Mingil hetkel oma elus oleme me kõik mõelnud asjadele, mida me soovime oma elus saavutada. Mõne eesmärk oli esimese klassi lõpuks olla kõige valjema häälega vilistaja, teised tahtsid ülikoolis olla parimad õpilased. Kui paljude jaoks on need eelnimetatud asjad eesmärgid, siis Lean mõistes on tegu unistustega. Miks nii?
Pideva parendamise valdkonnas on eesmärkide seadmine väga täpne ja oluline tegevus. Erinevus unistuse omamise ning eesmärkide seadmise ja saavutamise vahel on see, mis tegevustele ma keskendun TÄNA.
Kuidas täpselt täidetakse unistus saada valjuks vilistajaks või parimaks õpilaseks? Mis veel olulisem: kuidas ma hindan, kas olen oma eesmärgi saavutanud?
Lean kasutab selleks nn SMART eesmärgipüstitust (SMART goals – Specific, Measurable, Achievable, Relevant, and Time-bound). Eesti keelde tõlgituna võiks selle kohta öelda: konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja tähtajaline. Nende eesmärkide rakendamine aitab teie tööplaani tuua sisukust ja mõõdetavust.
Konkreetne
SMART-eesmärgi seadmisel on oluline täpselt teada, mida soovite saavutada. Mida täpsemalt te oma eesmärgid kirja panete, seda lihtsam on neid saavutada. “Ma tahan saada parimaks õpilaseks” ei ole kuidagimoodi konkreetne soov. SMART-eesmärgipüstituse puhul peab sõnastus olema: teen kõik oma kodutööd õigeks ajaks, käin kaks korda nädalas raamatukogus lisainfot hankimas ja võtan korra nädalas lisatunde.
Eesmärgi püstitusel võiksid mõelda järgnevatele küsimustele:
- Mida soovid sellega lahendada?
- Miks seda probleemi on vaja lahendada ja kas see on ettevõtte seisukohast vajalik?
- Kuidas sa selle saavutad?
Mõõdetav
Kuidas saad teada, kui oled oma eesmärgi saavutanud? Mõõdetava eesmärgi korral pole isegi küsimust, kas eesmärk täideti. Selle asemel, et öelda oma eesmärgiks “olla parem lapsevanem”, oleks mõõdetavam eesmärk “veeta lapsega 3 tundi iga päev”. SMART filosoofias kehtib loogika: kui sa ei saa tulemust mõõta, siis ei ole mõtet sellega üldse tegeleda.
Saavutatav
Kas sul on võimalik need eesmärgid ka päriselt saavutada? Teie eesmärgid peaksid teid alati mugavustsoonist veidi välja tõrjuma, et tekiks väljakutse. Siiski on oluline, et teie plaan oleks realistlik, vältimaks suuri tagasilööke ja seetõttu ka masendusse sattumist. Siin tuleb mängu ka SMART-eesmärkide õigeaegsuse aspekt. Enamik eesmärke on saavutatavad, kui kavandate hoolikalt oma samme ja annate endale ajakava, mis võimaldab teil edu saavutada. Eesmärgid, mida te ei arvanud kunagi saavutavat, muutuvad realistlikumaks, kui töötate oma plaani läbi ja lõhute süsteemselt kõik tõkked.
Asjakohane
Teie eesmärgid peavad olema kellegi jaoks vajalikud. Kuidas on eesmärgid seotud teie põhiliste töökohustustega? Kuidas sobib see eesmärk organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega? Need on küsimused, millele tuleb vastata, et teha kindlaks, kas teie seatud eesmärk on üldse seda väärt. Advokaadi eesmärk “valmistada 50 võileiba juustuga kella 14-ks” võib olla konkreetne, mõõdetav, saavutatav ja ajaliselt seotud, kuid ettevõtte tuleviku eesmärkidega ei lähe see kuidagimoodi kokku.
Tähtajaline
Asjad saavad alati suurema tõenäosusega tehtud, kui on määratud kindel kellaaeg või kuupäev. SMART-eesmärkide seadmisel pange paika tähtajad, et areng oleks nähtav, mistõttu hoiate ennast ja oma meeskonda tõhusalt töös. Tähtajad peaksid aga alati olema mõistlikud – pole midagi hullemat, kui tunda ebamõistliku tähtaja survet. Täpselt samamoodi pole mõtet venitada tähtaega üüratult pikaks või veel hullem, saavutada see eesmärk viimaseks päevaks (vastata kirjale reede õhtul kella 17.00-ks vms).
Ajakava on vajalik tähtajalise tunde loomiseks enda sees. “Ma tahan kaalust alla võtta 10 kilo” ütlemine on küll tore, kuid öeldes, “Ma tahan kaotada 10 kilo 1. juuniks”, saate lõpliku lõpukuupäeva, mille jooksul oma eesmärk lõpule viia.
Kirja pani: Randi Sepping, randi@tsenter.ee
Kasutatud allikad:
- https://blogs.mtu.edu/improvement/2015/03/05/lean-and-s-m-a-r-t/
- https://www.lean.org/common/display/?o=2097
