Mait Kaup, Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektori juht
Nii nagu kolmel eelmisel aastal, uuris Swedbank ka sel kevadel ettevõtjate ootusi tuleva aasta osas. Swedbanki küsitlusele vastas ligi 300 tööstusettevõtte võtmeisikut. Need ettevõtted esindavad üheskoos vägagi märkimisväärset 6,3 miljardit eurot, mis moodustab 55% Eesti tööstusettevõtete müügikäibest. Iga viies vastanu ja ligi miljardi euro eest käivet esindas paberi- ja puidutööstust. Mida teada saime? Kuidas läheb puidutööstusel 2015?
Puidutööstus on käibe kasvatamise osas tööstusharudest kõige optimistlikum. Olgugi, et aasta alguses on olnud välisnõudlus pigem nõrk, ootab 71% vastanud puidutöösturitest 2015. aastal käibe kasvamist. Tulemus on mõnevõrra üle tööstussektorite keskmise, kuid siiski esimest aastat varasemaga võrreldes languses. Käibe kasvu ootus puidutööstuses on selle aastal +5%, tööstuses keskmiselt +3%. Möödunud aastal ootasid tööstusettevõtted +5,2% müügikasvu, tegelik tulemus oli Statistikaameti info alusel +4,2%.
Ekspordiambitsioon on puidutööstuses jätkuvalt kõrge, kombitakse uusi turge. Uutest eksportturgudest on fookus eelkõige Saksamaal. Iga neljas puidutööstusettevõte peab just Saksamaad kõige atraktiivsemaks turuks, iga viies soovib alustada müügiga Rootsis või Norras. Samal ajal oodatakse müügimahtude kasvu esmajoones olemasolevatelt eksporditurgudelt, kuhu sektori vastanute toodangust enamus (72%) kaubaks läheb. Peamiseks väljakutseks on puidutööstuse ekspordimahtude kasvatamisel muutlik välisnõudlus.
Vaba tootmisvõimsus on puidutööstuses Eesti tööstuse madalaim. Ilma täiendavate investeeringuteta suudavad puidutööstuse ettevõtted käivet kasvatada 16%. Peale 2015. aastal oodatava käibekasvu saavutamist langeb vaba tootmisressurss 10%-le. See on tase, mis ei võimalda enam kasvada, mistõttu 90% puidutööstusest planeerib sellel aastal investeeringuid. Keskmine investeeringute maht on kasvamas, 39% vastanutest investeerib üle 0,5 miljoni euro. Investeerimisotsuseid toetavad hetkel ajalooliselt madalaimal tasemel olevad laenuintressid ning pank rahastab tööstusettevõtete arengule suunatud projekte hea meelega.
Tööjõupuudust tunnetatakse varasemast hulga teravamalt. Aastases võrdluses on tööjõupuudus tööstusettevõtete hulgas kasvanud enim just puidutööstuses. Tööjõupuudus piirab koguni iga teise ettevõtte arengut – eelkõige on puudu spetsialistidest ja seadmete operaatoritest. Et olukorda leevendada, koolitab enamik tööstusettevõtteid suure osa värvatavast tööjõust ise koha peal välja. Puidutööstuse brutopalk on kasvanud keskmiselt 6,3% aastas (2009-2014) ning on 3% kõrgem Eesti keskmisest palgatasemest. Seetõttu ilmselt hindavad juhid palgasurvet puidutööstuses keskmisest madalamaks, kuid enamik vastanuid (57%) plaanib siiski ka 2015. aastal töötajate palka tõsta. Tugevad müügitulemused ja automatiseerimine on lubanud kogukasumlikkust kasvatada säilitades tööjõukulude osakaalu müügitulus samal tasemel.
Mida nendest tulemustest järeldada? Muutlik nõudlus välisturgudel on teinud ettevõtjad ettevaatlikuks, kuid usutakse siiski müügikäibe kasvatamisse. Aktiivselt otsitakse uusi turge, eelkõige sihitakse Saksamaad ja Skandinaaviat. Konkurentsivõime parandamiseks soovitakse leida uusi võimalusi ja senisest enam on puidutööstuses fookusesse tõusnud tootearendus. Lisaks spetsialistidele tuntakse teistest tööstussektoritest valusamalt puudust ka lihttöölistest. Puidutöösturid on just selle tõttu viimastel aastatel palju automatiseerimisse investeerinud ning kasvatanud ka vaba tootmisvõimsust. Vaatamata sellele hoitakse vaba tootmisressursi arvestuses siiski tööstuse keskmisega võrreldes kõige väiksemat puhvrit.
Täpsemat infot puidutööstuse tulemustega leiate Swedbanki ettevõtete infoportaalis tööstuse lehel.
Allikas: Swedbank https://www.swedbank.ee/business/infoportal/portal/sectors/industrial
