Eesti mööbli eksport ületab kolmekordselt impordi

Eesti eksportis 2017. aastal 187,8 miljoni euro eest ja importis 59,2 miljoni euro eest mööblit.

Mööbli eksport ja import  suurenesid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga vastavalt 6% ja 9%. Eesti ekspordib mööblit enam kui 3 korda rohkem kui impordib. Kui vaadata Eesti kogueksporti ja importi, siis on impordi kogumaht suurem kui ekspordimaht. 2017.a  oli koguimport 12,9% koguekspordist suurem.

Mööbli eksport oli viimasel viiel aastal rekordtasemel aastal 2013. Peale seda langes mööbli eksport 14%. 2013. a oli Venemaa üks olulisemaid mööbliturge, kuid Eesti ja Venemaa kaubandussuhete halvenemine ning erinevad majandussanktsioonid mõjutasid Eesti – Venemaa kaubavahetuse vähenemist. Alatest 2014.a on mööbli eksport olnud taas tõusuteel.

Mööbli import on viimasel viiel aastal olnud stabiilsem ning samuti kasvutrendis (vt joonist. Mööbli eksport ja import Eestis aastatel 2013-2017, milj. €)

 

Tabel 1. Eksport rahalises väärtuses, tuhat €

Selgitus: Soome eksporditi 2017. a 56,987 miljoni € eest mööblit

Riik
2013
2014
2015
2016
2017
Soome 56 309 51 489 52 098 50 333 56 987
Rootsi 22 994 25 362 28 706 30 023 33 901
Taani 19 582 22 897 29 172 30 980 29 143
Saksamaa 11 182 11 376 13 229 15 467 13 790
Norra 5 093 5 883 8 351 7 113 9 562
Venemaa 45 399 13 162 6 123 4 454 7 509
Prantsusmaa 5 782 6 169 6 202 6 834 6 511
Läti 3 152 4 723 4 029 4 012 4 692
Inglismaa 2 944 4 337 5 859 6 094 4 212
Tšehhi 1 750 1 974 2 163 3 215 2 679
Hiina 2 746 4 468 4 334 2 631 2 542
Šveits 1 897 1 721 1 712 2 531 2 479
Leedu 2 186 2 866 3 351 2 027 2 436
Muud riigid 10 858 9 324 11 314 11 557 11 343
KOKKU 191 874 165 751 176 643 177 271 187 786

 


Tabel 2.
Import rahalises väärtuses, tuhat €

Riik
2013
2014
2015
2016
2017
Leedu 4 087 7 019 5 972 3 726 7 800
Läti 3 304 4 075 4 403 4 893 7 732
Soome 2 622 2 877 2 547 3 291 7 095
Poola 3 790 5 186 6 560 8 028 6 455
Itaalia 4 373 4 046 3 640 3 921 6 343
Hiina 5 757 7 154 8 004 7 541 4 292
Rootsi 2 252 2 796 2 852 4 103 4 159
Saksamaa 2 330 2 807 2 511 2 609 4 147
Venemaa 864 730 1 159 1 241 1 431
Saksamaa 1 905 2 239 2 166 1 798 1 391
Hispaania 483 344 196 1 345 829
Belgia 914 1 101 1 100 1 276 824
Holland 683 927 624 617 824
Muud riigid 17 522 10 080 9 263 9 717 5 854
KOKKU 50 886 51 381 50 997 54 106 59 176

 

 Koostas: Merle Tsirk

 Kasutatud allikas: trademap.org

 

Jaga postitust:

Eesti puiduettevõtjad Valgevene televisioonis

Puidu- ja mööbliettevõtjad külastasid 13.-16. septembrini Valgevene puiduettevõtteid ja Minski mööblimessi. Eestlaste tegemisi Valgevenes kajastas kohalik kaabeltelevisioon.
Kagu-Eesti Puiduklastri ja TSENTRI eestvedamisel toimunud külaskäiku toetasid kohapeal eestlastest ettevõtja Tõnu Bergmann (Vitebskaja Lesopilka) ja Valgevene Parlamendi saadik Viktar Mirosh.
 

Jaga postitust:

Eesti puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli import ja eksport 2016. aastal

Oleme koondanud valiku puiduvaldkonna andmebaase TSENTRI kodulehele, vaata andmebaaside nimekirja.

Eesti puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli import ja eksport 2016. aastal

Puidu ja puidupõhiste toodete impordi ja ekspordi statistika, mis on koostatud “International Trade in Goods based on UN Comtrade Data” andmebaasi alusel.

https://comtrade.un.org  on ÜRO rahvusvahelise kaubanduse statistika andmebaas, mis sisaldab detailseid andmeid kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi kohta. Andmebaas sisaldab infot ligi 200 riigi kohta ülemaailma. Otsingut saab teostada kahekohalise HS koodi alusel (rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem) ning andmed kuvatakse diagrammidena.

Puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli, valgustite ja kokkupandavate ehitiste eksport ja import elavnes 2016. aastal võrreldes aastaga 2015 (joonis 1 ja 2).

Joonis 1. Puidu ja puidupõhiste toodete import ja eksport aastatel 1995-2016

Joonis 2. Mööbli, valgustuse, kokkupandavate ehitiste import ja eksport aastatel 1995-2016

Kõige rohkem eksportis Eesti puitu ja puidupõhiseid tooteid Rootsi, Soome ja Taani ning Eestisse imporditi Venemaalt, Lätist ja Soomest (joonis 3 ja 4).

Joonis 3. Puidu ja puidupõhiste toodete top 10 ekspordiriiki 2016. aastal

Joonis 4. Puidu ja puidupõhiste toodete top 10 impordiriiki 2016 aastal

Kõige rohkem eksportis Eesti mööblit, valgustust ja kokkupandavaid ehitisi Rootsi, Soome ja Norrasse ning Eestisse imporditi Hiinast, Soomest ja Leedust (joonis 5 ja 6).

Joonis 5. Mööbli, valgustuse ja kokkupandavate ehitiste top 10 ekspordiriiki 2016. aastal

Joonis 6. Mööbli, valgustuse ja kokkupandavate ehitiste top 10 impordiriiki 2016. aastal

Ülevaate koostas: Merle Tsirk, Merle@tsenter.ee

Jaga postitust:

Kuhu me mööblit ekspordime?

Millistesse maadesse Eesti mööblitootjad kõige rohkem ekspordivad? Vaata kokkuvõtet 2015.a Äriregistri andmetest! Tabelis on arvestatud ainult eksportivaid ettevõtteid.

Riik Müük, € Protsent kogumüügist
Eesti 134 915 806 62,88%
Soome 83 228 230 36,41%
Rootsi 42 916 499 18,78%
Taani 38 643 906 16,91%
Norra 17 537 030 7,67%
Saksamaa 15 203 538 6,65%
Suurbritannia 5 835 812 2,55%
Prantsusmaa 5 580 833 2,44%
Leedu 4 526 984 1,98%
Holland 4 420 812 1,93%
Tšehhi 2 284 591 1,00%
Belgia 1 853 831 0,81%
Läti 1 537 812 0,67%
Venemaa 1 280 728 0,56%
Šveits 767 844 0,34%
Poola 584 117 0,26%
Ukraina 543 201 0,24%
Küpros 502 501 0,22%
Ameerika Ühendriigid 266 865 0,12%
Island 173 915 0,08%
Türgi 137 944 0,06%
Jaapan 120 013 0,05%
Bulgaaria 99 110 0,04%
Iisrael 97 173 0,04%
Saudi Araabia 96 238 0,04%
Araabia Ühendemiraadid 60 218 0,03%
Hiina 48 603 0,02%
Slovakkia 44 010 0,02%
Itaalia 42 683 0,02%
Malta 26 803 0,01%
Hispaania 25 373 0,01%
Iirimaa 24 250 0,01%
Sloveenia 18 740 0,01%
India 14 420 0,01%
Austria 14 377 0,01%
Valgevene 6 903 0,00%
Taiwan 5 631 0,00%
Uus-Meremaa 4 808 0,00%
Kanada 390 0,00%
Liechtenstein 381 0,00%
Allikas: Äriregistri andmed 2015, eksportivad ettevõtted

 

Tabeli andmetes on ettevõtted, kes on oma peamiseks tegevusalaks märkinud mööbli tootmise (EMTAK 31) ja kelle andmed olid päringu hetkel (sept 2016) saadaval.

Loe lisaks: 

EMTL-i tegevdirektori Herkki Kitsingu intervjuu TSENTRI ajalehele – “Eesti puidu- ja mööblitööstuse väljakutsed — mis on hästi ja milles on arenguruumi?” Loe täispikka intervjuud  TSENTRI ajalehele, nov 2016 

Eesti puidu- ja mööblitööstuse peamised väljakutsed seisnevad selles, kuidas rohkem valmistoodangut eksportida konkurentsitihedas muutuvas majanduskeskkonnas — ajal, kus poliitilised otsused ja vähenev toetusrahade hulk eriti aastast 2020 sunnib leidma juba praegu uusi lahendusi.

Siseriiklikult on meil viimastel aastatel nii ettevõtete arv kui ka sektori kogumaht järjest kasvanud, seda peamiselt mikroettevõtete arvelt. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on samuti kasvutrendi näidanud. Suuremad ja kauem turul tegutsenud ettevõtted on pigem stabiilselt kasvamas. Eesti mööblitööstuse eksport 2015. aastal oli ligi 300 milj eurot, sektori kogukäive ligi 500 milj eurot. Eesti mööblitööstuse põhitoodang läheb Euroopasse (Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaa, Leedu jt). 2015. aastal moodustas mööblitööstuse ekspordist 41% pehme- ja elukondlik mööbel, puidust magamistoa mööbel 17%, muud mööblitooted 17%, mööbliosad 13%, söögi- ja elutoamööbel 9% ja puidust köögimööbel 3%.

Hästi on kindlasti see, et 1990-ndatel valitsenud takistused käibevahenditesse ja seadmetesse investeerimisel ei ole enam nii suureks probleemiks, kui on olemas toimiv äriplaan.
Tekkinud on ka Lõuna-Eesti piirkonna ettevõtetele tuge pakkuv puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER.

Sellest aastast on taaskäivitunud Tarbijavaidluste komisjonis mööblialaste juhtumite komisjoni töös osalemine.

Arenguruumi on kindlasti omavahelise koostöö leidmises erinevatel tasanditel, kuna suurem enamus ettevõtteid eelistab ise hakkama saada. Rohkem vajaks sektor üldist süsteemset turunduse ja uuringute toetust, samuti regulaarset valdkonna tippmessidel käimist, mis aitab kaasa eksporti soodustavate kontaktide leidmisele. Hetkel pärsib sektorisisest koostööd ka puudulik sektoriülene ettevõtete toetusprojekt, mida pakkus aastatel 2011–2015 toimunud „Mööblitööstuse ekspordivõimekuse tõstmise“ projekt. Uus võimalus võib selles osas tekkida alles aastal 2018. Senikaua tuleb leida muid rahastamisvõimalusi.

 

Jaga postitust: