Täna öösel nägi ilmavalgust TSENTRI ajalehe esimene number

Avaldatud: 10. november, 2016

Ajalehe põhiteema on TSENTRI masinapark ja inimesed, kes nendega töötavad; juttu on olukorrast Eesti puidu- ja mööblitööstuses, küsimustele vastavad Jürgen Ainsalu (Barrus), Herkki Kitsing (EMTL) ja Mauri Abner (Radis); räägitakse kutsehariduse tänasest ja homsest päevast (Tanel Linnus, Raul Vene, Kalev Kaarna, Jõrgen Dobris ja Hille Lillemägi). Lisaks natuke statistikat ja ilusaid pilte valmistatud toodetest.

Ajaleht jõuab lähipäevil kõigi puiduettevõtete postkasti (2015.a Äriregistri andmebaasi alusel, EMTAK 16 ja 31). Leht on saadaval ka TSENTRIS kohapeal ja saadame soovi korral postiga. Veebiversioon on saadaval siin

Esilehe intervjuu täispikk versioon

Kompetentsikeskuse TSENTER eesmärk on aidata puidutöötlemise ja mööblitööstuse ettevõtetel muutuda konkurentsivõimelisemaks. Et saada täit ülevaadet ning aimu, miks ja milleks TSENTRIT vaja läheb, on kõige targem seda küsida juhtaja Kalev Kaarna käest.

Kalev Kaarna: „Mujal maailmas on kompetentsikeskused tuntud organisatsioonid, mille roll on väljaspool pealinna aidata kaasa ühe sektori arengule ning koondada kokku erinevate ettevõtete, teadlaste tarkus ja selle baasilt aidata kaasa arengu hüppele. 2010. aastal leiti siseministeeriumis, et sellised keskused võiksid Skandinaavia, Suurbritannia ja Saksamaa eeskujul  ka Eestis olla. Võrumaa kutsehariduskeskuse ja kohalike omavalitsuste esindajatega leiti, et kui räägime valdkonna edendamisest, siis Eesti jaoks on puit väga tähtis ressurss ja  tema väärindamine muutub iga aastaga järjest olulisemaks. Küsimus on, kuidas me puidust rohkem kätte saaksime. Lõuna-Eesti on see paik maailmas, kus on ajalooliselt tugev puidutöötlemise tarkus ning ettevõtteid on siin üksjagu, kes selles valdkonnas tegutsevad. Samas on siin ka kutsekool, mis on samuti pika ajaloo jooksul andnud selles valdkonnas haridust. On üsna loogiline, et kui me otsime Eestis kohta meile olulise ressursi väärindamisele, siis on see Väimela. Kõigi osapooltega, alates omavalitsutest ja lõpetades maaülikooliga, sai visiooniks võetud, et püüame olla ennekõike kasulikud ettevõtetele ja aitame luua uusi teadmisi puidusektorisse, et luua kõrgemat haridust nõudvaid töökohti pealinnast väljapoole.”

Kas kompetentsikeskus on loodud ülevalt alla või alt ülesse printsiipi järgides?

„Kõigil osapooltel olid mingid soovid. Konsortsium tuli kokku ja ütles, et meil on seda vaja, sest meil on vaja tuge kaasaegsete tehnoloogiate toomiseks õppekavasse. Peab olema koht, kus näidata, mida ägedat on võimalik tänapäeval teha ja korda saata ning olla sillaks või vahendajaks kooli ja ettevõtete vahel. KOV-idele oli oluline proovida tekitada tõmbekeskust valdkonnas, mis siin piirkonnas on tähtis. Aidata kaasa sellele, et ettevõtted siit ei lahkuks, et koolis oleks töötajaid, kes saaksid olla partneriks ettevõtete jaoks, sest tootearenduse vajadus ei kao ettevõtluses kunagi. Keegi võiks aidata edeneda, kuigi täpselt ei tea, mis see reaalselt tähendada võiks. Kui Antsla-Inno soomlasest juhil Ari Lustilal oli kogemus sarnasest kompetentsikeskusest Soomes ja ta teadis, mida sellelt oodata võiks, siis teistel ettevõtetel seda polnud. Oli teadmine, et puidusektorisse on tuge ja abi vaja. Sõnastada seda vajadust esialgu väga selgelt ei osatud, küll aga oli tahe aidata kaasa, et selline tugi tekiks.

Meil on ettevõtjate hulgas juba üsna palju kõneisikuid, kes seisavad selle eest, et öelda, et TSENTRIT kui kompetentsikeskust on vaja, et riik peaks tagama, et keskus oleks sõltumatu, et toimetaksime mitte mõne üksiku ettevõtte, vaid kogu sektori huvides.”

Puitu kasutatakse väga laialt ja mitmes valdkonnas ehitusest mööblitööstuseni. Millises osas TSENTER kompetentsi  jagab?

„Meil on kolm fookusvaldkonda – viimistlustehnoloogiad, tootearendus prototüüpimise näol, mis suunatud põhiliselt mööblitööstusele, ja tootmisjuhtimine, mis katab kogu puidusektorit alates saekaatritest keerukamate toodeteni, ristkihtliimpuiduni välja. Pigem toimetame lõpptoote osas rohkem. Suuremas fookuses on viimistlustehnoloogilised küsimused, sest need on olulised mitte ainult mööbli-, vaid nii uste kui akende, välisfassaadide ja paljudele teistele tootjatele. Tegeleme võrdlevate uuringutega, millega erinevad tootjad ei tegele. Sellega saame anda võrdlevat infot ettevõtjatele valikute tegemiseks.”

Kompetentsikeskuse ideed on keerelnud juba päris mitu aastat ja tõenäoliselt on tekkinud ka kompetents kompetentsikeskuse kohta. Kuidas läinud on?

„Maja sai avatud möödunud aasta oktoobris. Teekond on olnud täis kive ja kände, sest luua taheti midagi täiesti uut ja teistsugust. On suur hulk inimesi, kes on aidanud panustada, et selline keskus siia Võrumaale tekiks. KOVide juhid ja eriti Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus on võtnud selle riski ja teinud asju, mis ei ole kutsehariduses tavapraktika ja on kohati olnud mehe isiklik risk. Kooli eelarve oli üle 2,5 miljoni euro, seega võtta sisse nelja-aastane projekt eelarvega 3,7 miljonit eurot on suur julgustükk. Kui poleks KOVi  ja ettevõtete juhtide toetust, ei oleks seda riski võetud. Tegemist on paljude inimeste ühise pingutusega. Tänase seisuga on vastatud üle 170 päringule, ühtteist valmis tehtud, nõu antud, prototüübitud, katsetatud ning oleme leidnud esimesed ankurkliendid, kellega teeme pidevat tootearendust, kellega koostöö on regulaarne.”

Miks ettevõtted ikkagi peaksid siia tulema, siit nõu küsima? Kas asjad ei laabu iseenese tarkusest?

„TSENTRI ülesanne on aidata nii väikesi kui suuri ettevõtteid. Suurte puhul on meie põhiroll testida ja katsetada uusi tooteid ja mõelda, millistele turgudele liikuda. Väiksemate puhul on oluliseks saanud näidiste ja prototüüpide tegemine. OÜ Perepuidule oleme aidanud tellimusi sisse tuua. Ajal kui kõik selle firma töötajad olid tellimuste täitmisega hõivatud, saime aidata teha näidiseid järgmiste tellimuste saamiseks. Saame aidata messinäidistega, näidistega, mille põhjal otsustada, kas tellida suurem partii või mitte.

Mõlemaid, nii suuri kui väikesi saame aidata tootmisjuhtimise osas, saame näidata, kuidas olla tark ostja, millist tarkvara hankida, milliseid tootmisjuhtimise kontseptsioone on mõistlik juurutada. Me oleme need, kes saavad siinpuhul aidata ja läbi mõelda, millise konsultandi käest teenust võtta ning mida nende käest küsida.

Eriti saame abiks olla startup ettevõtetele tootearenduse ja prototüüpimisega. Pole seda suurelt veel reklaaminud, aga neli-viis startup’i on meie juurde jõudnud, kellest kaks osalesid Loov Eesti programmis Pesa ja kellele tegime esimesed prototüübid.”

Aga kuidas on ikkagi lugu sellega, et ideed oleks kaitstud, et tulen siia oma hea idee ja pisikese startup’iga ja vupsti, on järgmisel aastal see kellegi suure firma tootmises?

Sellele on lihtne vastus. Kui sisestada Googlisse „new business idea“, siis tekib sinna suurusjärgus 40 miljonit veebilehte, kus on välja toodud erinevaid äriideid. Ideed ise ei ole suurt midagi väärt, neid on igal pool. Patendite andmebaasides on kümneid tuhandeid patenteeritud lahendusi, mille õigused ei ole enam kaitstud ja mida igaüks võib vabalt kasutada ja turule tuua. Pigem on küsimus selles, et keegi ei oska ennustada, mida turg ostab. Varajases faasis, kus on tahe teha midagi täiesti radikaalset, siis suurim hirm ei pea olema selles, et idee varastatakse, vaid et keegi ei taha su ideed. Ma julgustan kõik algajaid rääkima oma ideest ning koguma sellele tagasisidet. Ja kui su idee on nii lihtne, et igaüks võib selle ära teha, siis järelikult selle idee eluiga ongi väga lühike. Nii kui sa tootega välja tuled, on nipsust kõik kohad seda täis ja võidab see, kes suudab selle paremini toota. Kõikide ideedega ei saagi rikkaks saada.

Hoopis teine küsimus on see, et TSENTER ei saa endale lubada, et tegeleksime kellegi ideede röövimisega ja selle pealt rikastumisega. Eesti on nii väike, et seda saaks teha ainult ühe korra. See ei ole seda väärt. Me oleme ellu kutsutud selleks, et aidata erinevaid ettevõtteid.

Startup’ide mure on pigem see, et ei soovitagi neid asju ise tootma hakata ja vaja oleks leida tootmispartnereid. Ise tootmist nullist püsti panna on väga kulukas ning mõttetu. Tootmisressurssi on maailmas kuhjaga üle, võrreldes nõudlusega. Seni on TSENTER saanud aidata leida partnereid, kes oleksid suutelised ideed teostama ning tegema seda mõistliku aja ja hinnaga.

Et võtke julgelt ette kirjutada, joonistada/joonestada, helistada ja pöörduda TSENTRISSE, saan ma õigesti aru?

„Ja seda kõigis kolmes eeltoodud valdkonnas. Mis iganes probleem sul viimistlusealaselt on, tahaksid uusi või teistsuguseid lahendusi, testida, mida võiks tähendada pinnaprint, piltide ja tekstuuride printimine, siis tule ja vaata. Saad teada, millised võimalused tänapäeval on. Teeme katseid ka linaõlidega ja looduslike viimistlusmaterjalidega, et parandada nende kasutusvõimalusi. Samamoodi katsetame koostöös Tartu Ülikooliga plasmatehnoloogiat, mis võimaldab muuta puidu vett hülgavaks või vastupidi panna kõva tamme puitu viimistlusmaterjali sama hästi imama kui pehme mänd. Uusi võimalusi, mida see tehnoloogia sektori ettevõtetele avab, on väga palju.

Unikaalsed on ka 3D-skaneerimise seadmed, millega saab teha arvutimudeli nii tootmishoonest kui pressvormist, mööbliesemest või väikesest detailist. Näiteks aitasime ühel mööblitootjal käsitsi valmistatud nikerduse sisse skaneerida, arvutis mudeliks muuta, suurendada ja siis suuremana CNCga välja lasta ning tiražeerida. Tutvustame ka seda, millised on digimüügikanalid ning kuidas neid ära kasutada, et uutele turgudele minna. Koostöös Tartu ülikooliga oleme käivitanud uuringu, mis uurib inimeste emotsioone, kui nad näevad erinevaid mööblipilte. Pilgujälgija ja emotsioonimõõtja on ülikoolil olemas. Tulemused annavad võimaluse näidata, milliseid tooteid on hea veebipoes presenteerida.

Ja kolmandaks ikkagi tootmisjuhtimine, kus näitame millised sensorid, millised robotid on tänapäeval kättesaadavad ka väiksematele ettevõtetele ning kuidas tarkvara ja erinevad tootmiskontseptsioonid aitavad elu lihtsamaks teha. Meie missioon on aidata sektori ettevõtete käivet kahekordistada. Soovitan jälgida meie teemahommiku reklaami – kui kohale ei saa tulla, saab seda jälgida online’is või koolituse videosid järelvaadata. Ka meile võib pakkuda välja teemasid, millest koolitusi ja teemahommikuid teha.

Praktika näitab, et ettevõttel, kes on siit majast korra läbi käinud, tekib vähemalt kaks-kolm ideed, mida võiks ellu viia.

Intrervjuu tegi ja pani kirja Indrek Sarapuu 28.09.2016 TSENTRIS

 

Jaga postitust:
Tsenter