Seadmete tulemuslik hooldussüsteem (TPM) on üks Lean tootmistegevuse alustaladest – lõppude lõpuks ei ole meie protsesse võimalik täiustada, kui me ei saa oma seadmetele ja masinatele lootma jääda. 5S-ga kombineerituna loob TPM kindla aluse, mille abil saame oma äris jätkusuutlikke parandusi luua.
Pärast maailmasõda hakkasid paljud USA ettevõtted kasutama ennetavat hooldust ja isegi mõnda ennustavat hooldustehnikat, et parandada oma masinate töökindlust, mida tervikuna hooldati hooldusosakonna kaudu. Üldine hooldus, nagu me seda praegu teame, töötati välja ettevõttes nimega Nippondenso (Toyota oluline tarnija), kes vaatas, mida ameerika ettevõtted tegid ja püüdis ühendada selle täieliku kvaliteedikontrolliga (TQC – Total Quality Control).
TQC-st on aja jooksul saanud saanud nn täielik kvaliteedijuhtimine (TQM) ja Nippondenso leidis, et see ei sobi eriti hästi hooldusmeetoditega, mida nad üritasid rakendada. Seetõttu kohandasid nad TQM-meetodeid, et need vastaksid paremini nende nõudmistele ja lõid täieliku produktiivse hoolduse (TQM)-hooldusprogramm, mis hõlmab tervet organisatsiooni.
Mitmed hooldustööde kohustused on pandud operaatoritele ja seetõttu on nad ka rohkem seotud masina tegeliku hooldusega, vabastades eksperdid ennetustöödest. TQM ja TPM keskenduvad samuti probleemide ennetamisele, mitte tulekahju kustutamisele.
Allpool kirjeldatakse hooldusmeetodeid, mida saab rakendada üksi või integreerida TPM-programmi.
Rikkejärgne hooldus
Rikkejärgne hooldus on hooldus, mida tehakse pärast sündmust. Seega, enne kui midagi ette võtame, ootame masina lagunemist. Ehkki see pole kaugeltki ideaalne, on sellel siiski oma koht tootmises. Seda kasutatakse juhul kui remonti on lihtne teostada ja see ei mõjuta suuresti kogu protsesse.
Ennetav hooldus
Ennetavat hooldust võib võrrelda auto hooldusesse viimisega – hooldame masinat kas teatud aja möödudes või peale mingit ettemääratud tsüklit. Kontrollime või asendame mingid osad vastavalt tootjapoolsetele nõuannetele või enda kogemusele. Ehkki see aitab säilitada seadmeid optimaalses seisukorras, vahetame tihti välja komponendid, mis tunduvad olevat täiesti korras, juhuks kui lähitulevikus peaksid need rikki minema.
Seisukorrapõhine hooldus
Seisukorrapõhine hooldus põhineb ennetaval hooldusel ja kasutab selliseid tehnikaid nagu näiteks infrapuna termopildistamine, vibratsioonianalüüs ja õlianalüüs, et proovida nähtavale tuua komponente, mis on hakanud kuluma ja tõenäoliselt lähiajal rikki lähevad. Nende tehnikate abil saame pikendada nende komponentide kasutamist, mis muidu võidakse tavalise hoolduse käigus lihtsalt asendada ja säästa potentsiaalselt märkimisväärseid rahasummasid ja tõsta esile probleeme, mida tavapärase ennetava hooldusega ei pruugi üldse ette tulla.
Korrigeeriv hooldus
Korrigeeriv hooldus on osa TPM-ist. Täiustame masinaid, et neid oleks lihtsam puhastada ja hooldada. See võib hõlmata masinaosade, näiteks määrimistorude ümbersuunamist, et neid oleks lihtsam jälgida ja hooldada, või masina modifitseerimist, et vältida mustuse tekkimist. Korrigeeriva hoolduse eesmärk on aidata masinate hoolduse ja jälgimise eest vastutavatel isikutel teha hooldust tõhusalt ja kiirelt.
Autonoomne hooldus
Operaatorite kaasamine TPM-i (nagu ka TQM-i) näitab ennast pigem autonoomse hoolduse, operaatorite endi poolt teostatava sõltumatu hoolduse, kui traditsioonilise suhtumise “juhime masinaid, hooldus parandab neid” kaudu. Operaatorid vastutavad masinate igapäevase hoolduse eest. Näiteks määrimise ja poltide pingutamise eest ning mõnel juhul väiksemate paranduste ja osade väljavahetamise eest. See vabastab hooldustehnikute aega, et rohkem pühenduda masinate töökindluse parandamisse ja ning leida uusi võimalusi, kuidas hooldust teha kiiremini ja mugavamalt.
Randi Sepping, Randi@tsenter.ee
Allikas: https://leanmanufacturingtools.org/430/what-is-tpm/
