Häkatoni 40.ndal tunnil oli osalejatel sära silmis ja adrenaliin laes. TSENTRI turundusjuht Hille Lillemägi tegi mõned lühiintervjuud asjaosalistega.
Jörgen Dobris (TSENTRI arendusjuht), „Angry aunt“ masinasaalis (tegelikult väga sõbralik ja vastutulelik)
HL: Jörgen, sa oled olnud siin 40 tundi ametis, kas häkaton on midagi sellist, mida oskasid arvata?
JD: Ei. Siin on 18 erinevat tiimi, kellel kõigil on omad unistused ja meie oleme nn unistuste täitjad ja abilised. Kes mida tahab, näiteks eile õhtul tõi sõber mulle metsast 1-meetrise palgi, ema tagant varastasin hommikul jalgratta. Adrenaliin on laes, kuigi olen ainult 4 tundi maganud.
HL: Kas öösel ka vajati sinu abi?
JD: Jah, eile öösel läksin pool 3 siit ära.
HL: Kas siin on ägedad puidust asjad sinu arvates?
JD: Jah, ja nii mõnigi hea idee jäi järgmist häkatoni ootama. Täna ütles ühe tiimi liige mulle, et ta on nõus Tallinnast ära kolima siia kanti, sest siin saab teha nii lahedaid asju. Ta on osalenud tarkvara häkatonidel, aga siin näeb reaalset tulemust. Kõigil silm särab. Väga äge on!
Remo Allikas (Võru Empaki juht), häkatonil meeskonnas Viisk
HL: Mis on sind puiduhäkatonil üllatanud?
RA: Teadmatus sellisest üritusest, meie puiduklastri inimestel oleks olnud siit palju õppida, teha ja näha. Mina sain siit väga palju ideid ja näha, kuidas pannakse kokku meeskond, mis hakkab nii hästi tööle. Ma ei tea, võib-olla kõigil meeskondadel nii polnud, aga meil tuli automaatselt. Esimese õhtuga joonised, asjad, plaanid, tegevuskavad, kõik. Meil pole kordagi sellist asja olnud, et keegi peab kedagi kontrollima – igaüks toimetab ja kogu aeg on tulemused ja liigume kuhugi. Mina olen väga rahul.
HL: Nii et ei saa öelda, et oled oma kiire pereelu ja firmajuhi kohalt asjatu nädalavahetuse veetnud?
RA: Kindlasti mitte. Suurepärane kogemus, soovitan kindlasti kõikidele oma sõpradele ja tulevikus kavatsen ise niisugustel üritustel osaleda, kui need vähegi haakuvad selle teemaga, mida ma valdan.
HL: Meeskonnatöö võimekuse kogemus oli see, mida siit said, aga kas said ka puiduvaldkonnas uusi teadmisi?
RA: Kindlasti sai häid ideid, kuidas asju lahendada ja uue tootega turule tulla. Täna mõeldi välja Trade wall (nutisein kraami ladustamiseks), mis ideena pole väga uus, aga välja näeb väga äge ja seda on võimalik edasi arendada. Täna on puiduettevõtetel mõistlik leida oma toode, mida ise toota ja ise müüa. See lõputu edasimüüjatele kauba tegemine ja allhanke tegemine, sellega me tulevikus kaugele ei jõua. On vaja ikkagi oma toodet ja head ideed.
Eveli Kuklane (Võru maasekretär), meeskonna uVote liider
HL: Sina olid Eesti-Läti projekti ja Garage48 ürituse üks initsiaatoreid, idee autoreid. Kas täna, häkatoni 40.ndal tunnil saad öelda, et see on olnud ootustekohane?
EK: See on ületanud mu ootusi mitmekordselt. Ma ei uskunud, et tung siia häkatonile saab nii suur olema. Ma arvasin, et see käib ikka meelitamisega. See tähendab, et kui inimesed on tahtnud tõeliselt tulla, siis nad ka tõeliselt panustavad. Uskumatu, mida on võimalik 48 tunniga välja mõelda ja prototüübini viia.
HL: Sa ise tulid ka siia ideega, mis oli ainult idee tasemel, ei mingeid jooniseid. Mida te olete jõudnud teha selle aja jooksul?
EK: Reede õhtul oli olemas probleem ja mingi nägemus, kuidas seda lahendada. Praegused valimiskabiinid on koledad ja ja raskesti monteeritavad ning eesmärk oli teha midagi kerget ja kergesti monteeritavat, võib-olla ka multifunktsionaalset. See meeskond on olnud nii dünaamiline ja probleemi edasi arendanud, leidnud sellele ärimudeli ka taha. Terve reede öö kuni laupäeva hommikul kella viieni töötati esialgse mudeli kallal ja laupäeva hommikul oli meil kaks lahendust olemas. Välja töötati umbes 98 võimalust ja 2 neist jäi sõelale. Laupäeva lõunaks, kui tulid mentorid, olime välja valinud ühe idee, mida arendada. Mentor ütles, et see, mis välja valitud, on täiesti vale ja siis me läksime tagasi selle esimese juurde, mille olime juba kõrvale jätnud. Vaadates soovitatud ideed, saime aru, et mentoritest on tõepoolest kasu. Mentor oli Aija, disainiõppejõud Riiast. Me õppisime seda ideed painutatud vineerist nii armastama, nii lihtsat lahendust, et see üllatas meid enditki. See üllatab, et kui sul on idee ja kui sa rahulikult analüüsid, siis kui lihtsate lahendusteni on võimalik jõuda. Kui sa ei taha õhku transportida, siis sellesama painutatud vineeri saab transpordi jaoks jälle lapikuks painutada ja ladustada kasvõi 1000 tükki üksteise otsa.
HL: Kas sa võtaks järgmistele valimistele selle prototüübi järgi tehtud valimiskabiinid kaasa?
EK: Julgelt võtaks.
Mihkel Güsson (tootedisainer, tegeleb riistvara arendamisega), häkatonil osaleja
HL: Kuidas sa puiduhäkatonile sattusid?
MG: Erinevad materjalid on huvitavad. Hakkasime alguses tegema elektriautot, mis on tänaval legaalne ja siis mõtlesime, et teeme selle vineerist ning sellise võtmega, et igaüks saab endale sellise teha. Võtad paki vineeri ja tellid kriitilised komponendid: akud, mootorid ja sõlmed. Kuigi vineerist tegemine pole kõige odavam, saab sellest teha ägedaid sõidukeid. Meie tegime kolmerattalise rallika Trike, millega ei saa küll tänaval liikuda, pigem on see hasarti tekitav võidusõidumasin.
HL: Sa oled varem korduvalt häkatonil käinud, kas puiduhäkaton on midagi erilisemat?
MG: Natuke teistmoodi, sest puit paneb piirangud ette. Aga iga uus piirang annab huvitava lähenemisnurga, mida muidu poleks kaalunudki. Vineer poleks selle elektriaparaadi puhul olnud esimene valik, aga nüüd annab see võimaluse igaühele, kel on saag ja kruvikeeraja, see ise kokku panna. Puit materjalina on super – jäik, hea ja lihtne käsitleda. Ja esilekerkinud metsateemal rääkides – mida kõike saab puidust teha, isegi autosid!
Anu Piirisild, Garage48-poolne korraldaja
Intervjuu on tehtud 23. oktoobri hommikul.
HL: Anu, nüüd on üritusest möödunud üks öö, millised on sinu esmased muljed häkatonilt?
AP: Peab tunnistama, et ma aimasin, et see tuleb äge, sest Väimela on juba selline koht, mis annab head emotsiooni ja energiat. Aga et see nii hea koostöö tekitas, tehnomaja ise ja need võimalused… Oli näha, kuidas tiimisisene koostöö kasvas, kuidas masinaparki kasutati – seal oli töötahet, energiat ja inimeste silmad särasid. Mulle näis, et kohapealsetel õpetajatel, kes seal igapäevaselt töötavad, neil ka silmad särasid nähes majatäit rahvast, kel silmad säravad. Ja muidugi see lõpptulemus! Vaatasin ühte prototüüpi teise järel suu ammuli, sest ega sellistel üritustel sa ju näedki tulemust alles lõpus, sest 48 tundi on nii lühike aeg, iga minut on arvel ja veel viimase hetkeni lihvitakse ja timmitakse, lisaks veel esitlus ise, mis on oluline osa. Ma siin ikka veel pööritan silmi ega usu, et see kõik nii hästi läks. Äkki see kõik näitab, et oli ammu aeg selline häkaton teha? Niipalju ideid tuli reede õhtul, väga paljud head ideed jäid sel korral teostamata.
HL: Sa oled olnud paljudel häkatonidel, kas see on mingi teema, et teed mingi puidust asja valmis?
AP: Olen korraldanud esemelisi prototüüpe arendavaid häkatone, näiteks Hardware Arts´i, kus pannakse kokku tehnoloogia ja disain ning mis meelitab rahvast kohale nii lähi- kui kaugematestki riikidest. Oleme teinud ühe Kunstiakadeemia-sisese häkatoni, seal oli puitu, tekstiili, elektrooniat. See viimane andis muideks kindluse, et võib häkkida mida iganes. Vaadates, kui kiiresti pileteid siia Väimelasse broneeriti, olen kindel, et puiduhäkatoni oli ammu vaja. Oli viimane aeg seda teha ja siin oli superkoht ja superinimesed.
HL: Kõik inimesed, kellega ma eile rääkisin, olid väga rahul korraldamisega. Suur tänu sulle panuse eest!
AP: Kui sul on ka kohapeal selline energiarohke tiim nagu Lauri, Merle, Jörgen ja mitmed teised – lihtsalt vau! See on oluline, sest siis on kontakt ja arusaamine, mis toimub.
Muideks, kui ma päev enne häkki siia jõudsin, siis helistasin emale ja küsisin, et kas ta teab, kus ma olen, sest käisin 5-aastasena siin, emaga ühel kursustel kaasas ja sirgeldasin tähtsa näoga tahvli pealt miskit maha, trükitähtedega. Mäletan, et väga tähtis tunne oli. Nüüd olen siin Väimelas hoopis teises situatsioonis tagasi – see on nii isiklik tunne! Oli tahtmine teha nii, et tuleks superüritus!
Foto: Meeskond on koos!
Pildil on 2. koha ja rahva lemmiku tiili pälvinud meeskonna “Viisk” tiimijuht ja idee autor Tiit Kolk. Pilt on tehtud 1. päeval, kui toimus parimate ideede väljasõelumine ja meeskonna kokkupanek.
