Vaata 5. oktoobril otseülekannet TSENTRIST!

5. oktoobri üritusest “Kuidas müüa sakslasele läbi interneti?” toimub ka otseülekanne. Otseülekannet saab jälgida läbi TSENTRI Facebooki lingi või Youtube´i. Vastame online küsimustele.

Päeva teisest osast “Kuidas müüa osalust ettevõttes või kaasata investor” otseülekannet ei toimu. Kõik huvilised on oodatud kohapeale!

 

Vaata otseülekannet siit:

Jaga postitust:

Blogi: Ära mine munakorviga kalaturule – mõtteid Norra turu ekspordiseminarilt

22. juunil toimus TSENTRIS Norra turu praktiline ekspordiseminar. Oodatud olid eelkõige disaini ja sisustusega tegelevad ettevõtjad, kuid kasulikke teadmisi said kõik, kellel Norra turg huviorbiidis. Kõlama jäid mitmed head mõtted, millest võib kasu olla ka teiste maade turgudest huvitatutel ja mitte ainult mööblitööstuse sektoris. Paljud soovitused sobivad kõigile, kellel ekspordimõtted peas.

EAS-il on olemas ekspordinõunikud, kes pakuvad eelnõustamist välisturule sisenemiseks, välisettevõtete ostusoovide teenindamiseks ja ekspordipartneri otsingu teenust (see teenus on tasuline).

TSENTRIS olid kohal Norra turu ekspordinõunik Margit Ihlebakke, konsultant Kätlin Kuusemäe ettevõttest Bonus Partner ja Liis Uiboupin, Norra Keele Keskuse juhataja, norra keele õpetaja ja tõlkija.

Mõned mõtted, mis kõlama jäid:

  • Oslos asuv EAS-i kontor on päris suur, saab aidata ruumidega, kus kohtumisi korraldada.
  • Norra mööblisektoris töötab ainult 0,02 % rahvastikust ja see on nõrk sektor. Madal tootlikkus on tundlik impordi suhtes.
  • Välisturule jõudmine on keeruline, iga asjaga ei tasugi sinna minna – igat teenust või kaupa polegi võimalik eksportida, eriti siis kui turg ei ole selle järgi näljas.
  • Ükskõik kui palju me oma toodet ise armastame, ükskõik kui palju ta meile endale meeldib, me ei sa kunagi olla kindlad, kuidas välisturul võõras rahvas selle vastu võtab.
  • Uurige, mida on turul vaja, mitte ärge pushige iga hinna eest seda, mis on. Teisisõnu – ärge minge kalaturule munad korvis.
  • Välisturg nõuab kogemusi, eksport nõuab teadmisi ja on väga piinarikas.
  • Eesti probleem pole mitte riigi väiksus, vaid paljude väikeste ettevõtete olemasolu. Soovitus Eesti eksportijatele – teha asju koos.
  • Eestis näevad inimesed ekspordis ainult raha, tulemust. Ka kõige ilusamate numbrite taga on suur pingutus, suur valu, suur vastutus, suured probleemid. Sellised, mida Äripäev ja Ärileht mitte kunagi kajastama ei jõua.
  • Mis on Ikea saladus? Nende nüüdseks juba lahkunud juht (omanik, looja) ei olnud mööblimees, vaid logistik. Teda ei häirinud riikide ja piirid ja poliitika, tema vaatas, kust raudtee läheb, kes toodavad selle raudtee ääres ja kust saada seda või teist kaupa.
  • Mõned ettevõtted, kellel läheb väga hästi, nende kohta arvatakse, et nad toodavad õiget kaupa. Tegelikult on tihtilugu tegemist logistikute, finantsinimeste või lihtsalt visionääridega. Oluline on toota õige kapp õige finantsilise suurusega ja mida saab kiirelt kätte.
  • Mitmed Eesti mööblitootjad müüvad oma brändi kusagil näitamata. Nende kaubad on mõnes Norra mööblipoes müügil, aga kuskilt ei tule välja, et see on toodetud Eestis. Norras on väga raske Eesti brändiga läbi lüüa.
  • Juurdehindlus on keeruline teema, sõltub kaubast ja brändist. Näiteks saab tavalisele remondipintslile panna juurde tunduvalt rohkem juurde kui juveelitootele. 3-eurost pintslit saab 10-ga müüa, juveelide puhul see nii ei käi.
  • Nii sisustuses kui ehituses on toimunud suur konsolideerumine, kette jääb vähemaks. Allhanget teha on järjest raskem. Tänapäeva inimest ei huvita, kui palju on näiteks tekstiilipoode. Tema tahab poodi, kust saab osta. Need, kes jäävad alles, saavad rohkem turgu ja müüa laiemalt.
  • Kümned ja kümned sama sektori ekspordi-inimesed meilivad samadele kontaktidele Norras, Rootsis, Taanis. Nii toimub iga päev, aga kas nendele kirjadele ka keegi kunagi vastab või mitte? Peab alati mõtlema, kes istub seal teiselpool laua taga. Seal istuvad needsamad sisseostjad, kes on oma töökohtadel aastaid. Vahetavad mõnikord ettevõtetet, aga teema on sama. Ja jälle tulevad need meilid neile erinevatelt väikestelt ettevõtetelt.
  • Need, kes tahavad eksportida ahenevatele turgudele, nagu Skandinaavia turud, on soovitus mõelda oma sektori peale laiemalt ja teha asju koos, nii on parem võimalus läbi murda ja tõmmata teisi endaga kaasa.
  • Tuleb kaasata teisi eestlasi, kui sul on hea kontakt. Ei pea kaasama oma konkurenti, aga võiks oma sisseostja juures kaasata mittekonkurenti, nii suureneb eesti ekspordi jalajälg.
  • See sisseostja võib-olla ei ole Eestis käinud ega tea suurt midagi, aga võib-olla hakkab nüüd uurima, et mis riik see Eesti on. Pärast tekib tal töökultuurina harjumus osta Eestist ja nii me kindlustame tegelikult iseennast paremini kui omaette tegutsedes, ainult oma tarnet tehes.
  • On vaja grupeeruda, tootegruppidena, leida endale head partnerid. Öelda, et meie teeme näiteks Eesti kõige paremaid kööke.
  • Ei saa teha eksporti salatsevalt ja poolsalaja, need ajad on möödas alates sellest kui tekkis internet.
  • Tuleks proovida saada ühendust nendega, kes müüvad asju internetis. Kõik ei avalda oma käivet, aga on vaja saada ühendust nendega, kes teevad käivet ja kes on tõsiseltvõetavad ning Norras tuntud e-poed.
  • Ka messidel käimine ja osalemine on oluline.
  • Suhelda tuleks, niipalju kui võimalik, nende emakeeles st norra keeles. Saab hakkama ka inglise keelega, aga nii jääb ilma võimalustest, mida keegi ei ütle. Kui on võimalik vastata ingliskeelsele meilile või norrakeelsele, siis see otsus tekib sekundiga viimase kasuks. Aga kui kirjutada valmis norrakeelne kiri ja lisada lõppu, et ootame vastust norra keeles või siis võib ka inglise keeles, siis reeglina vastavad nad inglise keeles. Juba see, et on tehtud norrakeelne esitlus, tähendab väga palju.
  • Kui ise keelt ei oska, on võimalus kasutada Norra Keele Keskuse abi, seal on peale keele õppimise võimaluse ka konsultatsiooniteenus. See hõlmab väga erinevaid norra keelega seotud teenuseid, lähtudes kliendi vajadustest. Näiteks võib see olla info otsimine kirjalikust tekstist või norrakeelsetelt veebilehtedelt või hoopis Norras mõne messi külastamine koos ettevõttega. Seega tasub mõelda enne teksti tõlkimiseks saatmist, kas tõepoolest on vaja lasta ära tõlkida kogu tekst või piisab konsultatsiooniteenusest, mille raames vajalik info tekstist üles otsitakse või teksti sisust ülevaade antakse.

Mõtted korjas üles: Liana Allas, liana.allas@gmail.com

Vaata lisaks seminari ettekandeid ja kontakte

Jaga postitust:

Eesti mööbli eksport ületab kolmekordselt impordi

Eesti eksportis 2017. aastal 187,8 miljoni euro eest ja importis 59,2 miljoni euro eest mööblit.

Mööbli eksport ja import  suurenesid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga vastavalt 6% ja 9%. Eesti ekspordib mööblit enam kui 3 korda rohkem kui impordib. Kui vaadata Eesti kogueksporti ja importi, siis on impordi kogumaht suurem kui ekspordimaht. 2017.a  oli koguimport 12,9% koguekspordist suurem.

Mööbli eksport oli viimasel viiel aastal rekordtasemel aastal 2013. Peale seda langes mööbli eksport 14%. 2013. a oli Venemaa üks olulisemaid mööbliturge, kuid Eesti ja Venemaa kaubandussuhete halvenemine ning erinevad majandussanktsioonid mõjutasid Eesti – Venemaa kaubavahetuse vähenemist. Alatest 2014.a on mööbli eksport olnud taas tõusuteel.

Mööbli import on viimasel viiel aastal olnud stabiilsem ning samuti kasvutrendis (vt joonist. Mööbli eksport ja import Eestis aastatel 2013-2017, milj. €)

 

Tabel 1. Eksport rahalises väärtuses, tuhat €

Selgitus: Soome eksporditi 2017. a 56,987 miljoni € eest mööblit

Riik
2013
2014
2015
2016
2017
Soome 56 309 51 489 52 098 50 333 56 987
Rootsi 22 994 25 362 28 706 30 023 33 901
Taani 19 582 22 897 29 172 30 980 29 143
Saksamaa 11 182 11 376 13 229 15 467 13 790
Norra 5 093 5 883 8 351 7 113 9 562
Venemaa 45 399 13 162 6 123 4 454 7 509
Prantsusmaa 5 782 6 169 6 202 6 834 6 511
Läti 3 152 4 723 4 029 4 012 4 692
Inglismaa 2 944 4 337 5 859 6 094 4 212
Tšehhi 1 750 1 974 2 163 3 215 2 679
Hiina 2 746 4 468 4 334 2 631 2 542
Šveits 1 897 1 721 1 712 2 531 2 479
Leedu 2 186 2 866 3 351 2 027 2 436
Muud riigid 10 858 9 324 11 314 11 557 11 343
KOKKU 191 874 165 751 176 643 177 271 187 786

 


Tabel 2.
Import rahalises väärtuses, tuhat €

Riik
2013
2014
2015
2016
2017
Leedu 4 087 7 019 5 972 3 726 7 800
Läti 3 304 4 075 4 403 4 893 7 732
Soome 2 622 2 877 2 547 3 291 7 095
Poola 3 790 5 186 6 560 8 028 6 455
Itaalia 4 373 4 046 3 640 3 921 6 343
Hiina 5 757 7 154 8 004 7 541 4 292
Rootsi 2 252 2 796 2 852 4 103 4 159
Saksamaa 2 330 2 807 2 511 2 609 4 147
Venemaa 864 730 1 159 1 241 1 431
Saksamaa 1 905 2 239 2 166 1 798 1 391
Hispaania 483 344 196 1 345 829
Belgia 914 1 101 1 100 1 276 824
Holland 683 927 624 617 824
Muud riigid 17 522 10 080 9 263 9 717 5 854
KOKKU 50 886 51 381 50 997 54 106 59 176

 

 Koostas: Merle Tsirk

 Kasutatud allikas: trademap.org

 

Jaga postitust:

Kellele Eesti mööblitööstus mahtu võidab või kaotab?

Artikkel annab ülevaate sellest, milliste riikidega Eesti konkureerib mööblisektoris Eesti jaoks olulisemates eksportriikides ja kes on nendes riikides suurimad turul kasvajad ning langejad.

Ülevaade on koostatud Trade Map andmebaasi põhjal, kus kajastub info ekspordi ja impordi statistika, trendide ja indikaatorite kohta. Selle põhjal saab uurida, millised riigid on Eesti jaoks olulisemad sihtturud ning millised riigid konkureerivad seal sihtturul sama tootegrupi osas. Andmebaasis on kasutusel rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem —  harmoneeritud süsteem (HS), mida haldab Maailma Tolliorganisatsioon. HS koosneb umbes 5000st 6-kohalisest koodist. Andmebaasis on rohelisega märgitud hinnangulised väärtused. Ülevaates on kasutatud HS-koodi 9403.

2016. aastal olid Eesti mööblitööstuse olulisemad ekspordiriigid Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa ja Norra (vt tabel 1).

Tabel 1. Eesti mööbli eksport 2016. aastal

Riik Eksport rahalises väärtuses 2016. aastal  (mln USD) Osakaal kogu ekspordist
Soome 55,7 28,39%
Taani 34,3 17,47%
Rootsi 33,2 16,93%
Saksamaa 17,1 8,72%
Norra 7,9 4,02%
Prantsusmaa 7,6 3,85%
Inglismaa 6,7 3,44%
Venemaa 4,9 2,52%
Läti 4,4 2,26%
Tšehhi 3,6 1,81%
Hiina 2,9 1,48%
Šveits 2,8 1,43%
USA 2,5 1,27%
Leedu 2,2 1,14%
Teised riigid 10, 5,26%
Kokku 196,2 100,00%

 

Eesti mööblitootjate ekspordist moodustas 2016. aastal 30,4% puitmööbli (v.a kontori-, köögi- ja magamistoamööbel ning istmed) eksport (vt tabel 2). Järgnesid 28,2%-ga puidust magamistoamööbli ning 23,9%-ga puidust köögimööbli eksport. Mööbli eksport on vähenenud viimase viie aastaga 8%. Kõige rohkem ehk 15% on vähenenud mööbliosade eksport ning kõige rohkem ehk 40% on suurenenud plastikmööbli eksport. Viimastel aastatel on muutunud trendikamaks plastikust ja metallist mööbli eksport.

Tabel 2. Eesti mööbli eksport valdkonniti 2016. aastal

Tooted Eksport rahalises väärtuses 2016.  aastal (mln USD) Osakaal kogu mööbli ekspordist Ekspordi kasv rahalises väärtuses aastatel 2012-2016 (%)
Puitmööbel (va kontori-, köögi- ja magamistoamööbel, istmed) 59,6 30,4% 2
Puidust magamistoamööbel 55,4 28,2% -10
Puidust köögimööbel 50,0 23,9% -2
Mööbliosad 12,3 6,3% -15
Puidust kontorimööbel 10,6 5,4% -5
Metallmööbel (va kontorimööbel, istmed) 5,3 2,7% -12
Metallist kontorimööbel 4,2 2,1% 28
Plastikmööbel 1,4 0,7% 40
Muudest materjalidest mööbel 0,3 0,1% -4
Bambusest või rotangist mööbel 0,02 0,0% -1
Kokku 196,2 100,0% -8

Allikas: www.trademap.org

Eesti konkureerib Soomes kõige rohkem Rootsi ja Hiina mööblitootjatega

Eesti on kõige suurem mööbli Soome importija, moodustades kogu sealsest mööbliturust 20,2% (vt tabel 3). Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et suure osa Eesti ekspordist Soome moodustab nn passiivne eksport, st Soome ettevõtted soovivad Eestist leida allhanke tegijaid ning suured Soome eksportijad on Soome ettevõtete tütarettevõtted. Samuti soosib mööbli eksporti hoogne elamuehitus.

Eesti konkureerib Soomes turumahu poolest kõige rohkem Rootsi ja Hiina mööblitootjatega. Eesti mööblitootja saab oma toodangu eest Soomes keskmisest kõrgemat hinda. Soome mööbli import on viimasel viiel aastal langenud 4%, kuid Eesti import Soome langes samal ajavahemikul 2%.

Tabel 3. Soome import 2016. a

 Riik Import rahalises väärtuses 2016.  aastal (milj. USD) Osakaal kogu impordis (%) Imporditud kogus  aastal 2016 (tonnides) Imporditud tonni rahaline väärtus (USD/tonnid) Impordi kasv rahalises väärtuses aastatel 2012-2016 (%) Imporditud koguse kasv aastatel 2012-2016 (%)
Eesti 64,7 20,20% 17434 3711 -2 1
Rootsi 58,3 18,20% 12505 4661 -11 -14
Hiina 53,3 16,60% 15427 3453 9 10
Poola 27,4 8,60% 13084 2096 -1 1
Taani 17,8 5,60% 3849 4629 -9 2
Leedu 16,6 5,20% 9742 1699 4 6
Saksamaa 16,3 5,10% 4276 3802 -8 -6
Itaalia 14,8 4,60% 4907 3013 -11 -7
Austria 7,1 2,20% 1925 3704 5 10
Slovakkia 6,6 2,00% 2384 2749 4 11
Vietnam 3,3 1,00% 853 3913 -1 -2
Tšehhi 3,3 1,00% 1034 3221 21 15
Teised riigid 30,6 9,70% 7805      
Kokku 320,0 100,00% 95225 3361 -4 -1

Allikas: www.trademap.org

Kõige suurem kasvaja Soomes viimasel viiel aastal oli Hiina ning kõige suurem langeja oli Rootsi (vt tabel 4). Huvitav on asjaolu, et kuigi Rootsi omab ligi viiendikku Soome mööbliturust, on ta viimase viie aastaga oluliselt vähendanud eksporti Soome. Hiina omab samuti olulist osa Soome mööbliturust, kuid on viimase viie aastaga oluliselt rohkem Soome eksportima hakanud ning seetõttu võib Hiinat pidada Eesti mööblitootjate jaoks tulevikus Soome mööbliturul oluliseks konkurendiks.

Tabel 4. Suuremad kasvajad ja langejad Soome mööbliturul perioodil 2012-2016

Kasvajad Langejad
Riik Impordimahu muutus 2012-2016 (mln USD) Riik Impordimahu muutus 2012-2016 (mln USD)
Hiina 14,0 Rootsi -27,7
Leedu 3,1 Itaalia -7,9
Austria 1,7 Saksamaa -6,1
Tšehhi 1,7 Taani -4,6
Slovakkia 1,0 India -2,1
Norra 0,8 Inglismaa -2,1
Sloveenia 0,8 Malaisia -1,9
Valgevene 0,5 Eesti -1,3
Türgi 0,2 Portugal -1,3
Jaapan 0,15 Indoneesia -1,2

Allikas: www.trademap.org

Eesti mööbli eksport Taani on olnud tõusutrendis

Taani mööbli impordis moodustas Eesti 2016. aastal 4,5% (vt tabel 5). Eesti konkureerib Taanis turumahu poolest kõige rohkem Rootsi, Hiina, Saksamaa, Poola ja Itaaliaga. Eesti mööblitootja saab Taani turul keskmisest madalamat hinda. Taani mööbli import on viimasel viiel aastal tõusnud 1%. Eesti eksport Taani on aga viimase viie aasta jooksul tõusnud 10%.

Tabel 5. Taani import 2016. aastal

 Riik Import rahalises väärtuses 2016.  aastal (mln USD) Osakaal kogu impordis (%) Imporditud kogus  aastal 2016 (tonnides) Imporditud tonni rahaline väärtus (USD/tonnid) Impordi kasv rahalises väärtuses aastatel 2012-2016 (%) Imporditud koguse kasv aastatel 2012-2016 (%)
Rootsi 170,8 21,4% 67511 2530 -4 1
Hiina 147,9 18,6% 53538 2762 -2 -1
Saksamaa 102,8 12,9% 25672 4005 2 2
Poola 76,9 9,7% 40591 1895 14 20
Itaalia 45,3 5,7% 19993 2265 -1 6
Eesti 35,9 4,5% 14104 2547 10 15
Leedu 27,2 3,4% 9291 2924 2 9
Austria 19,4 2,4% 4688 4144 -1 2
Läti 16,4 2,1% 4520 3626 8 6
Tšehhi 14,9 1,9% 2971 5012 -3 -11
Holland 13,8 1,7% 2817 4909 11 26
Vietnam 12,1 1,5% 3614 3343 5 4
Bulgaaria 11,3 1,4% 1897 5935 12 13
Inglismaa 8,9 1,1% 2181 4072 -7 14
Slovakkia 8,7 1,1% 1245 6967 1 0
Teised riigid 84,5 10,6% 20111      
Kokku 796,7 100,0% 274744 2900 1 4

Allikas: www.trademap.org

Kõige suuremad kasvajad olid Poola, Saksamaa ja Eesti ning kõige suuremad turu langetajad Rootsi, Hiina ja Soome (vt tabel 6). Taani turule, nagu ka Soome, on Rootsi eksporti oluliselt vähendanud. Kui Hiina oli Soome mööbliturul kõige suurem ekspordi kasvaja, siis Taani turul on Hiina üks suuremaid langetajaid. Taani turule on võrreldes teiste riikidega eksporti oluliselt suurendanud Poola, kes tõenäoliselt hakkab Eestile üha rohkem konkurentsi pakkuma keskmiselt soodsama hinna tõttu. Ka Eesti jaoks on Taani mööbliturg muutunud viimase viie aasta jooksul ahvatlevamaks.

Tabel 6. Suuremad kasvajad ja langejad Taani turul perioodil 2012-2016

Kasvajad Langejad
Riik Impordimahu muutus 2012-2016 (mln USD) Riik Impordimahu muutus 2012-2016 (mln USD)
Poola 35,8 Rootsi -29,3
Saksamaa 13,9 Hiina -20,7
Eesti 11,6 Soome -3,1
Bulgaaria 4,8 Inglismaa -3,0
Läti 4,7 Tšehhi -2,5
Leedu 4,1 Portugal -1,3
Holland 3,8 Norra -1,3
Serbia 3,4 Araabia Ühendemiraadid -0,54
Sloveenia 3,2 Hongkong, Hiina -0,52
Rumeenia 3,0 Kanada -0,50

Allikas: www.trademap.org

Rootsi mööbli impordis moodustas 2016. aastal Eesti 2,8% (vt tabel 7). Eesti konkureerib Rootsis turumahu poolest kõige rohkem Poola, Hiina, Leedu, Taani, Saksamaa, Itaalia ja Slovakkiaga. Eesti mööblitootja saab Rootsi turul keskmisest kõrgemat hinda. Rootsi  mööbli import on viimasel viiel aastal jäänud rahalises väärtuses samale tasemele. Eesti aga suurendas eksporti Rootsi viimase viie aasta jooksul 9%.

Tabel 7. Rootsi import 2016. aastal

Riik Import rahalises väärtuses 2016.  aastal (mln USD) Osakaal kogu impordis (%) Imporditud kogus  aastal 2016 (tonnides) Imporditud tonni rahaline väärtus (USD/tonnid) Impordi kasv rahalises väärtuses aastatel 2012-2016 (%) Imporditud koguse kasv aastatel 2012-2016 (%)
Poola 195,9 17,0% 99479 1969 7 9
Hiina 171,6 14,8% 58321 2943 -2 -1
Leedu 162,4 14,0% 109103 1488 9 11
Taani 128,8 11,1% 28508 4519 -2 3
Saksamaa 128,8 11,1% 39613 3251 -9 -8
Itaalia 52,3 4,5% 25821 2024 -7 -2
Slovakkia 40,1 3,5% 21917 1831 2 9
Eesti 32,9 2,8% 11477 2824 9 9
Tšehhi 31,0 2,7% 13944 2221 26 19
Soome 30,4 2,6% 4007 7581 -2 3
Vietnam 23,4 2,0% 6941 3369 6 3
Rumeenia 16,4 1,4% 8844 1855 2 4
Norra 16,1 1,4% 2937 5513 -10 -3
Holland 11,8 1,0% 1161 10126 -3 -7
Teised riigid 114,3 9,9% 34777      
Kokku 1155,8 100,0% 466850 2476 0 4

Allikas: www.trademap.org

Kõige suuremad kasvajad olid Poola, Leedu, Tšehhi ja Eesti ning kõige suuremad langejad Saksamaa, Hiina ja Itaalia (vt tabel 8). Ka Rootsi turul hakkab tõenäoliselt järjest enam Eestile konkurentsi pakkuma odav Poola ja Leedu mööbel. Huvitav on ka see, et Saksamaa on võrreldes Hiinaga enam kui kaks korda rohkem vähendanud mööbli eksporti Rootsi.

Tabel 8. Suuremad kasvajad ja langejad Rootsi mööbliturul perioodil 2012-2016

Kasvajad Langejad
Riik Imporditud mahu muutus 2012-2016 (mln USD) Riik Imporditud koguse mahu 2012-2016 (mln USD)
Poola 55,4 Saksamaa -55,3
Leedu 48,6 Hiina -22,4
Tšehhi 18,0 Itaalia -16,9
Eesti 10,6 Austria -7,3
Rumeenia 3,6 Norra -7,1
Läti 3,5 Sloveenia -5,6
Bosnia ja Hertsegoviina 3,4 Taani -4,7
Vietnam 3,3 Portugal -4,7
Türgi 2,6 Soome -2,9
Bulgaaria 2,5 Inglismaa -2,8

Allikas: www.trademap.org

Eesti mööblil on Saksamaal palju kasvuruumi

Saksamaa mööbli impordis moodustas 2016. aastal Eesti 0,8% (vt tabel 9). Eesti konkureerib Saksamaal turumahu poolest päris paljude riikidega – Poola, Hiina, Itaalia, Austria, Šveits jt. Eesti mööblitootja saab Saksamaa turul keskmisest kõrgemat hinda. Saksamaa kogu import on viimasel viiel aastal tõusnud 1%. Eesti aga on suurendanud viimase viie aastaga Saksamaale müüki 33%, olles protsentuaalselt viie aasta kõige suurem müügi kasvataja.

Tabel 9. Saksamaa import 2016. aastal

Riik Import rahalises väärtuses 2016  aastal (mln USD) Osakaal kogu impordis (%) Imporditud kogus  aastal 2016 (tonnides) Imporditud tonni rahaline väärtus (USD/tonnid) Impordi kasv rahalises väärtuses aastatel 2012-2016 (%) Imporditud koguse kasv aastatel 2012-2016 (%)
Poola 1317,2 23,8% 692813 1901 5 6
Hiina 898,7 16,2% 350208 2566 0 1
Itaalia 581,1 10,5% 236909 2453 -6 -1
Austria 240,6 4,3% 67974 3540 -1 5
Šveits 209,5 3,8% 32072 6532 -6 -6
Tšehhi 204,0 3,7% 67332 3030 5 5
Holland 161,6 2,9% 27963 5780 1 1
Prantsusmaa 151,2 2,7% 55513 2724 -5 -6
Rootsi 143,6 2,6% 98367 1460 -6 1
Taani 135,2 2,4% 33466 4041 -4 -6
Slovakkia 131,4 2,4% 67746 1940 4 7
Türgi 129,1 2,3% 52150 2477 8 16
Leedu 121,5 2,2% 84788 1433 -4 -6
Ungari 113,8 2,1% 31692 3591 -4 1
Rumeenia 109,2 2,0% 59526 1834 9 21
Vietnam 101,2 1,8% 28254 3581 -1 -2
Taipei, Hiina 80,8 1,5% 25540 3162 2 6
Inglismaa 73,5 1,3% 15202 4835 6 1
Hispaania 68,1 1,2% 26514 2568 22 35
India 63,0 1,1% 21953 2869 4 5
Bosnia ja Hertsegoviina 54,4 1,0% 18873 2881 4 9
Eesti 41,7 0,8% 11392 3664 33 34
Sloveenia 37,1 0,7% 12302 3014 -6 -4
Läti 31,8 0,6% 9642 3300 -4 -12
Teised riigid 338,1 6,1% 103113      
Kokku 5537,7 100,0% 2231304 2482 1 3

Allikas: www.trademap.org

Kõige suuremad kasvajad olid Poola, Tšehhi ja Hispaania ning kõige suuremad langejad Itaalia, Šveits ja Rootsi (vt tabel 10). Võrreldes teiste riikidega on Poola oluliselt rohkem kasvatanud mööbli eksporti Saksamaale. Ka Eesti on viimase viie aastaga märkimisväärselt suurendanud eksporti Saksamaale.

Tabel 10. Suuremad kasvajad ja langejad Saksamaa turul perioodil 2012-2016

Kasvajad Langejad
Riik Impordi mahu muutus 2012-2016 (milj. USD) Riik Imporditud mahu muutus 2012-2016 (milj. USD)
Poola 292,1 Itaalia -129,7
Tšehhi 37,9 Šveits -57,1
Hispaania 36,6 Rootsi -29,6
Rumeenia 35,2 Hiina -25,3
Türgi 30,6 Prantsusmaa -22,6
Eesti 27,0 Taani -22,4
Slovakkia 19,5 Leedu -20,3
Ukraina 17,7 Indoneesia -20,0
Taani 14,2 Ungari -16,0
Bosnia ja Hertsegoviina 13,2 Austria -11,4

Allikas: www.trademap.org

Norra turul on suurima kasvu teinud Leedu ja Austria mööblitootjad

Norra mööbli impordis moodustas 2016. aastal Eesti vaid 1,1% (vt tabel 11). Eesti konkureerib Norras turumahu poolest päris paljude riikidega – Rootsi, Taani, Leedu, Poola, Hiina jt. Eesti mööblitootja saab Norra turul keskmisest madalamat hinda. Norra mööbli import on viimasel viiel aastal langenud 5%. Eesti aga on suurendanud viimase viie aastaga müüki Norra 19%, olles protsentuaalselt viie aasta üks suurimaid müügi kasvatajaid. 

Tabel 11. Norra import 2016. aastal

Riik Import rahalises väärtuses 2016.  aastal (mln USD) Osakaal kogu impordis (%) Imporditud kogus  aastal 2016 (tonnides) Imporditud tonni rahaline väärtus (USD/tonnid) Impordi kasv rahalises väärtuses aastatel 2012-2016 (%) Imporditud koguse kasv aastatel 2012-2016 (%)
Rootsi 271,0 25,6% 66137 4098 -11 -3
Taani 239,7 22,6% 39675 6043 -5 -2
Leedu 97,1 9,2% 39698 2447 7 11
Poola 97,0 9,2% 37333 2600 2 5
Hiina 95,3 9,0% 26183 3640 -5 -5
Itaalia 42,8 4,0% 12245 3491 -8 -2
Saksamaa 42,7 4,0% 6807 6274 -13 -24
Slovakkia 19,4 1,8% 8502 2286 5 13
Austria 16,7 1,6% 5396 3093 25 75
Tšehhi 12,7 1,2% 3133 4059 15 20
Eesti 11,9 1,1% 3763 3175 19 14
Soome 11,7 1,1% 1784 6548 -4 4
Holland 10,9 1,0% 2436 4482 -2 8
Inglismaa 10,6 1,0% 944 11285 -3 -4
Läti 9,3 0,9% 2328 4024 10 15
Prantsusmaa 9,2 0,9% 1827 5057 -3 -3
Teised riigid 60,3 5,7% 13932      
Kokku 1058,7 100,0% 272123 3890 -5 0

Allikas: www.trademap.org

Kõige suuremad kasvajad olid Leedu, Austria ja Poola ning kõige suuremad tlangejad Rootsi, Taani, Saksamaa ja Hiina (vt tabel 12).

Norra mööblituru puhul on huvitav see, et Rootsi ja Taani omavad küll suurimat osa Norra mööbliturust, kuid samal ajal on nad ka viie aastaga kõige rohkem vähendanud eksporti Norra. Tõenäoliselt vallutab lähitulevikus ka Norra turu Leedu ja Poola odav mööbel.

Tabel 12. Suuremad kasvajad ja langejad Norra turul perioodil 2012-2016

Kasvajad Langejad
Riik Imporditud mahu muutus 2012-2016 (mln USD) Riik Imporditud mahu muutus 2012-2016 (mln USD)
Leedu 22,8 Rootsi -150,7
Austria 10,7 Taani -51,6
Poola 8,7 Saksamaa -26,4
Tšehhi 5,9 Hiina -26,3
Eesti 5,6 Itaalia -13,9
Läti 3,0 Taipei, Hiina -3,1
Slovakkia 2,9 Šveits -3,0
USA 0,8 Inglismaa -2,7
Valgevene 0,7 Portugal -2,5
Hongkong, Hiina 0,6 Rumeenia -2,1

Allikas: www.trademap.org

Ülevaate põhjal võib teha Eesti mööblitootjate ekspordi lähiaja trendides sellised järeldused:

  • Kõige enam eksporditakse puidust mööblit, kuid trendikamaks on muutunud ka muudest materjalidest mööbli tootmine (nt plastik ja metall).
  • Eesti jaoks kõige olulisemates ekspordiriikides Soomes, Taanis, Rootsis, Saksmaal ja Norras hakkab järjest enam konkurentsi pakkuma Leedu ja Poola odavama hinnaklassiga mööbel.

Merle Tsirk, TSENTRI büroojuht

Jaga postitust:

Eesti puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli import ja eksport 2016. aastal

Oleme koondanud valiku puiduvaldkonna andmebaase TSENTRI kodulehele, vaata andmebaaside nimekirja.

Eesti puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli import ja eksport 2016. aastal

Puidu ja puidupõhiste toodete impordi ja ekspordi statistika, mis on koostatud “International Trade in Goods based on UN Comtrade Data” andmebaasi alusel.

https://comtrade.un.org  on ÜRO rahvusvahelise kaubanduse statistika andmebaas, mis sisaldab detailseid andmeid kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi kohta. Andmebaas sisaldab infot ligi 200 riigi kohta ülemaailma. Otsingut saab teostada kahekohalise HS koodi alusel (rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem) ning andmed kuvatakse diagrammidena.

Puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli, valgustite ja kokkupandavate ehitiste eksport ja import elavnes 2016. aastal võrreldes aastaga 2015 (joonis 1 ja 2).

Joonis 1. Puidu ja puidupõhiste toodete import ja eksport aastatel 1995-2016

Joonis 2. Mööbli, valgustuse, kokkupandavate ehitiste import ja eksport aastatel 1995-2016

Kõige rohkem eksportis Eesti puitu ja puidupõhiseid tooteid Rootsi, Soome ja Taani ning Eestisse imporditi Venemaalt, Lätist ja Soomest (joonis 3 ja 4).

Joonis 3. Puidu ja puidupõhiste toodete top 10 ekspordiriiki 2016. aastal

Joonis 4. Puidu ja puidupõhiste toodete top 10 impordiriiki 2016 aastal

Kõige rohkem eksportis Eesti mööblit, valgustust ja kokkupandavaid ehitisi Rootsi, Soome ja Norrasse ning Eestisse imporditi Hiinast, Soomest ja Leedust (joonis 5 ja 6).

Joonis 5. Mööbli, valgustuse ja kokkupandavate ehitiste top 10 ekspordiriiki 2016. aastal

Joonis 6. Mööbli, valgustuse ja kokkupandavate ehitiste top 10 impordiriiki 2016. aastal

Ülevaate koostas: Merle Tsirk, Merle@tsenter.ee

Jaga postitust:

Hiina mööblituru ülevaade

Hiina on ülemaailmsel mööbliturul USA kõrval teiseks võtmeturuks. Peamiseks mööblituru kasvu põhjuseks on olnud üha suureneva sissetulekuga tarbijate kasv. Hiinast arvatakse saavat isegi  maailma kõige suurema majandusega riik.  Seega võiks Eesti eksportijate jaoks olla hea võimalus oma müügimahu suurendamiseks siseneda Hiina turule.

Hinna mööblituru ülevaade:

  • Kuna Hiina elanikkonna elujärg aina paraneb, on inimesed valmis üha rohkem investeerima mööblisse.
  • Hinna mööbliturul on ruumi laienda. 2014. aastal oli Hiina provintsides 630 miljonit majapidamist. Eeldusel, et inimesed vahetavad oma mööbli välja iga 10 aasta järel, siis igal aastal vahetab mööbli välja 63 miljonit majapidamist.
  • Mööbli tarbijad saab jagada kolmeks: innukas tarbija – rikkad, kes ei hooli hinnast; luksustoodete tarbija, kelle mööbel peab vastama tema maitsele ja isikupärale; keskmine palgatöötajast tarbija, kelle jaoks on oluline hinna ja kvaliteedi suhe. Viimased moodustavad enamuse tarbijatest.
  • Puitmööbel moodustab rohkem kui 60% kogu mööbliturust.
  • Hiina mööbliturul on väga lai hulk mööblit, mis jaotub: kodumööbliks, hotellide ja külalistemajade mööbliks, kontorimööbliks ja avalike institutsioonide mööbliks.
  • Üha suurenev hulk tarbijaid soovivad nn keskkonnasõbralikku mööblit, hoolimata selle kõrgest hinnast. Seetõttu on paljud ettevõtted oma turukontseptsiooni lisanud keskkonnasõbralikkuse idee.

    Hiina mööblitrendid on järgmised:

  • kultuurilised ja rahvuslikud elemendid
  • täispuidust mööbel minimalistliku disainiga; vineerist mööbel, kus on nähtav puidusüü
  • klassikaline Lääne stiilis mööbel
  • modernselt klassikaline stiil, mis on kombineeritud Lääne ja Hiina elementidega
  • Kasvamas on nõudlus lastemööbli järele.
  • Üha populaarsem on õuemööbel.
  • Eriti peeneks peetakse mööblit, mis on tehtud väärispuidust palisander (pruunikasvioletne kõva ja raske väärispuit, mida saadakse peamiselt dalbergia (Dalbergiaperekonnapuudest).
  • Tellimuspõhine mööbel.
  • Hinna mööbli import 2015 aastal:

Kõige rohkem imporditakse Hiina puidust mööblit.

Hiina turukonkurents:

  • Hiinast on saanud üks maailma suurim mööblitootja ja eksportija peale rohkem kui 20 aastast mööblituru kasvu.
  • Mööblitööstuspargid on lõpetanud tegevuse, kuigi need aitaks mööblitööstusel paremini funktsioneerida.
  • Mööblitööstuse ettevõtted Hiinas on vähem spetsialiseerunud kui teised tööstusharud ja enamik neist on väikesed või keskmise suurusega.
  • Hiina mööblitööstuse ettevõtted on alustanud kvaliteedi parandamise protsessidega – edumeelsed ettevõtted ning informatsioon tootmise tehnoloogiatest on peamine siht.
  • Välismaised ettevõtted on hoogsalt sisenenud Hiina turule.
  • Lastemööbli turust omavad suurema osa kodumaised ettevõtted.

Müügikanalid:

  • Traditsioonilised mööbliettevõtted turustavad oma tooteid kolmel viisid: turustajad, müügiletid ning kaubanduskeskused.
  • Viimastel aastatel on kasvanud mööblit müüvate hüpermarketite arv.
  • Erinevad müügikanalid müüvad erinevat kaupa – kaubanduskeskustes müüakse peamiselt kodumööblit, aga ka kodumööblit; spetsialiseerunud poed müüvad enda bränditooteid ning kuulsamate välisfirmade brände.
  • Viimastel aastatel on hakatud müügikohti muutma tarbijatele võimalikult mugavaks ning lisaks luuakse eeliseid tarbijatele nt. müüakse lisaks kuulsaid välismaiseid tooteid.

Koostas: Merle Tsirk, TSENTER

Allikas: China’s Furniture Market, 16 July 2016

Täismahus artikkel http://china-trade-research.hktdc.com/business-news/article/China-Consumer-Market/China-s-Furniture-Market/ccm/en/1/1X000000/1X002L63.htm

Vaata lisaks:

Tarmeko LPD OÜ mööbli turupositsiooni arendamine Hiina turul

Kooser, Mairo, 2016

Täismahus magistritöö http://dspace.ut.ee/handle/10062/52336

Mairo Kooser uuris oma magistritöös „Tarmeko LPD OÜ mööbli turupositsiooni arendamine Hiina turul“, kuidas Tarmeko OÜ-l on võimalik mööblibrändide turupositsiooni arendada Hiina turul. Uuringust selgus:

  • Kohalike äritavade järgimine on oluline kaubandussuhete arendamiseks Hiinas.
  • Hiina tarbijad hindavad naturaalset, keskkonnasäästlikku, ohutut ja kvaliteetset hea disainiga mööblit.
  • Enne Hinna turule sisenemist peaks ettevõte kujundama välja positsioneerimisstrateegia, mille peamisteks eesmärkideks on eristumine ja brändi tarbijaväärtuse loomine.
  • Brändi eristumise kõrval on väga oluline ka brändi tuntus, seetõttu peaks ettevõte suurendama brändi tuntust läbi erinevate turundustegevuste nt aktiivne osalemine messidel, näidiste saatmine potentsiaalsetele ostjatele.
  • Eesti ettevõtjad võiksid oma tooteid või teenuseid positsioneerida premium-hinnaklassi brändidena, kuna keskklassi osakaal Hiinas aina kasvab. Tähtis on uurida, kes on sihtrühm. Kuna Hiina keskklass on mitmekihiline, siis on hea teada, kuhu võiks oma brändi positsioneerida. Endale tuleks leida kohalik koostööpartner, kes tunneb kohalikke olusid ja kellel on sidemeid. Samuti on tähtis välja tuua brändi kohta lugu, rõhutada Euroopa päritolu, tooteohutust ja keskkonnasäästlikkust. Et tugevdada ärisidemeid, võiks äripartnereid kutsuda endale külla ja samuti külastada neid.

 

Allikas: https://comtrade.un.org

Jaga postitust:

Sisenemine Soome mööbliturule: turu analüüs

Lühikokkuvõte artiklist “Entering the Finnish Furniture Market: Market Analysis”

Haile Behailu, 8.03.2017

Täismahus artikkel: Entering the Finnish Furniture Market: Market Analysis

Sisenemine Soome mööbliturule: turu analüüs

Soome mööbliturg on väike ning mööbli tootmise ning tarbimise kasv on vähenenud viimase kaheksa aasta jooksul. Soome mööbli import on samal tasemel, mis aastal 2008. Peamiselt impordivad Soome mööblit Rootsi, Poola, Hiina ning Balti riigid sealhulgas ka Eesti. Konkurents ettevõtete vahel on tihe ning domineerivad on mõned suurettevõtted, kes on ka rohkem kasumlikumad kui väikse- ja keskmise suurusega ettevõtted. Selle peamiseks põhjuseks on turustuskanalite valik. Üldiselt eelistavad mõlemad, nii väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted kui ka suurettevõtted, otsemüügikanaleid. Sageli kasutatakse ka kaudseid müügikanaleid nagu jaemüüjad ning müügiagendid, kui turg on kaugel ja võrdlemisi väike. Koostöö majanduslike vahendite tõhusama kasutamise eesmärgil, eriti suurettevõtete vahel, on suurenenud. Suurettevõtted turustavad ka kodumaiste ja välismaiste väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete mööblit.

Üldiselt Soome mööbliturg on küll väike, kuid on hakanud aastast 2015 järk-järgult kasvama, kuna Soome majandus on jõudmas seisakust välja ning tarbijate usalduse tõus on elavdanud taas elamu ja büroode ehitust.

Soome turule sisenemine on madalate investeerimis- ja juhtimiskuludega ning riskiga. Eksportida saab kahel viisil: toote-teenuse eksportimine otse lõpptarbijale või läbi vahendaja. Otse lõpptarbijale eksportimine on lihtsam viis luua pikaajalisi suhteid klientide ja müüjatega. Kui ettevõttel on aga juba piisavalt kogemusi ning soovitakse turustada suuremaid mahtusid, võib valida eksportimise läbi vahendaja. Üldiselt on mõlemad eksportimise variandid head valikud – otse lõpptarbijale eksportimine on lihtsam ja ohutum viis ning läbi vahendaja eksportimine on parem viis kasvamiseks, kuid nõuab rohkem ressursse.

Märkus: Kuna antud uuringu peamine eesmärk oli Askala OÜ-le teha turuanalüüs, et aidata neid rahvusvahelistumise protsessis, siis uuringus tehtud soovitused ja järeldused põhinevad konkreetsel turusituatsioonil ning Askala OÜ eelval kogemusel.

Tõlkis: Merle Tsirk, merle@tsenter.ee

Jaga postitust:

Kutse 13. aprillili teemahommikule “Digiturunduse toel eksporditurgudele”

13. aprillil korraldab kompetentsikeskus TSENTER koostöös Convertaliga digiturunduse seminari ettevõtetele. Seminari eesmärgiks on tutvustada ettevõtetele ekspordiarendust toetavaid digireklaami võimalusi ja strateegiaid. Anname ülevaate digiturunduse hetketrendidest, jagame digikampaaniatega seotud kogemusi ning praktilisi nõuandeid.

Ürituse kava:

08:45-09:00 Kogunemine ja hommikukohv
09:00-09:30 Mida peaksin teadma enne digitaalse reklaamikampaania käivitamist?
09:30-10:00 Kuidas erinevate riikide tarbijad minu ettevõtte üles leiavad?
10:00-11:00 Workshop: digireklaami kampaania loomine
11:00-11:20 Kohvipaus
11:20-12:50 Kuidas planeerida minu ettevõtte jaoks sobivaimat digikampaaniat?
12:50-13:00 Päeva kokkuvõte

Toimumiskoht: Pärna tee 1, Väimela, Võru vald, Võru Maakond

Osalemissoov registreerida hiljemalt 6. aprilliks alloleva vormi kaudu.
Lisainfo: kalev@tsenter.ee, 58 559 285

CONVERTAList
Convertal on 2009. aastal Taavi Raidma ja Fred Koppeli poolt loodud digimeedia ja -turunduse agentuur. Convertal pakub laia valikut tulemuspõhiseid digiturunduse lahendusi ja müügiarenduse teenuseid, sh. otsingu- ja videoreklaame, veebi- ja e-kaubanduse analüütikat, sotsiaalmeediaturundust ning meiliturundust. Meie spetsialistid paiknevad Tartus ja Tallinnas, kus haldame kampaaniaid kokku üle viieteistkümnes keeles. Convertal on töötanud üle 300 ettevõttega ning haldab aastas 4 miljoni euro mahus digikampaaniaid.

Jaga postitust: