Toome teieni valitud soovitused ja mõtted Superangeli ja Elar Killumetsa poolt korraldatud veebiseminarist dr Gervase Bushe’ga. Lühidalt on tema soovitused juhtidele:
- järgi õiglast protsessi;
- leia parimad kriisiaja lahendused koosloomest (mitte juhi peast);
- eelista kiireid katsetusi ekspertide arvamustele;
- investeeri vähene ressurss töötavatesse lahendustesse;
- räägi alati avatud kaartidega, sest kuulujutud on alati hullemad kui tõde.
Kui ettevõttel on kriisist tulenevalt tekkinud rahalisi raskusi, siis ollakse sunnitud inimesi koondama. Koondamine ei ole mitte raske ainult neile, kes peavad lahkuma, vaid ka neile, kes jäävad. Sageli langeb alles jäänud töötajate motivatsioon, töövõime ning tootlikkus märkimisväärselt alla varasemat taset ning juhtidel on väga raske allesjäänud meeskonnaga mingeidki tulemusi saavutada.
Dr Bushe selgitas seda usalduse kaotusega juhtkonna vastu ning “pääsenu süütundega” (survivor guilt). Viimase puhul on tegemist seisundiga, kus koondamislaine üle elanud inimesed mõtisklevad tihti selle üle, kas nende pääsemine oli õigustatud. See seisund võib põhjustada unehäireid, tujukõikumisi ja motivatsioonipuudust. Süütunne ja usalduse kaotus juhtkonna vastu tekib, kui asjad ei tundu õiglased. Kriisi situatsioonis aga ei olegi sageli võimalik teha kõigi jaoks õiglasi otsuseid. Küll aga on võimalik läbi viia 100% õiglast protsessi.
Nii näiteks ei pruugi justkui õiglane otsus “koondame igalt poolt 10% töötajaid” olla protsessi mõttes üldse õiglane. Selliste otsuste puhul keskendutakse protsendile, mitte kriteeriumitele koondamise tegemiseks ning koondatakse ka nendest osakondadest, kus täna tööd on.
Dr Gervase Bushe tõi välja, et kui ettevõte peab keerulistel aegadel tegelema koondamistega, siis on selle protsessi läbipaistvus töötajate vaimse tervise seisukohast ülioluline. Kui töötajad saavad aru ja peavad õiglaseks neid kriteeriumeid ja protsessi, mille järgi otsustatakse töö kaotavad inimesed, usalduse kaotust ega süütunnet ei teki ning alles jäänud töötajad suudavad uue olukorraga paremini toime tulla.
Kui palju tõtt peaks töötajatele rääkima juht, kui ettevõtte rahavarud on kiirelt kahanemas ja palkade maksmine on muutumas keeruliseks? Gervase Bushe sõnul on parimaks lahenduseks selle olukorra tunnistamine töötajatele. Kui ei räägi juht, siis räägivad kuulujutud. Lood, mida sinu meeskond oma peades ketrab on alati hullemad kui reaalsus ja just seetõttu tuleks oma meeskonnaga suhelda avatult.
Oluline on endale ettevõtte juhina teadvustada, et inimesed saavad aru, et käesolev olukord on igas mõttes erakorraline. Asjatu paanika vältimiseks soovitab Dr. Bushe oma meeskonnaga suhelda võimalikult avatud kaartidega. Oluline on tunnistada, et olukord on ebakindel ja jagada järgmisi võimalikke samme meeskonnaga, isegi kui konkreetseid samme ei ole hetkel palju.
“Investeeri nendesse toodetesse ja teenustesse, mis suudavad ka keerulisel ajal Sinu ettevõttele tulu tuua ning vähenda kulusid nende osas, mis seda ei suuda. Selliselt võid avastada enda jaoks mõne täiesti uue turu.”
Kriis pakub võimalusi, leia need
Dr Gervase Bushe jagas enda klientide kogemustele toetudes ideed, et iga kriis pakub võimalusi ning need tuleb vaid üles leida. Võimaluste leidmiseks tasub terava pilguga üle vaadata enda tooted ja teenused ning suunata fookus nendele osadele, mis suudavad täna või juba homme tulu teenida.
Kaasa meeskond muudatuste loomisesse
Dr Bushe sõnul ei ole juhi ülesandeks kriisi olukorras teada vastuseid. Juhi ülesandeks on sõnastada probleem selliselt, et meeskond saaks hakata seda lahendama.
Dr Bushe tutvustas käivitava või koosloomelise juhtimise (Generative Leadership) lähenemist, mille abil juht loob koostöös meeskonnaga õhkkonna ja võimalused ettevõtte elus hoidmiseks ja hilisemaks kasvuks. Kui meeskonnale on tutvustatud avatud kaartidega ettevõtte hetke olukorda, siis tuleb juhil luua tingimused selleks, et ideed olukorra parandamiseks saaksid vabalt esile tulla. Juhi eesmärk sellise lähenemise puhul on tunnistada: “Ma ei tea vastust, aga ma tean probleemi”, ning usaldada enda meeskonda ning kiireid katsetusi. Juhi ülesanne on paika panna reeglid, kuidas meeskonna ideid kiirelt katsetada ning parimate tulemustega ideed suurel skaalal tööle panna.
Dr Bushe tõi siinkohal näite mitmesajapealisest tarkvaraettevõttest, kes eelmise majanduskriisi ajal seda lähenemist rakendas. Kogu meeskond kutsuti kokku jäähoki halli ja neile tutvustati olukorda ning anti vabad käed ideede genereerimiseks. Meeskond jõudis selleni, et nende üks osa tarkvaraarendajatest liitus koondamise asemel müügitiimiga selleks, et suurendada müüki. See on samm, mille peale juht ise ei tulnud ning mida tal oleks olnud pea võimatu läbi suruda. Tänu sellele sammule suudeti senisest kiiremini suurendada müüki ja suudeti kriis konkurentidest kiiremini seljatada. Täiesti ootamatult tekkis tänu sellele sammule aga ettevõtte arendusmeeskonnas täiesti uuel tasemel arusaamine klientide probleemidest ning võimalustest nende lahendamiseks. Ettevõte suutis kiirelt katsetada ning turule tuua mitmeid edukaid uusi tooteid.Samadel põhimõtetel läbi viidud töötajate kaasamine toimib edukalt nii tootmis- kui teenindusettevõtetes.
Kõik on mööduv
Ühel hetkel saavad rasked ajad läbi ning meil on võimalik analüüsida saadud õppetunde. Dr Gervase Bushe sõnul on oluline teadvustada raskel ajal saadavaid õppetunde ka protsessi käigus. See haakub eelpool viidatud põhimõttele katsetamisest ja kiiretest muudatustest. Kui Sa õpid praegustes oludes midagi, siis teadvusta seda ja vii see kohe praktikasse.
Tänasel päeval tehtavad otsused omavad suurt mõju sellele, millisena nähakse Sinu ettevõtet kuue kuu või aasta pärast. Sinu töötajad ja kliendid mäletavad, milliseid samme ettevõte keerulistel aegadel ette võttis, seega on oluline iga samm läbi mõelda pikka plaani silmas pidades.
Originaalpostitus eziil.com kodulehel
