks on mõistlik tegeleda 2 aastat tootmistarkvara juurutamisega ja investeerida 60 000 eurot, peale mida on ettevõte jätkusuutlik ning tootmise seis on peaaegu et reaalajas nähtav, või on eesmärk kasutada Exceli tabelit ka järgmised 20 aastat ja kurta, et tellimused hilinevad, kliendid ei ole rahul ja töölistele palka maksta ei jõua.
• Kaido
• Kes on aru saanud ERP-i vajalikkusest, need jäävad elama ja kes pole, need surevad õige pea välja. Tihti on ettevõtja probleem selles, et ta pole võimeline tootmisinimesi ühise eesmärgi nimel motiveerima. 5S-i ja ERP-i ei saa juurutada ettevõtte juht, see on meeskonna töö ning nõuab oma igapäevatöö tegemisele veel lisaaja panustamist.
• Olen nõus, et saab ka Exceliga ja kui hästi tahta, siis saab ka ruudulise paberi peal tootmist planeerida, aga küsimus on – kas see on pikas perspektiivis mõistlik. Ja veel – selleks, et Excel annaks sulle adekvaatset informatsiooni, peab tsehhi ja arvuti vahel olema „tädi liides“. Arvan, et seda saaks tänases kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas juba vältida.
• Mart
• Excel on andmebaasi, andmehalduse ja arvutuste keskkond, mille abil kasutaja loob omale sobiva kasutajakeskkonna. Kahjuks oskab 99,…% Exceli kasutajatest seda ainult tabelite vormistamiseks kasutada.
• ERP (eesti keeles: Ettevõtte Ressursside Planeerimine; inglise keeles: Enterprice Resource Planning) on tarkvara lahendus, mida „jooksutatakse“ tavaliselt mingi andmebaasi mootori peal (näiteks Oracle). ERP võib joosta ka Exceli peal.
• Võrrelda ERP’i ja Excelit samas kontekstis ei näita erilist kompetentsi (näide mullatööde valdkonnast: kui ERP on ekskavaator, siis võib tal olla peal Exceli (n Honda) mootor või Oracle (n Caterpillari) mootor.
• Ressursse ei aita planeerida ükski ERP, kui ei ole õigeid algandmeid arvutile (andmebaasile) arusaadaval kujul. Selle on võtnud kokku Randi oma kirja 3-nda lause esimese 6 sõnaga – kui see on tegemata, pole mõtet edasist arutada.
• Samuti ei aita Excel, kui teadmised Exceli kasutamiseks piirduvad tabelite vormistamise ja paari lihtsa valemi kirjutamise oskusega.
• Minu seisukoht: on vale lähenemine soetada ERP ja seejärel hakata toomist kirjeldama ja veel hullem kohendama. Alustada tuleb ressursside ja protsesside (tootmise) kirjeldamisest arvutile (andmebaasidele) arusaadaval kujul ja tavaliselt algab see ruudulisest paberist, mõni hetk hiljem võetakse appi Excel, mis on selleks väga hea töövahend. Alles siis saab mõelda sellele, kas ja milline ERP soetada. Üksiku tootmisprotsessi liiga detailne kirjeldamine ei anna suure tootmispildi loomiseks erilist lisaväärtust.
• Millegipärast ma arvan (aga ei tea), et enamus ettevõtjaid, kes veel ruudulise paberi ja paari arvutitabeliga tootmist juhivad, ei ole jõudnud süsteemse, kogu ettevõtet hõlmava, oluliste ressursside kirjeldamiseni ja siin oleks koht, kus Tsenter võiks aidata. Seda pädevust meil majas on.
• Selles olen ma eelkirjutajatega 100% nõus, et varem või hiljem jõuavad kõik teatava kriitilise suurusega (tootmis)ettevõtted ühe või teise ERP-i kasutamiseni
• Tähelepanuta on selle diskussiooni mõttes jäänud pudelikaela juhtimise teooria, millele Kalev väga palju väärtust omistas. Mulle tundub, et see võib olla hea lahendus tootmise juhtimiseks päris paljude meie valdkonna väikeettevõtete jaoks ja seda ka ilma ERP-i rakendamata. Millegipärast ma ei usu aga, et see u 60 töötajaga ettevõttele piisavalt hea on.
• Mis puudutab Kaido mainitud „tädi liidest“, siis töötades Exceliga, ei ole mingit takistust rakendada isegi täisautomaatseid andmesisestusvahendeid, rääkimata QR-koodi lugejast või triipkoodi lugejast. Lihtsalt valmis ERP-i puhul on need liidestuskohad automaatseks andmesisestuseks tihti juba valmis, Excelis tuleb need loodava süsteemi juurde lisaks luua.
• Toon ühe Eesti ettevõtte näite: neil oli ehitatud Exceli baasil „oma ERP“. Kogu planeerimine toimus päevase tsükliga, „tädi liides“ arvuti ja tsehhi vahel sisestas enne tööpäeva algust eelmise päeva tootmisandmed ja see andis korrektuurid jooksva päeva tootmisesse. Ühel hetkel tekkis aga olukord, kus oli mõttekas investeerida juba valmis süsteemi koos tehnilise toega ning mitte enam arendada edasi „oma ERP“-i. See, et nad töötasid Excelis tehtud „oma ERP“-iga (meie diskussiooni mõistes planeerisid tööd Exceliga), ei takistanud juba siis neil olemast Eesti kõige efektiivsem mööblitootja ja sealjuures Eesti maastaabis mitte väike – see oli minu sõnumi mõte.
• Kaido
• Selleks, et tootmise planeerimise tarkvara kasutusele võtta, selleks tuleb teha ära väga suur eeltöö, ükski tarkvara ei hakka toimima ilma andmeteta. Ja siia ongi koer maetud – ettevõtjatel on ettekujutus, et tarkvara soetamisega lahenevad probleemid, aga oh häda, probleemid alles algasid. Juht peab kriitiliselt majas ringi vaatama ja saama aru, kes on need võtmeisikud, kelle peale ta saab loota. Aga üle ka ei tasu mõelda, siis ei hakatagi liikuma. Kõiki jamasid ei suuda keegi ette näha, protsessi käik õpetab rohkem, kui targad raamatud (ka need on vaja läbi ikkagi lugeda).