Ära mine munakorviga kalaturule – mõtteid Norra turu ekspordiseminarilt

22. juunil toimus TSENTRIS Norra turu praktiline ekspordiseminar. Oodatud olid eelkõige disaini ja sisustusega tegelevad ettevõtjad, kuid kasulikke teadmisi said kõik, kellel Norra turg huviorbiidis. Kõlama jäid mitmed head mõtted, millest võib kasu olla ka teiste maade turgudest huvitatutel ja mitte ainult mööblitööstuse sektoris. Paljud soovitused sobivad kõigile, kellel ekspordimõtted peas.

EAS-il on olemas ekspordinõunikud, kes pakuvad eelnõustamist välisturule sisenemiseks, välisettevõtete ostusoovide teenindamiseks ja ekspordipartneri otsingu teenust (see teenus on tasuline).

TSENTRIS olid kohal Norra turu ekspordinõunik Margit Ihlebakke, konsultant Kätlin Kuusemäe ettevõttest Bonus Partner ja Liis Uiboupin, Norra Keele Keskuse juhataja, norra keele õpetaja ja tõlkija.

Mõned mõtted, mis kõlama jäid:

  • Oslos asuv EAS-i kontor on päris suur, saab aidata ruumidega, kus kohtumisi korraldada.
  • Norra mööblisektoris töötab ainult 0,02 % rahvastikust ja see on nõrk sektor. Madal tootlikkus on tundlik impordi suhtes.
  • Välisturule jõudmine on keeruline, iga asjaga ei tasugi sinna minna – igat teenust või kaupa polegi võimalik eksportida, eriti siis kui turg ei ole selle järgi näljas.
  • Ükskõik kui palju me oma toodet ise armastame, ükskõik kui palju ta meile endale meeldib, me ei sa kunagi olla kindlad, kuidas välisturul võõras rahvas selle vastu võtab.
  • Uurige, mida on turul vaja, mitte ärge pushige iga hinna eest seda, mis on. Teisisõnu – ärge minge kalaturule munad korvis.
  • Välisturg nõuab kogemusi, eksport nõuab teadmisi ja on väga piinarikas.
  • Eesti probleem pole mitte riigi väiksus, vaid paljude väikeste ettevõtete olemasolu. Soovitus Eesti eksportijatele – teha asju koos.
  • Eestis näevad inimesed ekspordis ainult raha, tulemust. Ka kõige ilusamate numbrite taga on suur pingutus, suur valu, suur vastutus, suured probleemid. Sellised, mida Äripäev ja Ärileht mitte kunagi kajastama ei jõua.
  • Mis on Ikea saladus? Nende nüüdseks juba lahkunud juht (omanik, looja) ei olnud mööblimees, vaid logistik. Teda ei häirinud riikide ja piirid ja poliitika, tema vaatas, kust raudtee läheb, kes toodavad selle raudtee ääres ja kust saada seda või teist kaupa.
  • Mõned ettevõtted, kellel läheb väga hästi, nende kohta arvatakse, et nad toodavad õiget kaupa. Tegelikult on tihtilugu tegemist logistikute, finantsinimeste või lihtsalt visionääridega. Oluline on toota õige kapp õige finantsilise suurusega ja mida saab kiirelt kätte.
  • Mitmed Eesti mööblitootjad müüvad oma brändi kusagil näitamata. Nende kaubad on mõnes Norra mööblipoes müügil, aga kuskilt ei tule välja, et see on toodetud Eestis. Norras on väga raske Eesti brändiga läbi lüüa.
  • Juurdehindlus on keeruline teema, sõltub kaubast ja brändist. Näiteks saab tavalisele remondipintslile panna juurde tunduvalt rohkem juurde kui juveelitootele. 3-eurost pintslit saab 10-ga müüa, juveelide puhul see nii ei käi.
  • Nii sisustuses kui ehituses on toimunud suur konsolideerumine, kette jääb vähemaks. Allhanget teha on järjest raskem. Tänapäeva inimest ei huvita, kui palju on näiteks tekstiilipoode. Tema tahab poodi, kust saab osta. Need, kes jäävad alles, saavad rohkem turgu ja müüa laiemalt.
  • Kümned ja kümned sama sektori ekspordi-inimesed meilivad samadele kontaktidele Norras, Rootsis, Taanis. Nii toimub iga päev, aga kas nendele kirjadele ka keegi kunagi vastab või mitte? Peab alati mõtlema, kes istub seal teiselpool laua taga. Seal istuvad needsamad sisseostjad, kes on oma töökohtadel aastaid. Vahetavad mõnikord ettevõtetet, aga teema on sama. Ja jälle tulevad need meilid neile erinevatelt väikestelt ettevõtetelt.
  • Need, kes tahavad eksportida ahenevatele turgudele, nagu Skandinaavia turud, on soovitus mõelda oma sektori peale laiemalt ja teha asju koos, nii on parem võimalus läbi murda ja tõmmata teisi endaga kaasa.
  • Tuleb kaasata teisi eestlasi, kui sul on hea kontakt. Ei pea kaasama oma konkurenti, aga võiks oma sisseostja juures kaasata mittekonkurenti, nii suureneb eesti ekspordi jalajälg.
  • See sisseostja võib-olla ei ole Eestis käinud ega tea suurt midagi, aga võib-olla hakkab nüüd uurima, et mis riik see Eesti on. Pärast tekib tal töökultuurina harjumus osta Eestist ja nii me kindlustame tegelikult iseennast paremini kui omaette tegutsedes, ainult oma tarnet tehes.
  • On vaja grupeeruda, tootegruppidena, leida endale head partnerid. Öelda, et meie teeme näiteks Eesti kõige paremaid kööke.
  • Ei saa teha eksporti salatsevalt ja poolsalaja, need ajad on möödas alates sellest kui tekkis internet.
  • Tuleks proovida saada ühendust nendega, kes müüvad asju internetis. Kõik ei avalda oma käivet, aga on vaja saada ühendust nendega, kes teevad käivet ja kes on tõsiseltvõetavad ning Norras tuntud e-poed.
  • Ka messidel käimine ja osalemine on oluline.
  • Suhelda tuleks, niipalju kui võimalik, nende emakeeles st norra keeles. Saab hakkama ka inglise keelega, aga nii jääb ilma võimalustest, mida keegi ei ütle. Kui on võimalik vastata ingliskeelsele meilile või norrakeelsele, siis see otsus tekib sekundiga viimase kasuks. Aga kui kirjutada valmis norrakeelne kiri ja lisada lõppu, et ootame vastust norra keeles või siis võib ka inglise keeles, siis reeglina vastavad nad inglise keeles. Juba see, et on tehtud norrakeelne esitlus, tähendab väga palju.
  • Kui ise keelt ei oska, on võimalus kasutada Norra Keele Keskuse abi, seal on peale keele õppimise võimaluse ka konsultatsiooniteenus. See hõlmab väga erinevaid norra keelega seotud teenuseid, lähtudes kliendi vajadustest. Näiteks võib see olla info otsimine kirjalikust tekstist või norrakeelsetelt veebilehtedelt või hoopis Norras mõne messi külastamine koos ettevõttega. Seega tasub mõelda enne teksti tõlkimiseks saatmist, kas tõepoolest on vaja lasta ära tõlkida kogu tekst või piisab konsultatsiooniteenusest, mille raames vajalik info tekstist üles otsitakse või teksti sisust ülevaade antakse.

Mõtted korjas üles: Liana Allas, liana.allas@gmail.com

Vaata lisaks seminari ettekandeid ja kontakte

Jaga postitust:

Eesti mööbli eksport ületab kolmekordselt impordi

Eesti eksportis 2017. aastal 187,8 miljoni euro eest ja importis 59,2 miljoni euro eest mööblit.

Mööbli eksport ja import  suurenesid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga vastavalt 6% ja 9%. Eesti ekspordib mööblit enam kui 3 korda rohkem kui impordib. Kui vaadata Eesti kogueksporti ja importi, siis on impordi kogumaht suurem kui ekspordimaht. 2017.a  oli koguimport 12,9% koguekspordist suurem.

Mööbli eksport oli viimasel viiel aastal rekordtasemel aastal 2013. Peale seda langes mööbli eksport 14%. 2013. a oli Venemaa üks olulisemaid mööbliturge, kuid Eesti ja Venemaa kaubandussuhete halvenemine ning erinevad majandussanktsioonid mõjutasid Eesti – Venemaa kaubavahetuse vähenemist. Alatest 2014.a on mööbli eksport olnud taas tõusuteel.

Mööbli import on viimasel viiel aastal olnud stabiilsem ning samuti kasvutrendis (vt joonist. Mööbli eksport ja import Eestis aastatel 2013-2017, milj. €)

 

Tabel 1. Eksport rahalises väärtuses, tuhat €

Selgitus: Soome eksporditi 2017. a 56,987 miljoni € eest mööblit

Riik
2013
2014
2015
2016
2017
Soome 56 309 51 489 52 098 50 333 56 987
Rootsi 22 994 25 362 28 706 30 023 33 901
Taani 19 582 22 897 29 172 30 980 29 143
Saksamaa 11 182 11 376 13 229 15 467 13 790
Norra 5 093 5 883 8 351 7 113 9 562
Venemaa 45 399 13 162 6 123 4 454 7 509
Prantsusmaa 5 782 6 169 6 202 6 834 6 511
Läti 3 152 4 723 4 029 4 012 4 692
Inglismaa 2 944 4 337 5 859 6 094 4 212
Tšehhi 1 750 1 974 2 163 3 215 2 679
Hiina 2 746 4 468 4 334 2 631 2 542
Šveits 1 897 1 721 1 712 2 531 2 479
Leedu 2 186 2 866 3 351 2 027 2 436
Muud riigid 10 858 9 324 11 314 11 557 11 343
KOKKU 191 874 165 751 176 643 177 271 187 786

 


Tabel 2.
Import rahalises väärtuses, tuhat €

Riik
2013
2014
2015
2016
2017
Leedu 4 087 7 019 5 972 3 726 7 800
Läti 3 304 4 075 4 403 4 893 7 732
Soome 2 622 2 877 2 547 3 291 7 095
Poola 3 790 5 186 6 560 8 028 6 455
Itaalia 4 373 4 046 3 640 3 921 6 343
Hiina 5 757 7 154 8 004 7 541 4 292
Rootsi 2 252 2 796 2 852 4 103 4 159
Saksamaa 2 330 2 807 2 511 2 609 4 147
Venemaa 864 730 1 159 1 241 1 431
Saksamaa 1 905 2 239 2 166 1 798 1 391
Hispaania 483 344 196 1 345 829
Belgia 914 1 101 1 100 1 276 824
Holland 683 927 624 617 824
Muud riigid 17 522 10 080 9 263 9 717 5 854
KOKKU 50 886 51 381 50 997 54 106 59 176

 

 Koostas: Merle Tsirk

 Kasutatud allikas: trademap.org

 

Jaga postitust:

Eesti puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli import ja eksport 2016. aastal

Oleme koondanud valiku puiduvaldkonna andmebaase TSENTRI kodulehele, vaata andmebaaside nimekirja.

Eesti puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli import ja eksport 2016. aastal

Puidu ja puidupõhiste toodete impordi ja ekspordi statistika, mis on koostatud “International Trade in Goods based on UN Comtrade Data” andmebaasi alusel.

https://comtrade.un.org  on ÜRO rahvusvahelise kaubanduse statistika andmebaas, mis sisaldab detailseid andmeid kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi kohta. Andmebaas sisaldab infot ligi 200 riigi kohta ülemaailma. Otsingut saab teostada kahekohalise HS koodi alusel (rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem) ning andmed kuvatakse diagrammidena.

Puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli, valgustite ja kokkupandavate ehitiste eksport ja import elavnes 2016. aastal võrreldes aastaga 2015 (joonis 1 ja 2).

Joonis 1. Puidu ja puidupõhiste toodete import ja eksport aastatel 1995-2016

Joonis 2. Mööbli, valgustuse, kokkupandavate ehitiste import ja eksport aastatel 1995-2016

Kõige rohkem eksportis Eesti puitu ja puidupõhiseid tooteid Rootsi, Soome ja Taani ning Eestisse imporditi Venemaalt, Lätist ja Soomest (joonis 3 ja 4).

Joonis 3. Puidu ja puidupõhiste toodete top 10 ekspordiriiki 2016. aastal

Joonis 4. Puidu ja puidupõhiste toodete top 10 impordiriiki 2016 aastal

Kõige rohkem eksportis Eesti mööblit, valgustust ja kokkupandavaid ehitisi Rootsi, Soome ja Norrasse ning Eestisse imporditi Hiinast, Soomest ja Leedust (joonis 5 ja 6).

Joonis 5. Mööbli, valgustuse ja kokkupandavate ehitiste top 10 ekspordiriiki 2016. aastal

Joonis 6. Mööbli, valgustuse ja kokkupandavate ehitiste top 10 impordiriiki 2016. aastal

Ülevaate koostas: Merle Tsirk, Merle@tsenter.ee

Jaga postitust:

Kutse 13. aprillili teemahommikule “Digiturunduse toel eksporditurgudele”

13. aprillil korraldab kompetentsikeskus TSENTER koostöös Convertaliga digiturunduse seminari ettevõtetele. Seminari eesmärgiks on tutvustada ettevõtetele ekspordiarendust toetavaid digireklaami võimalusi ja strateegiaid. Anname ülevaate digiturunduse hetketrendidest, jagame digikampaaniatega seotud kogemusi ning praktilisi nõuandeid.

Ürituse kava:

08:45-09:00 Kogunemine ja hommikukohv
09:00-09:30 Mida peaksin teadma enne digitaalse reklaamikampaania käivitamist?
09:30-10:00 Kuidas erinevate riikide tarbijad minu ettevõtte üles leiavad?
10:00-11:00 Workshop: digireklaami kampaania loomine
11:00-11:20 Kohvipaus
11:20-12:50 Kuidas planeerida minu ettevõtte jaoks sobivaimat digikampaaniat?
12:50-13:00 Päeva kokkuvõte

Toimumiskoht: Pärna tee 1, Väimela, Võru vald, Võru Maakond

Osalemissoov registreerida hiljemalt 6. aprilliks alloleva vormi kaudu.
Lisainfo: kalev@tsenter.ee, 58 559 285

CONVERTAList
Convertal on 2009. aastal Taavi Raidma ja Fred Koppeli poolt loodud digimeedia ja -turunduse agentuur. Convertal pakub laia valikut tulemuspõhiseid digiturunduse lahendusi ja müügiarenduse teenuseid, sh. otsingu- ja videoreklaame, veebi- ja e-kaubanduse analüütikat, sotsiaalmeediaturundust ning meiliturundust. Meie spetsialistid paiknevad Tartus ja Tallinnas, kus haldame kampaaniaid kokku üle viieteistkümnes keeles. Convertal on töötanud üle 300 ettevõttega ning haldab aastas 4 miljoni euro mahus digikampaaniaid.

Jaga postitust: