Kui Arno isaga tööle jõudis, olid robotid kogu tellimuse juba välja saatnud

Randi Sepping jagab puiduseadmete messi Xylexpo 2018 külastuse muljeid. 

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud

Kohati küll kulunud ja veidi isegi naljakaks muutunud tsitaat saavutas hoopis teistsuguse mõtte külastades selle aasta puiduseadmete messi Xylexpo 2018 Itaalias. Miks nii? Tõenäoliselt seetõttu, et lähiaastatel peaks sarnane lause jõudma paljude tuleviku puidutööstuste kirjeldusse. Lauses tuleks muuta paar sõna ja see peaks tegelikult kõlama niimoodi: “ Kui Arno isaga tööle jõudis, olid robotid kogu tellimuse juba välja saatnud“. Siit tuleb ka välja kogu messi läbiv motiiv – automaatika, robotid ja tööstus 4.0. Järgnevalt tooksingi välja selleaastase messi neli läbivamat teemat.

Viimistlus

Robotviimistlus ei ole mitte midagi uut – kokkumonteeritud toole on robotite abil viimistletud juba aastaid, kuid automaatpihustusliin, mis suudab sisse lugeda detaili mõõdud, detaili kumerused ja vastavalt sellele liigutada pihustuspead – see on midagi uut. Sarnase lahendusega olid väljas suisa kaks tootjat: Cefla ja Scm grupp. Selle lahenduse puhul liigub erikujuline detail masinasse sisse, jääb seal seisma ja viie-teljeline pihustusüksus teeb viimistluse detailil ümberringi ära. Cefla mudel i botic erines oma konkurendist (scm valtorta bravorobot)  vaid sellega, et tema pihustusüksust on võimalik programmeerida peale viimistlustsüklit käima ka düüsi otsa puhastamas, mis masstöötluse puhul säästab palju operaatori aega ja paraneb kvaliteet.

 

Disain

Puidule printimine paistab olevat jätkuv tulevikusuund. Cefla tutvustas oma mudelit j print ja talle pakkus konkurentsi Barberan Jetmaster single pass. Mõlemad liinid on võimelised detailile kandma soovitud pildi ja selle pärast kaitsva kihiga katma. Viimase mudeli kiirus võimaldab printimist kuni 60 m/min. Samas, sellel kõigel on ka hind – liin maksab u 2.5 mln eurot.

Teine disainisuund, mis tõotab laialdast menu, on reljeefsed pinnad. Kui varasemalt saavutati reljeefne pind enamasti freesimise teel, siis lihtsam ja odavam on seda teha pressides. Päris mitmed ettevõtted olid messil väljas erinevate seadmetega, mis võimaldavad sellist tööd teha. Lisaks tehti palju koostööd viimistlusliinide pakkujatega (varasemalt mainitud Barberan) ning seeläbi pakuti midagi uut ja huvitavat.

Töötlemiskeskused

CNC-töötlemiskeskus ei ole enam tavaline pink, mis suudab teha mitu operatsiooni väikesele puidudetailile. Tänapäeva töötlemiskeskused on oma tarkuselt juba nii arenenud, et nad suudavad kas siis ise endale detaile ette liigutada või siis suhtlevad robotitega, kes selle ülesande nende käest enda kanda võtavad. Erinevate mudelitega olid esindatud nii Pade kui ka Bacci. Viimase puhul täitis detaile ette söötnud robot ka pingi ümberseadistamiseks vajalikke tööülesandeid.

Silma hakkasid ka akna/ukse töötlemiskeskused.  Esile võiks tuua firmad Saomad ja tema masina Woodpecker ja tootja Working process.

Ka Biesse oli üsna suurelt esindatud ja tähelepanu vääriks kindlasti nende töötlemiskeskus Uniteam CK. See masin on võimeline lihtsa vaevaga töötlema viiest küljest ka suurema läbimõõduga prusse.

Mida toob tulevik?

Kuna kvalifitseeritud tööjõu puudus aina suureneb, siis otsitakse lahendusi masinatest. Näiteks tutvustas Homag messil oma transpordirobotit, kes suudab masinatele ette viia materjali ja valmis detailid õigesse kohta transportida. Robotid sorteerivad detaile, võtavad liinilt vastu pooltoodangut ja asetavad nad õigesse kohta. Kuna kõik läheb väga automaatseks ja suurt rolli hakkavad mängima töötlemiskeskused, siis õige pea hakkab kitsaskohaks muutuma terade vahetuse kiirus. Kui veel 5 aastat tagasi peeti kiireks taravahetuseks 20-25 sekundit, siis praegune tehnika võimaldab selle tööoperatsiooni juba ära teha alla sekundi. Prototüüp on olemas – jääme ootama laiemat kasutust.

Randi Sepping, randi@tsenter.ee

Jaga postitust:

Saeketas tuvastab inimese sõrmed, nähtamatu detailide ühendusviis ja muud huvitavat maailmast

Randi on leidnud mõned head ideed, mida meie puidu- ja mööblitööstuses kasutada saab.

Ohutum saag

Aasta oli 1999, kui ühel Põhja-Ameerika mehel tuli idee, mis suudaks päästa tuhanded sõrmed… Kas on võimalik, et saeketas suudab tuvastada inimsõrme ja siis murdosa sekundi jooksul enda pöörlemine peatada? Läks aega mõned aastad ja 2004. a müüdi esimene selline mudel. Uus, innovatiivne ja tohutu edasiminek tööohutuse tagamiseks puidutööstuses oli sündinud.

http://www.sawstop.com/

https://www.youtube.com/watch?v=6wtdUfZGfMg

https://www.youtube.com/watch?v=Sjan1AzNKWg

 

Nähtamatu detailide ühendusviis

Spetsiaalse tööriista abil on võimalik sekundite jooksul kinnitada omavahel kaks mööblidetaili. Tootja lubab ühenduse tugevust kuni 250 kg ühe ühenduse kohta. Detailide lahtimonteerimine käib sama kiirelt kui kinnitamine. Ühe ühenduse hind u 6 eurot. Magnetotsiku hind u 140 eurot.

https://www.youtube.com/watch?time_continue=148&v=IR820heX2_w

http://www.lamello.com/product/bohrenfraesen-verbinder/invis-mx2/

 

Ovvo ühendused

TSENTRIS on olemas kahes erinevas suuruses ühendusi koos spetsiaalse lõiketeraga. Koduleht väga hästi ja lihtsalt üles ehitatud. Sisaldab mitmeid videoid ja juhendeid kuidas ühendussüsteem toimib.

https://ovvotech.com/

 

Vead CNC lõiketöötlemisel

Õpetlik video vigade osas cnc lõiketöötlemisel. Tegu küll metallipingiga, aga põhimõte ja vead on samad, mis puidu puhul.

https://www.youtube.com/watch?v=jHbI_B2sPA0&list=PLsHCKkfNb0g4Wdp_jeNH1ZcaS-xYcIqJ9&index=4

 

 

Randi Sepping, TSENTRI masinasaali spetsialist, randi@tsenter.ee

Jaga postitust:

Tootearendusest – miks head ideed tihti ainult ideedeks jäävadki?

Maailmas ei ole puudus uudsetest ideedest. Puudus on uute ideede elluviijatest ja neist, kes ideed ja vaba raha kokku suudavad viia.

Artikli originaali saab lugeda TSENTRI ajalehest

Targad õpikud kirjutavad:

  • Tootearendus on protsess, mis algab ideede otsimisest ja lõpeb uue toote/teenuse turule toomisega.
  • Eduka tootearenduse aluseks on turunõudluse analüüs – st kes on klient ning missugused on tema vajadused.

Õige jutt, kuid praktikas on uue toote tekkimiseks vaja veel midagi – eesmärgile pühendunud tootearendajat/ettevõtjat!  Tõenäoliselt seal peitubki enamuse edukate tootearenduste võti.

Maailmas ei ole puudus uudsetest ideedest, ka on kusagil kellelgi olemas piisavalt raha, et ideedest sünniksid uued tooted või teenused. Puudus on aga uute ideede elluviijatest ja neist, kes ideed ja vaba raha kokku suudavad viia.

TSENTRISSE on kõige rohkem pöördunud start-up-tüüpi tootearendajaid. Enamjaolt on motivaatoriks lahenduse otsimine mõnele isiklikust elust pärinevale probleemile. Mõned näited:

  1. Koolitusega tegeleva firma juht pöördus meie poole küsimusega, kuidas lahendada „elegantselt“ probleem koolitusruumides, kus mõnikord on vaja rohkem lauapinda, mõnikord aga rohkem istekohti. Turul on lahendused olemas – nii kokkupandavad lauad kui üksteise otsa virnastatavad toolid, kuid nendes lahendustes on raske leida midagi elegantset ja peitma peab toolivirnu või kokku pandud laudu. Tellijal jätkus järjepidevust ning pooleteise aastase töö tulemusena on valminud toode Sofable – diivan, mis muutub kerge liigutuse abil koolituslauaks.
  2. Lastemööbel tundub olevat ammendamatu inspiratsiooni allikas. Oleme alustanud ettevalmistusi tootearendusprojektidega kahe tellija poolt, kus lähteülesande püstitus on mõnevõrra erinev: 1) valmistada last arendavaid ja multifunktsionaalseid mööblielemente; 2) valmistada „päris suuruses“ mängumööblit, mis oleks kasutatav ka klassikalise mööbli funktsioonides. Väljakutse on igal juhul huvitav!
  3. Tubane rattahoidja kui mööbliese! Vaatamata meie kliimaoludele on rahvasport välitingimustes üha enam populaarsust koguv. Sealhulgas sõidetakse palju jalgratastega, mis toob kaasa paratamatu probleemi korteriinimestele – kus hoiustada jalgratast, kui pole turvalist keldriboksi või piisavalt suurt rõdu. Ettevõtlikud daamid nägid probleemi lahendust innovatiivsel moel – miks ei võiks jalgratta hoidja välja näha kui mööbliese, kaotamata sealjuures oma funktsionaalsust olla turvaline rattahoidja.
  4. Vineerist kokkuvolditav paat, mis asendaks kohmakat ja rasket kummipaati. Minimudeliga järgi proovituna peaks selline lahendus olema võimalik ka täismõõdus paadile. Kui järgi ei proovi, siis teada ei saa!
  5. Puidust päikeseprillid on midagi eksklusiivset. Selle mõttega pöördus meie poole õpilasfirma Võru Gümnaasiumist. Aitasime innukalt asja juurde asunud noormeestel tulemuseni jõuda. Prille jõudsid nad toota paarkümmend eksemplari, kuni tekkis kaks valikukohta: õppetöö või algav äri, ja kui äri, siis kas areneda välja käsitöö tasemest (vajalikud investeeringud) või jätkata käsitöönduslikult.

Kõigil neil projektidel on ühine see, et:

  • Projekti eestvedaja ei oma vastavat tootmisüksust ega tegele sarnases tootmisvaldkonnas.
  • Tootearendusideed on tekkinud praktilisest vajadusest.
  • Projekti autoritel on tahtmist ja järjepidevust, et need projektid ellu viia!

Mida sellest järeldada:

  • Idee, mis tundub hea, vajab eesvedajaid.
  • Väline erialane abi aitab hoida eestvedajate indu ja jõuda kergema vaevaga tulemusteni.

Mida soovitada:

  • Kõik tootearenduse ideed on head! Paraku paljude heade ideede tulemusena sündivatel toodetel/teenustel ei pruugi erinevate asjaolude tõttu ostjaid leiduda.
  • Tootearendust tuleks teha sammhaaval, püüdes saada turult jooksvat tagasisidet. Rääkige hakatuseks sõpradele-tuttavatele oma mõttest, näidake neile jooniseid ja mudeleid ning vaadake nende reaktsioone.
  • Tõenäosus, et keegi teie idee varastab, on väga väike. Maailm on täis häid tootearenduse ideid. Puudus on nende realiseerijatest!
  • Arvutage, kui palju toode/teenus maksta võiks ja võrrelge seda võimalike konkurentide poolt pakutavaga.
  • Võrrelda võib otseselt toodet või teenust. Samas annab rohkem infot kõigi toote/teenuse omaduste võrdlemine nii koos kui ka eraldi. Võrrelge konkurentide toote/teenusega näiteks funktsionaalsust, kasutusmugavust, väljanägemist ja toodet kui võimalikku staatuse mõjutajat.
  • Püüdke leida vastus küsimusele: “Miks peaks tarbija minu toodet/teenust osta tahtma?” Sellele küsimusele tasub esimeses järjekorras püüda vastata ilma hinda arvestamata. Alles teise sammuna tasub analüüsida, kas uuel tootel saab tekitada hinnaeelise või teistmoodi lähenedes — kui palju ja mis põhjusel võiks tarbija olema valmis minu toote/teenuse eest rohkem maksma kui konkurentide pakutava eest.
  • Kui ideed arendades tundub mitte ainult teile endale, et idee väärib arendamist, siis realiseerige see vähemalt esmase prototüübina.

 

Mart Nilson, TSENTRI arendusjuht

Pilt: TSENTRI CNC abil valminud bareljeef ja ornamendid

Jaga postitust:

3D-modelleerimine rajab tee tulevikku

Kuidas kasutada 3D-modelleerimist puidu- ja mööblitööstuses ning milliseid võimalusi pakub TSENTER? Kui on kahtlust, kas osaleda 8. novembril toimuval 3D-teemahommikul, siis loe ajakirjanik Indrek Sarapuu tehtud intervjuud TSENTRI arendusjuhi Mart Nilsoniga.

Mart Nilson on õppinud metsamajandust tollases EPA-s, praeguses Eesti Maaülikoolis. Pärast kõrgkooli lõpetamist tegi ta metsainstituudis neli aastat teadustööd, tegeledes puidu täiendava juurdekasvu arvutamismetoodika väljatöötamisega. Loodud metoodika abil on võimalik hinnata inimtegevuse mõju metsa kasvule. Hiljem asus ta end teostama ärivaldkonnas. „See oli uute võimaluste teke, mida enne ei olnud,” arvab Mart põhjuse olevat, miks ta just selle tee valis.

Tänase päeva oskusteni on Mart jõudnud täiesti ise õppides ja arenedes.

„Pean tunnistama, et 3D-alal võin lugeda end haritud amatööriks. Et saada professionaaliks, tuleb täielikult sellesse valdkonda süveneda.” Mart peab seda, millega ta tegelikult TSENTRIS tegeleb, tootearenduse osaks. 3D võimaldab tekitada arvutisse täpsete mõõtudega objektist mudeli, millega võib teha mida iganes, alates restaureerimisest ja tootearendusest virtuaaltuurideni välja.

Mööbli tootearenduses on praktiline kasutus 3D-l unikaalsete toodete ja käsitöö tiražeerimine ning edasiarendamine. „Toode skaneeritakse sisse, tehakse see arvutis masinaga toodetavaks, et teha sellest seeriatoode. Eriti hea on kasutada seda tehnoloogiat erinevate mittestandardsete pindade puhul. Katsu sa võtta vanaisa käsitsi valmistatud kiiktoolilt mõõdulindiga täpsed mõõdud,” naljatleb Mart. Kõiki elemente, mida esineb nii looduses kui mujal, on võimalik tehnoloogia abil suurendada ja vähendada, kasutada ornamentikas ja mujal. Tööstuses on oluline ka ruumi skaneerimine. Suur osa praegusi tootmishooneid on vanad, millest ei ole säilinud väga täpseid jooniseid, on ümber ja juurde ehitatud. Puuduvad selged plaanid. Skaneerimise abil on näiteks võimalik ilma lae alla ronimata saada kogu laealustest kommunikatsioonidest täpsed mõõtmed ning täielik pilt.

„Meie ruumiskanneri mõõteulatus algab 1,5 meetrist ja ulatub kuni kilomeetrini. Kõige n-ö magusam skaneerimise ala on ca 3 kuni 100 meetrit. Selles alas suudab skanner mõõta ja salvestada andmeid täpsusega +/- 1 mm. Töökaugus kuni 300 meetrini on enamjaolt probleemivaba, edasi aga sõltub väga palju õhu läbipaistvusest. Käsiskanneri töökaugus on 17 kuni 35 cm, selle eest pinnalugemise täpsus on +/- 0,1 mm. Sellega on võimalik ülitäpselt skaneerida väikeseid objekte. Kahe skanneri toimekuse liitmisel on võimalik skaneerida suuri objekte, millele on lisatud väikesed detailid. Seda saab edukalt kasutada restaureerimise ettevalmistustel. „Näiteks on antiiksel toolil üks lõvi alles, teine aga kadunud — siis saab võtta allesoleva pealt täpse koopia ja sellest teha CNC-le programmi, millega valmistatakse uus.”

Mart leiab, et ühel tavalisel ettevõtjal ei ole vajalik endale skannerit soetada. Igapäevane ülesannete tekkevõimalus skanneri jaoks on siiski väike. Kui aga selline ülesanne tekib, on skanner asendamatu ja tasub tellida meilt vastav teenus, leiab Mart.

TSENTRI skanneritele on leitud rakendusi arhitektuuriprojektides rekonstrueerimise ja restaureerimise osas – vanad müürid oli vaja taastada, selgeks teha, kas ja kui palju need viltu on. On ette tulnud ka üksikuid tootearendusi, kus on kasutatud skaneerimise tehnoloogiat — nt toolile oli vaja kanda peale CNC-ga ehk arvjuhitava freespingiga graveering. Veel võib olla ülesandeks teha mõnest kahjustunud detailist 3D-mudel ja selle kaudu detail taastada. Kindlasti on ka virtuaaltuurid täismudelite baasil tulevikuteema, kus algseks sisendiks saavad olema fotogrammeetria abil ehk fotode põhjal loodud mudelid, mis ei ole üldjuhul piisavalt täpsed. Siin saab skaneerimine ulatada oma „abistava kiire“.

Skaneerimise tulemusena luuakse ruumiline punktipilv ja tõelised oskused algavad sealt, kus algab punktipilve tõlgendamine mudeliks, jõudmaks lõpuks masintöötluse jaoks vajaliku vektorgraafikani. Selles vallas võiks Mardi sõnul olla turul tegutsemas rohkem spetsialiste. „See on see, mida me siin TSENTRIS arendame.”

Pilt: Indrek Sarapuu

Intervjuud saab lugeda ka novembrikuus ilmuvast TSENTRI ajalehest.

Osale 8. novembril 3D-modelleerimise teemahommikul

Jaga postitust: