TSENTRIS on praktikal Võrumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala 1. kursuse õpilane Kerli Jürisoo. Järgnevalt saab lugeda Kerli mõtteid sellest, miks võiks noor valida õppimiseks kutseõppeasutuse.
Kõigil peab olema võimalus ja valikud – siis on inimene õnnelik, vastuvõtlik, avatud ning loominguline
Lähema 20 aasta jooksul maailma tööturul toimuvad muutused toovad endaga kaasa tänaste ametite asendumise uutega valdkondades, millest me veel kuulnudki pole. Iga päevaga liigume tulevikule järjest lähemale ning et sellega valmis olla, peame oluliste ametite omandamiseks õigeid samme tegema juba praegu.
Peale põhikooli lõpetamist on paljud noored valiku ees, mida edasi teha. Kas valida keskkool või kutsekool? Valdav osa noori on väga rahul oma erialavalikuga kutsekoolis.
Tabel 1. Vilistlaste rahulolu väliste teguritega tervisliku seisundi lõikes (n = 1050)[1]
Tabel 2. Vilistlaste rahulolu sisemiste teguritega tervisliku seisundi lõikes (n = 1050)
Nagu kinnitavad Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed, asuvad põhikooli lõpetamise järel kutsekooli õppima oluliselt madalama keskmise hindega noored. Sageli praktilises töös andekamate noorte jaoks on kutseharidus oluliselt sobivam õppeliik, sest üldaineid õpetatakse vähe või puuduvad need sootuks. Erialaained on samas praktilised, õppetöö tulemused käega katsutavad ning õppimine seetõttu huvitav.[2]
Keskhariduse baasil õppima asuvatest õpilastest on paljud juba aastakümneid koolist eemal viibinud ning osalemine elukestvas õppes on nende jaoks uudne ja huvitav, pakkudes vaheldust rutiinsest tööelust. Õpilaste koosseis on kirju ning õppima tuleb ka väga andekaid õpilasi, kes on võimelised rohkemaks. Kõrgkoolis omandatav haridus aga ei taga alati tööjõuturul soovitud ametikohta. Noored lähevad õppima asju, mis tööstusele järelkasvu ei paku. Liiga paljud langevad endiselt lihtsalt populaarseima eriala lõksu. Kõrghariduse omandamisega kerkivad küll enesekindlus ja palgasoov, kuid erialade lõikes on väga suured käärid – selgelt joonistuvad välja valdkonnad, kus on näha nõudlust tööturul ja vastupidi. See omakorda loob liialt tiheda konkurentsi ning paljud kõrgharitud noored valivad madalama ametikoha või suunduvad hoopis välismaale tööle.
Vaid ühte oskust nõudvate töökohtade arv väheneb tulevikus. Lähiaastatel automatiseeritakse paljud sellised töökohad, kus kasutatakse vaid matemaatilisi oskusi. Leidub palju vähetasustatud töökohti, kuna potentsiaalsete töötajate valik on lai. Tulevikus leiavad häid ning hästi tasustatud tööpakkumisi need töötajad, kes suudavad edukalt kombineerida matemaatilisi ja interpersonaalseid oskusi. Hinnatud on oskused, mida juba lasteaias arendatakse: jagamine ja läbirääkimine. Kaasaegne töökeskkond sarnanebki lasteaiale, kus inimesed vahetavad erinevaid rolle ning liiguvad projektide vahel. Lasteaias aga õpitakse sotsiaalseid oskusi nagu empaatia ning koostöö. Ühiskond vajab erinevate mõtlemistüüpidega isiksusi: nii induktiivse, kui ka deduktiivse lähenemisega analüüsitavale. Kõigil peab olema võimalus ja valikud – siis on inimene õnnelik, vastuvõtlik, avatud ning loominguline.
Ennustatakse, et tuleviku töö kujutab endast tööampsakaid siit ja sealt, mitte päevad läbi, mitu aastat järjestikku ühe ja sama tööandja juures rassimist. Nii moodustuks inimese karjäär tulevikus tuhandest osaajaga ülesandest. Tööampsumajandus tekitaks omakorda tööturul konflikte ja segadust. Palgatöötajad asenduksid järjest enam vabakutseliste ja projektipõhiste töötajate ehk sõltumatute töövõtjatega. Ühe projekti juurest teise juurde liikumine eeldab aga rööprähklemist.
Uus generatsioon ootab tööandjalt vabadust olla iseenda peremees, mis sunnib ettevõtteid pakkuma paindlikumaid ja mitmekülgseid võimalusi. Vabadusega kaasneb ka vastutus, mistõttu peab töötaja arendama oskust iseennast juhtida ning tulema toime probleemide lahendamisega. Tekkinud on vajadus teistsuguste sotsiaalsete oskuste järele, kus võtmesõnadeks on virtuaalne koostöö ning kultuuridevaheline suhtlus. Tarvis oleks laia silmaringiga inimesi, kes omaks ka head tehnilist taipu. Tuleviku töötaja soovib enda ümber näha inspireerivaid inimesi, disainida oma tööd ise, rakendada oma oskusi enda jaoks meeldivas atmosfääris ning tunda, et ta loob justkui ühiskonna jaoks uut väärtust.
Võrumaa Kutsehariduskeskuse moto on “Hea kool kogu eluks” ja üldjuhul nii see ka on. Panustades oma aega teadmiste omandamiseks, annab kool sulle vajalikud oskused ning kompetentsi, et tööjõuturul edukalt hakkama saada. Koolil on põhiväärtused paigas ning õpetajad on meelsasti nõus neid õpilastega jagama.
TSENTER, mis on kooli allüksus, omab parimaid teadmisi ja oskusi materjalides, tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja tootearenduse valdkonnas. Kompetentsikeskus võtab avasüli vastu éttevõtteid, koostööpartnereid ning õpilasi nii mujalt kui ka Võrumaa Kutsehariduskeskusest. Kasu saavad mõlemad – üks teadmiste, teine oskustega. Hetkel TSENTRIS praktikat sooritades, olen hulga uusi teadmisi saanud nii kontori kui ka ettevõtluse poole pealt. Tegu pole lihtsalt kohaga, kus saaksid kaheksast viieni ära istutud, vaid käed-jalad on tööd täis kogu päeva.
Autor: Kerli Jürisoo, Võrumaa Kutsehariduskeskuse ÄKS-18 (Ärikorralduse spetsialist, I kursus)
Viited:
[1]https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/lopparuanne.pdf [2]http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Uuringud/kutse6ppeasutuste_vilistlaste_uuring.pdf
