Puit – see on Eestimaa roheline kuld, mille väärindamine mõjutab suuresti Kagu-Eesti inimesi ja elu. Iga viies töötav kagueestlane on seotud puidu- ja mööblisektoriga ning iga neljas-viies euro kolme maakonna müügitulust tuleb sellest sektorist. Võtmeküsimus on, kuidas saame oma rohelisele kullale suurema lisandväärtuse anda, oma inimeste tööd väärtusahelas kõrgemale pulgale tõsta ja vähema ressursiraiskamiseta ägedamaid asju teha.
Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus TSENTER on võtnud oma missiooniks puiduvaldkonna ettevõtjaid toetada, noori innustada ja regiooni ettevõtlust elavdada – selles veendusid 12. augustil vaatama-kuulama tulnud 50 riigitöötajat. Innovaatilised tehnoloogiad, ühisprojektid, ettevõtete nõustamine, teenuste osutamine, koolitused ja koostöö – need on märksõnad, mis TSENTRI juhi Britt Vahteri ettekandest kõlama jäävad ja päeva lõpus mitmest ministeeriumist koostööpakkumisi toovad.
Ehituses võiks rohkem puitu kasutada
Peale TSENTRIT saab teoks kahe puiduettevõtte külastus Põlvas. Baltikumi suurim ja esimene liimpuittalasid ja -konstruktsioone tootev Arcwood (Peetri Puit OÜ) on puitehituse lipulaev. Tehase juhi Peeter Peedomaa sõnul väärindavad nad hetkel 40 000 tihumeetrit saematejali ja lähitulevikus ehitatakse uus tootmishoone 60 000 tm töötlemiseks. Kuna uus tehas on planeeritud täisautomaatne, siis ei vaja see suurel hulgal töötajaid – juurde vajatakse ainult 10-15 uut inimest.
Küsimusele, kuidas riik saaks sellist edukat ettevõtmist aidata, vastab Peedomaa kõhkematult: „Riigihangetesse tuleb sisse kirjutada CO2 emisiooni määr, et ettevõtjad rohkem liimpuitu kasutaksid“. Kohalolijate hulgast kostub heakskiitu ja nõusolekut.
Miks Soome firma Põlvas toodab?
Peale uue ja uhke puithoone külastamist astutakse sisse Põlva vanast külmhoonest endale tootmisbaasi teinud Genetrade Wood Baltic´usse. Nähtu on ringmajanduse hea näide – vanast on tehtud uus kena puhas tootmine, kust saab alguse 1000 sauna ehitus aastas. Firma omanik ja juht Andres Hoop tunnustab Eesti tootmise kvaliteeti – Genetrade võidab hankeid just tänu oma heale tööle. Põlvas mõõtu lõigatud saunadetailid paigaldatakse peamiselt Soomes, aga ka Aasias ja mujal. Igapäevaselt on töös 20 objekti ja kinnisvaraturu arenguid vaadates pole ettevõttel plaanis mahtu suurendada. Suurimaks väljakutseks on asjaolu, et toimetatakse oma rahadega ja toetust pole praegu õnnestunud saada. „Peame näiteks valima, kas teha asfalt või katlamaja. See siin läks just 30 000 maksma,“ osutab Andres mustkattega maatükikesele sissesõidul.
Küsimusele, mida innovaatilist tehakse, näitab firma juht TSENTRIS trükitud saunaseina. “Inimene saadab sauna mõõdud ja pildi, meie lõikame mõõtu ja saadame koju. Meil on hea meel, et saame oma tootearendusprojekte ellu viia, sest TSENTER on nii lähedal.“
Küsimusele, miks on Soomes elav ja 5 miljonilise käibega eduka ettevõtte juht tootmise Põlva äärelinna toonud, on lihtne vastus – Andres on ise Savernast pärit ja tahab oma kodukohta panustada.
Passiivmaja aktiivsele inimesele
Pole just palju inimesi, kes nii suurt kampa „võõraid“ inimesi oma kodus vastu võtaks. Visionäär, kelle tegemisse aastal 2013 veel paljuski skeptiliselt suhtuti, saab täna oma isikliku kodu ja Põlvasse rajatud koolimaja kogemustest kaasa rääkida nii passiivmaja kui ka liginullenergia hoonete ehituses.
Kuldar Leis tutvustab särasilmselt oma kodu näitel passiivmaja võlusid – minimaalsed kommunaalkulud ja hea elukeskkond. Eesti esimene sertifitseeritud passivmaja ehitusel on kasutatud ohtralt puitu – sama tüüpi paneelid, mida Arcwood täna teeb ja soojustuseks kasutatud vanapaber (Werrowool). Päikesepaneelid toodavad aastas 12 000 kW – suvel müüakse võrku ja talvel ostetakse ning maja peremehe sõnul ei too see endaga kaasa mingit suuremat bürokraatiat.
Kuldari sõnul on sellise maja ehitusel kõige olulisem, et projekteerimiseks oleks piisavalt aega: „Kui ehitust alustasime, siis olid Taani arhitektid meie vanas elamises 3 tundi ja muudkui pärisid elu-olu kohta. Hiljem sain aru, kui vajalik oli selline kaardistamine meie tulevase maja projekteerimisel.“
Küsimusele, kas maja peremehel on mingi sõnum riigitöötajale, vastab Kuldar lihtsalt:“ Riigitöötaja pole keegi tähtis kusagil kaugel – ole ise mõistlik ja räägi nii, nagu on.“
Riigitöötajatega käis kaasas, küsitles ja tegi pilti
Hille Lillemägi
TSENTER, Kagu-Eesti Puiduklaster
