Ühe Rootsi lambi sünnilugu Väimelas

Puidutööstus on Võrumaal üks olulisemaid tööandjad. Noortele tundub selles valdkonnas töötamine väheatraktiivne ja pealinna plinkivate tulukeste taga on palju kutsuvaid töökohti. Samas on siinsamas, Võrumaa metsade vahel, ellu äratatud väga ägedaid puiduga seotud tooteid. Näiteks Wermos valminud disainmööblit leiab Londoni peenematest butiikidest, Metsavenna talu pakub oma metsaga seotud jooki eksklusiivses puidupakendis, Tsentris arendati rootsi disaineri jaoks vineerist painutatud lamp.

Lambi lugu algas sellest, kui rootsi disainerilt tuli Tsentrisse päring sooviga saada vineerist painutatud lampi. Tekkis küsimus, kust sai rootslane infot Tsentri võimaluste kohta – ikka eesti disainerilt ja koos soovitusega. Päringuga oli kaasas ka näidispilt, kuid kahjuks sellist toodet Tsentris olev tehnoloogia ja masinad teha ei võimaldanud. Seejärel algas prototüüpide-tootenäidiste arendamine. Tehti viis erinevat prototüüpi, leiti riskikohad, jooksvalt küsiti rootsi disainerilt tagasisidet.

Lambi prototüübi tegemisel katsetati erinevaid vineeritüüpe ja värvitoone. Siinkohal olid väga vajalikud puidualased teadmised, võimekus kasutada erinevaid joonestusprogramme, samuti läbirääkimis- ja keeleoskus. Tsentri masinatest sai seekord tööd laserlõikur, kuna see võimaldab teha täpset väljalõikamist ja graveerimist. Tsentri viimistlusliin jäi lambi arendamisel kõrvaltvaatajaks, kuna tegemist oli väikeste, käsitsi viimistlemist vajavate detailidega. Lampi viimistleti öko-materjalidega: tooni anti mesilasvahaga ja katsetusi tehti ka eestimaise mustsõstramahlaga.

Kui disain, kujundus ja viimistlus olid kokku lepitud, siis tehti proovipartii ja saadeti Rootsi esimesed kaks komplekti tooteid. Tänaseks on vineerist lambid reisinud Stockholmi messil, leidnud koha kaunis kataloogis ja müügil disainikaubamajas. Tsentris on käimas juba uued arendusprojektid.

Noortel, kes enne puiduvaldkonnast midagi arvata ei osanud, lööb peale Tsentri külastamist silm särama: toodete valmistamine on loominguline ja huvitav protsess ning mida kõike ägedat puidust teha saab!

   

Suur osa tööd tehti joonestusprogrammide abil

 

Katsetati erinevaid viimistlusvõimalusi, sh pinnatrükki

Tehti 5 erinevat prototüüpi

 

Toote pildistamise kõrval kasutati ka renderdamist, so 3D mudeli tõstmist keskkonda

 

Tekst: Hille Lillemägi, hille@tsenter.ee,

Fotod: Tauno Erik

Artikkel avaldati 14.02.2019 Võrumaa Teatajas

 

Ülemine foto: Peter Ljunggren

Vineerist lambid Stockholmi sisustusmessil

Disainer Matilda Hunyadi: www.sloydlab.com/

 

 

Jaga postitust:

Britt Vahter: kohalikke ideid kägistavad ülereguleeritus ja piirkondade arenguerinevuste ignoreerimine

TSENTRI juht Britt Vahter jagab 6. veebruari Postimehes oma mõtteid erakondade regionaalpoliitika teemal. 

Kohalikke ideid kägistavad ülereguleeritus ja piirkondade arenguerinevuste ignoreerimine

Kõigil erakondadel on väga häid ideid. Ometi ei saa mööda tundest, et endiselt ravitakse suure pühendumusega patsiendi sümptomeid, mitte haigust ennast. Ma ei näe, et erakonnad oleksid enestelt küsinud, millised on tegelikult SKT neljakordse erinevuse põhjused kõige tugevama ja kõige nõrgema piirkonna vahel. Ressursside kättesaadavuses ju neljakordset erinevust ei ole. Ja nii pühendutakse sellele, mis on palja silmaga näha (ja millega tuleb ilmselgelt ka tegeleda): taristuprobleemid, investeerimistakistused, teenuste kättesaadavus jms. Aga võib-olla peitub probleemi sügavaim tuum hoopis haritute äravoolus!? Või veel kusagil mujal?

Enne, kui tormata probleemi lahendama, on vaja see analüütiliselt ja teaduspõhiselt defineerida. Alles siis saame otsustada, mida me soovime saavutada ja millele tegelikult peaksime ühist raha ja aega kulutama.

Regionaalarengu seisukohalt on kõige kahjulikum jätkata probleemide lahendamist tükihaaval, süsteemitult ja vastukäivalt. Seetõttu vajab regionaalvaldkonna arendamine vältimatult ministeeriumitevahelist kokkulepet ja ühist pikaajalist plaani, millel oleks otsene väljund ametkondade tegevuskavadesse.  Muidu jätkame pilla-palla: ühed näevad vaeva, et tõsta piirkondade konkurentsivõimet ja soodustada lisandväärtuse kasvu, teised aga pingutab meeleheitlikult, et luua juurde uusi töökohti – paraku madalapalgalisi.

Nõustun kõigiga, kes ütlevad, et arendusmeetmed, mis ei arvesta piirkondlike erinevuste ja vajadustega, hoopis suurendavad ebavõrdsust. Näiteks ei tulnud möödunud aastal Võrumaale mitte ühtegi alustava ettevõtte starditoetust. Mitte sellepärast, et huvi poleks olnud või poleks olnud alustajaid. Neid jätkub Eesti keskmisel tasemel. Ent starditoetuse meetme tingimusi pole siin piirkonnas lihtsalt võimalik ennast nikastamata täita.  

Ka teiste meetmete puhul kägistavad piirkondade ideid ülereguleeritus ja piirkondade arenguerinevuste ignoreerimine.

Äsja loodud töökoha loomise meede Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse on põhimõtte poolest hea meede, aga tingimuste tõttu see Kagu-Eestis nähtavasti suurt kasutust ei leia. Meetme järgi tuleb luua vähemalt viis töökohta ja tööle tuleb võtta vähemalt kuus kuud töötuna arvel olnud inimesi vähemalt pooleteistkordse alampalgaga. Igati sobilik meede Ida-Virumaale, mis on viimasel ajal läbinud suuri koondamislaineid. Ent Kagu-Eestis on tööturusituatsioon teistsugune. Jätkusuutlikum ja tõhusam meede Kagu-Eesti jaoks võiks olla toetus ühe kuni kahe keskmise palgaga töökoha loomiseks ja tööle võiks võtta ka mittetöötuid. Iga uus kõrgemapalgaline spetsialist siin piirkonnas looks uut väärtust. Läbi sellise lahenduse toetaksime disainerite, turundajate, tootearendajate jt värbamist.

Loodan väga, et valimiste järel tulevad osapooled kokku ning regionaalareng ei jätku “üksikute probleemide lahenduste summana”, vaid suudetakse luua teaduspõhine ja julge regionaalpoliitika platvorm paljudeks tulevateks aastateks.

 

Foto: Grethe Rõõm

 

Jaga postitust:

Kui su naaber teeb mööblit, siis elad suure tõenäosusega Valga-, Võru- või Viljandimaal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi 2017. aasta majandusülevaatest loeme Eesti mööblitööstuse edusammudest – seda eelkõige siseturul. 2017. aastal hõive mööblitööstuses oluliselt ei muutunud. Samuti püsis palgakasv Eesti keskmisel tasemel. 

  • Mööblitootmisega tegeleb Eestis enam kui 700 ettevõtet.
  • Mööblitööstus annab tööd ligi 8000 inimesele.
  • 2017. aastal mööblitööstuse müük tõusis, suurenedes tugeva siseturu toel 2,9%**

Kuna mööblitööstus on Eestis pikkade traditsioonidega sektor, mis on oluliseks tööandjaks maapiirkondades ning aitab väärindada kodumaist toorainet, siis uurisime, millistes Eesti maakondades on kõige rohkem mööblitootjaid ja mööblitootmisega hõivatud inimesi.

Kõige rohkem mööblitootjaid on Harjumaal 

Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2017. aastal pehmemööbli tootjad AS Bellus Furniture ja Antsla Inno AS, büroomööbli tootja AS Standard, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS, puitmööbli valmistajad Gomab OÜ ja Tiksoja Puidugrupp ning peamiselt magamistoa inventari tootev OÜ Delux**.

Äriregistri andmetel (seisuga 08.2018) asuvad umbes pooled Eesti mööblitööstustest ja 34% mööblitootmise töötajatest Harjumaal. Need on ettevõtted, kes on oma peamiseks tegevusalaks märkinud mööblitootmise (EMTAK 31)*.

 

Mööblitootmisega tegelevaid ettevõtteid saame rohkem, kui lisame need, kes on oma kõrvaltegevusena märkinud mööblitootmise (mitte peamise tegevusalana)***: Sel juhul on asub Harjumaal 48% ettevõtetest ja töötab 31% inimestest.

Maakond Mööbliettevõtete arv Mööblitootmisega tegelevate inimeste arv
Hiiumaa 3 10
Saaremaa 5 37
Valgamaa 8 537
Raplamaa 8 179
Läänemaa 8 45
Jõgevamaa  9 120
Põlvamaa 11 143
Järvamaa 15 118
Viljandimaa  21 804
Võrumaa 25 579
Ida-Virumaa 31 310
Pärnumaa 34 1382
Lääne-Virumaa 37 792
Tartumaa 58 802
Harjumaa 250 2794
Kokku Eestis 523 8652

 

Kõige rohkem annab mööblitootmine tööd Lõuna-Eestis elavatele inimestele

Kui me võrdleme mööblitootmises töötavate inimeste arvu maakonna elanike üldarvuga, siis näeme, et mööblitootmisega hõivatute arv on kõige suurem Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Siinkohal on arvesse võetud kõik ettevõtted, mille peamiseks tegevusalaks on mööbli tootmine*

 

Mööblitootmises töötavate inimeste arv, elanike arv ja mööblitootmise töötajate arv 1000 elaniku kohta on toodud järgmises tabelis (ettevõtted, kelle põhitegevusaalaks on mööbli tootmine)*.

Maakond Mööblitootjate arv Töötajate arv Elanike arv Mööblitootmise töötajaid 1000 elaniku kohta
Harjumaa 228 2315 610468 3,8
Tartumaa 58 729 154819 4,7
Pärnumaa 29 500 87681 5,7
Lääne-Virumaa 42 669 60694 11,0
Võrumaa 23 545 36897 14,8
Ida-Virumaa 25 269 142562 1,9
Viljandimaa  17 770 47563 16,2
Põlvamaa 8 64 25655 2,5
Järvamaa 14 122 31082 3,9
Raplamaa 7 176 33774 5,2
Jõgevamaa  8 119 29544 4,0
Saaremaa 3 26 33925 0,8
Valgamaa 6 530 29571 17,9
Läänemaa 6 34 21174 1,6
Hiiumaa 1 4 9580 0,4
Kokku Eestis 452 6872 1354989 5,1

 

Valgamaal on mööblitootjate arv ainult 6, kuid siin paiknevad üle 100 töötajaga ettevõtted Gomab, Scandinavian Furniture ja Sanwood.  Ka Viljandimaal haarab 70% mööblivaldkonna inimesi enda alla Delux (Delux Production ja Delux Holding). Seevastu Võrumaal on palju väiksemaid ettevõtteid (23) ja suurim tööandja on Antsla-Inno, kus töötab kolmandik mööblisektori inimestest Võrumaal. 

Toodud andmed on veelkordseks kinnituseks, et Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER asukoht Võrumaal on oluline nii regioonile kui ka kogu mööblisektorile. Võru-, Põlva- ja Valgamaal toimevad ka Kagu-Eesti Puiduklastri ettevõtted (valdavalt mööblitootjad). Lisaks asub Võrumaal suur osa kogu puidutöötlemise sektorist (EMTAK 16), mida antud kokkuvõte ei kajasta.

*Andmete aluseks on kõik EMTAK 31 ettevõtted, kelle esmane tegevusala on mööbli, mööbliosade, madratsite, ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine. Valitud on ainult need ettevõtted, kus on vähemalt 1 töötaja. 

**Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi 2017. aasta majandusülevaade https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2017.pdf

***Andmete aluseks on ettevõtted, kelle on oma tegevusalaks on mööbli, mööbliosade, madratsite, ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine nii põhi- kui kõrvaltegevusena (EMTAK 31). Valitud on ainult need ettevõtted, kus on vähemalt 1 töötaja.

Inimeste arv maakonniti on seisuga 01.01.2018 (Statistikaamet)

Autor. Hille Lillemägi, hille@tsenter.ee

Jaga postitust:

Me kõik peame rääkima, kui hea on Kagu-Eestis elada

15. veebruaril kogunesid Väimelas TSENTRIS Kagu-Eesti ettevõtlust toetavate organisatsioonide esindajad. Päevakorral olid tõsised teemad: kuidas ühiselt rahalisi ja inimressursse kõige paremini kasutada, et ettevõtlikud inimesed regioonist ei lahkuks ning kuidas saada ettevõtlikke inimesi Kagu-Eestisse elama ja ettevõtlusega tegelema.

TSENTRI juht Kalev Kaarna tõi välja võtmeprobleemid ja võimalused olukorra lahendamiseks: „Võrumaal on töötlev tööstus ülekaalus, kus töötab 30% maakonna töötajatest. Kõige suurem risk on selles, kui töötlevas tööstuses midagi juhtub, siis teised sektorid ei suuda samas mahus töökohti pakkuda. Võrumaa statistika näitab, et mitte ükski aastatel 2010-2015 eraisiku poolt loodud ettevõttest ei ole kasvanud üle 10 töötaja ja 4-9 töötajaga ettevõtete arv ei ole suurenenud. Lisaks jätkub piirkonna elanike vähenemise trend. Kui meie ei suuda ressursse koondada ja midagi ära teha, siis keegi teine seda meie eest ei tee“.

Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leisi sõnul on oluline noortele õpetada ettevõtlikkust, mitte ainult ettevõtlust. See aitab tulevikus juhtide taset tõsta ning õpetada inimesi, kes suudavad ideid genereerida ja ning neid teostada. Leisi sõnul on võtmeküsimus, kas suudame siin piirkonnas luua mingeid niši- või kiiksuga tooteid, mida näiteks tooraine tõttu loogilisem toota kui Tallinnas või Lätis. „Töötukassagi võiks tavapäraste juuksurite ja poodnike koolitamise asemel julgustada põnevamate ideede elluviimist. Seega toetust nii rahaliselt kui moraalselt võiks saada eelkõige innovatsioon mitte külakiik.“ Leisi sõnul peame toetama siit pärit inimeste tagasitulekut, et nad saaksid siin midagi käivitada: „Ratsionaalsed argumendid pole nii olulised — siin loeb emotsionaalne side.“

Setomaa esindaja Margus Timmo sõnul on arengu võti selles, kuidas iga piirkond leiab oma tegevuses üles võtmeressursi. Kolme Kagu-Eesti regiooni vahel tuleb jagada vastutust nende tugevusest ja spetsiifikast lähtudes. Inimesed peavad olema kaasa haaratud, see annab programmile sisu. Kagu-Eesti maakondadel on parimad võimalused arendada suhteid Venemaa ja Läti suunal. Ka see on üks meie piirkonna ühine tugevus ja võimalus.

Võrumaa Arenduskeskuse juhi Tiit Tootsi arvates on Võrumaa arengu võti meie inimesed ja nende ideed. Maakonna arengustrateegia koostamise käigus peame jõudma inimesteni ja nende ideedeni. Samas peame me kõik rääkima, et Võrumaa on maailma ilusam ja parim paik elamiseks, seda peame rääkima oma lastele, oma sõpradele. Seda sõnumit levitades on võimalus, et meie lapsed tulevad 40-aastasena, kui jalad on mujal alla saadud, siia tagasi ja hakkavad ettevõtlusega tegelema.

Kokkusaamisel lepiti kokku järgmised konkreetsed sammud, kuidas Võru-, Valga- ja Põlvamaa organisatsioonid ühiselt ettevõtlust toetada saavad. Kalev Kaarna sõnul on koostöö (aja)kulukas eesmärgi saavutamise viis, aga samas ainus võimalus teha arenguhüpet ja saada positiivseid muutusi, milleni üksi toimetades kunagi ei jõuaks.

 

Hille Lillemägi, TSENTER

Jaga postitust:

Vaata Foorumi otseülekannet!

Esmakordselt Võru maakonnas toome enne valimisi erinevad poliitilised jõud ja ettevõtjad ühte ruumi kokku, et arutleda majandusteemadel. Eesmärk pole mitte poliitilisi intriige üles kütta, vaid panna erakonnad ühiselt mõtlema, millised on meie võimalused Eestimaa kagunurgas majanduslikult edukamaks muutuda. Anname erakonna ja valimisliitude esinumbritele võimaluse enne valimisi oma ettevõtlusvaldkonna seisukohti tutvustada. 

Foorumilt toimub otseülekanne veebis 6. oktoobril kell 13.00 – 15.00

Otseülekande link

Kutsume kõiki vaatajaid kaasa rääkima

Foorumi moderaatorid on Mirjam Nutov ja Kalev Kaarna.

Ekspertide lauas on Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ning ettevõtja ja Kagu-Eesti ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.

Foorumi peaesinejad on viiest parlamendis esindatud erakonnast: 

  • Anti Allas (Sotsiaaldemokraatlik Erakond),
  • Ago Keir (Eesti Keskerakond),
  • Andres Kõiv (Isamaa ja Res Publica Liit), 
  • Anti Haugas (Eesti Reformierakond),
  • Rein Peedumäe (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).

Saali oleme palunud  erinevate valimisliitude esindajaid ning ettevõtjad, kes osalevad samuti debatis.

Kutsume otseülekannet jälgima järgmistes Võru kohtades:

ning Põlva valla kodulehel www.polva.ee

Tähelepanu! Neile, kes soovivad osaleda Foorumi otsesaates!  Palume kohale tulla pool tundi varem (kl 12.30).

Oma tulek registreerida siin

 

Täpsem info: kaido@tsenter.ee

Ülekande teostaja: Baltic Broadcasting

Jaga postitust:

Võrumaa poliitikud kogunevad TSENTRISSE Foorumile

Kutsume kõiki huvilisi ettevõtlusnädalal, 6. oktoobril kell 12.30 TSENTRISSE Foorumi saatesse.

Esmakordselt Võru maakonnas toome enne valimisi erinevad poliitilised jõud ja ettevõtjad ühte ruumi kokku, et arutleda majandusteemadel. Eesmärk pole mitte poliitilisi intriige üles kütta, vaid panna erakonnad ühiselt mõtlema, millised on meie võimalused Eestimaa kagunurgas majanduslikult edukamaks muutuda. Anname erakonna ja valimisliitude esinumbritele võimaluse enne valimisi oma ettevõtlusvaldkonna seisukohti tutvustada. 

Foorumist toimub otseülekanne veebis kell 13.00 – 15.00

Otseülekande link

Kutsume kõiki vaatajaid kaasa rääkima

Foorumi moderaatorid on Mirjam Nutov ja Kalev Kaarna.

Ekspertide lauas on Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ning ettevõtja ja Kagu-Eesti ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.

Foorumi peaesinejad on viiest parlamendis esindatud erakonnast: 

  • Anti Allas (Sotsiaaldemokraatlik Erakond),
  • Ago Keir (Eesti Keskerakond),
  • Andres Kõiv (Isamaa ja Res Publica Liit), 
  • Anti Haugas (Eesti Reformierakond),
  • Rein Peedumäe (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).

Saali oleme palunud  erinevate valimisliitude esindajaid ning ettevõtjad, kes osalevad samuti debatis.

Kutsume otseülekannet jälgima järgmistes Võru kohtades:

ning Põlva valla kodulehel www.polva.ee

Tähelepanu! Neile, kes soovivad osaleda Foorumi otsesaates!  Palume kohale tulla pool tundi varem (kl 12.30).

Oma tulek registreerida siin

 

Täpsem info: kaido@tsenter.ee

Ülekande teostaja: Baltic Broadcasting

Jaga postitust:

AS Ettevõtlik Võrumaa loomine jätkub

8. septembril 2017 toimub Väimelas, Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses TSENTER, AS Ettevõtliku Võrumaa jätkuseminar, mis käsitleb ettevõtlusarengut ja ettevõtluse arendamist Võrumaal.

Kui esimesel seminaril 2. juunil 2017 ühtlustati arusaamasid, mis on üldse ettevõtluse arengu võtmeteemad ja milliseid toetusmeetmeid saaks kasutada nii riigi kui omavalitsuste tasandil, siis teisel seminaril minnakse teemaga veelgi täpsemaks ja konkreetsemaks – hinnatakse, mis on fakt ja müüt Võrumaa ettevõtluses, mida me tegelikult tulevikus ettevõtluse tarbeks Võrumaal teha saame, millised on kogukondliku ettevõtlikkuse võimalused ja milline võiks olla uute omavalitsuste, ettevõtjate ja igaühe panus ettevõtlusarengusse.

TSENTRI juhi Kalev Kaarna sõnul tuleb hinnata, kuipalju uued ettevõtted Võrumaal töökohti loovad või kas Võrumaa (uute) töökohtade loomise võluvits on turism, sõjavägi, tööstus või mõni muu valdkond ning mis tüüpi ettevõtetel on tegelikult kõige suurem kasvupotentsiaal.

Seminaril hinnatakse, kas ka ettevõtjad ise saaksid probleemide lahendamisele kaasa aidata või milline see koostöö  ettevõtjate ja omavalitsuste vahel peaks olema. Kas Võrumaa vajab erilisi lahendusi, teistmoodi mõtlemist? Millistes Võrumaa ettevõtluse toetamise konkreetsetes sammudes saame kokku leppida, millele panustada?

Seminar toimub 8. septembril 2017.a kell 13.00-16.30 Väimelas, Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses, TSENTER.

Seminaril osalevad Võrumaa omavalitsuste ja arendusorganisatsioonide, Eesti erakondade/valimisliitude esindajad ning Võrumaa ettevõtjad.

TSENTRI ja Võrumaa Arenguagentuuri AS Ettevõtliku Võrumaa töögrupp soovib, et nii sügiseste kohalike valimiste ajal kui ka pärast seda, igapäevatöös,  võiksid uued loodavad omavalitsused ettevõtluse arendamise teema võtta oma tegevuse  prioriteediks ja südameasjaks.

Lisainfo:

Kaido Mäesalu
Arendusjuht
Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER
Tel 511 2021.
kaido@tsenter.ee

 
Taivo Tali
Juhataja
SA Võrumaa Arenguagentuur
Tel 5855 0202
taivo@vaa.ee
 

Jaga postitust:

Võrumaa puidu- ja mööbliettevõtjad arutlesid presidendiga põletavatel teemadel

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid on oma lühikese ametiaja jooksul püüdnud nii kiiresti kui võimalik käia visiitidel kõigis meie 15 maakonnas. Pooleteise nädalajagu päevi enne Võidupüha ja Jaanipäeva saabus ta Võrumaale, kus külastas muuhulgas ka kompetentsikeskust TSENTER ning kohtus põgusalt sinna tähtsa visiidi puhuks kogunenud puidu- ja mööbliettevõtete juhtidega. Ettevõtjad tõid esile kagunurga enim põletavad probleemid ning pakkusid ka omapoolseid ideid, kuidas ääremaastumist pidurdada. Kohtumisest võtsid osa Hille Lillemägi (Kagu-Eesti Puiduklaster, TSENTER), Raul Vene (Kagu-Eesti Puiduklaster), Ari Lustila (AS Antsla-Inno), Jürgen Ainsalu (AS Barrus), Tiit Kolk (AS Wermo), Remo Allikas (AS Võru Empak), Juho Toomik (Lasva Liimpuidu AS), Meelis Hüvato ja Ragne Visnapuu (AS Ehitusvara), Martin Järvekülg ja Kristjan Luts (OÜ Scanwood) ning Tarmo Piirmann Võrumaa Metsaühistust.
Hoogne kohtumine kestis paarikümmend minutit ja järgis eelnevalt püstitatud probleemikirjeldusi ja võimalikke lahendusi. Järgnevalt edastame muljeid vahetult pärast kohtumist.

Kvalifitseeritud tööjõud voolab Kagu-Eestist välja

Sissejuhatavalt võib öelda, et ettevõtjad lootsid kohtumiselt ennekõike presidendipoolset mõistmist ja arusaamist Kagu-Eesti elust ja olust, kuidas omi asju ajada ja hakkama saada ning mis tingimustes toimetada. Millised on üldse võimalused äri ajada, tootmist korraldada, kuidas hakkama saada rändava tööjõu tingimustes, kus on probleeme kvalifitseeritud tööjõu leidmisel. Meelis Hüvato püüdis presidendile edastada sõnumit, et võiks olla riigipoolne toetus, kus tööandjal oleks võimalus kolme kuu soodustus palgast, et ettevõtjad saaksid inimese välja koolitada. Hüvato tõdes, et presidendiga kohtumisel üldjuhul probleemidele vastust ei saanud, kõik püsitatud teemad lõppesid mittesobivusega. „Kes mis mätta otsast olukorda vaatab,“ sõnas Hüvato. „Riigil on keeruline hakata juurutama programmi, et viia Kagu-Eestisse toetussumma ning hakata eraldi raamatupidamist pidama. See on kulukas ja tülikas.“
Ka Ari Lustila sai presidendiga kohtumisest aru, et kohalik ettevõtja peab püüdma ise hakkama saama. „Tegelikult see muidugi nii ka on,“ sõnas Lustila. „Presidendi töö ei ole mõelda, kuidas me siin hakkama saame. Selle peale peavad mõtlema ennekõike poliitikud, peaministrist allpool on need inimesed, kellele peaksime oma küsimustega lähenema. Soovisin presidendile edastada, et kui maksuerisusi ei saa tööandja, siis võiks seda saada töötaja.“
„Probleem on terav, sest paljudes peredes on üks abikaasadest välja rännanud, enamasti on kodus naised väikeste lastega“, tõi Lustila esile. Ta sõnas, et nii mõnelgi pool Soomes on maksud väiksemad kui meil siin Eestis. Väiksemate maksudega oleks tema sõnul võimalik inimesi tagasi meelitada. „Juhtub see, et töökohad hakkavad meie sektorist kaduma, sest palgad tõusevad liialt kõrgeks.“
Veel leiti, et Eestis ei ole neile protsessidele toetust, sest ka Tallinnal ja teistel suurematel keskustel on võime tööjõudu enda poole meelitada. Küsimus ei ole pelgalt välismaale minekus. Presidendi sõnul peaks otsustamise andma valijate kätte, kuid valijaid endid on Tallinnas rohkem kui siin.

Riiklikud tellimused võiksid soosida puidu kui Eesti peamise kohaliku tooraine kasutamist ehituses ja sisustuses

President leidis, et paljuski määrab ära hangete hind. Maksumaksja on väga tundlik, loeb iga senti ja tundub, et pelgalt kohalikke materjale kasutades tulevad hinnad kallimad, seepärast kasutatakse palju betooni ning odavaimaid, tihtilugu välismaiseid materjale. Ainsalu tundis, et presidendi jutust kumas läbi, et küsimus pole väga lihtne. Enamus otsustamisest on tegelikult poliitikute käes. Presidendiga võime rääkida igasugustest asjadest. „Ta on puhtalt esindusfunktsiooniga isik, kellega saab rääkida inimlikul pinnal, kuid jäi mulje, et inimesena ta seda ideed toetab. Kindlasti ei saa ta betooni- ja metallimeestel tooli alt ära tõmmata, aga nägin ta silmist, et ta on puitehitiste poolt.“
Ari Lustila osundas, et nii betoonis kui metallkonstruktsioonides kasutatavad materjalid tuuakse Eestisse sisse ning raha läheb välja. Puu aga kasvab siin ja siin on ka saekaatrid, kus puidust ehitusmaterjali tehakse. Raha jääb siia.
„Tänapäeval on tegemist arvutusmetoodika küsimusega,“ rääkis Jürgen Ainsalu. „Riik peaks võtma ehitushinda reservatsiooniga, sest lisaks ehituskulule on tegemist ka ekspluatatsiooniga ja sellel on ka lõpp. Metoodika peaks üle vaatama. Meil napib ka insenertehnilist teadmist – teeme küll vahvaid asju, kuid samas keerulisi lahendusi teha ei oska.“
Välja toodi puitmajade valmistamine, mis on täitnud suuresti Skandinaavia turu ning teeb Eestist kõige suurema nende majade tootja, kuid Ainsalu sõnul on tegemist siiski lihtsate majadega, mitte keerukamat ja teadmist nõudva moodsa arhitektuurilise lahendusega. Isegi Tallinnas ja Tartus pole ette näidata head näidet tänapäevasest puitarhitektuurist.
Turg tingib palju – kui konkurent teeb odavalt ja palju, siis ei ole mõtet keerukamaid lahendusi pakkuda, leidsid ettevõtjad. Siin võiks riik hangetega sekkuda ja Ainsalu sõnul on turul eksklusiivsema ehituse järele nõudlus. „Me peame õppima selliseid tooteid tegema ja piisavalt hästi, et tekiks know-how, et kõrgema väärtusega toodet välja müüa.“
Hille Lillemägi lisas, et president on üldise arvamuse kujundaja ja kui talle selgitada, et me võiksime osta Eesti mööblit ja teha Eesti puitehitisi, siis on presidendil võimalus sellest rääkida ja seda mõtteviisi edasi anda. „Eesti toit on ka kallim ning Poola maasikas odavam.“
Ettevõtjad leidsid, et presidendi külaskäik oli üldiselt positiivne. Oli võimalus välja tuua kitsaskohtasid, kuid päris täpset vastust, kuidas oma asjadega edasi minna, peab ikka ise teadma. Presidendi külaskäik andis Tiit Kolgi sõnul ettevõtjaile endile võimaluse omavahel asjade üle nii enne kui pärast kohtumist arutleda ja diskuteerida. „Kohtumine mobiliseeris meid,“ sõnas Kolk.
Hüvato arvas, et on raske arvata, mida president ja ta kaaskond saadud informatsiooniga peale hakkavad ja kuidas seda interpreteerivad. Kuid võib eeldada, et kui mitmes erinevas maakonnas kuuldakse sarnaseid asju, siis loodetavasti tekib üldistus mõnes presidendi kõnes või olulises väljaütlemises.

Tööjõu puudus – lahkutakse ääremaadelt. Kvalifitseeritud tööjõu hoidmine regioonis

Kutsehariduse tähtsuse üle presidendiga vesteldes tekkis kerge poleemika. President leidis, et kutsehariduse omandamine ei ole noorte jaoks motiveeriv, kuna kutseharidusega spetsialisti palgatase on väiksem kui kõrgharidusega spetsialisti oma. „Meil on vaja spetsialiste, oskustöölisi ning kui kutsehariduskeskus neid peale ei anna, siis võib juhtuda nii, et ettevõtted hääbuvad ja need n-ö meie lapsed kõnnivad siit minema,“ arvas Hüvato. Ettevõtjad leidsid, et president tegi seekord kutseharidusele liiga, sest kutseharidusega spetsialisti palk ei jää tihti oma palgatasemelt alla. Kutsehariduse probleem on selles, et ta ei jõua ajaga kaasas käia ning sagedasti ei koolitata neid oskusi, mida parasjagu tarvis läheb ning puudu on spetsialistidest, keda tööturul vajatakse. Osalenud leidsid, et tarvis on rohkem tähelepanu pöörata neile kutseoskustele, mida siinses piirkonnas tarvis läheb.
Ka leiti, et kõik regulatsioonid, mis Euroopast tulevad, meie kontekstis ei tööta ja kahjuks president seda ei mõista. Martin Järvkülg arvas, et hangete tingimustes peaks olema täpsem. Näiteks oli tal hiljuti kogemus, kus hankes oli kirjeldatud vajadust voodi järele, millel on madrats ja neli jalga. Piirkonna ettevõtjad ei ole ka hangete aususes eriti kindlad ning on tundnud, et riigihangetel on teatav edu Tallinna ümbruses asuvatel firmadel.
Väljast tulev tööjõud
President arvas kohtumisel, et Ukraina odav tööjõud ei pruugi Kagu-Eestisse jõuda, kuna siin ei ole ees keeleliselt sobivat kogukonda. Ka ei ole Võrus ühtegi venekeelset kooli. See tööjõud voolab samuti pigem Põhja-Eestisse, Tallinnasse ja Ida-Virumaale. Sellega ei tahtnud ettevõtjad väga nõus olla – tõeline lõimumine võiks just toimuda Võrumaal, sest siin ei saa ilma eesti keeleta hakkama.
Leiti, et kui täna tõsta Võrumaa palgatase Eesti keskmisele tasemele, siis ei pruugi see tuua järjekorda ukse taha, sest pole inimesi. Tiit Kolgi sõnul on võõrtöölisele riigi keskmise tasu maksmise tingimus ebaõiglane Võru maakonna ettevõtjate suhtes, kuna Võru maakonnas on riigi keskmisest madalam keskmine töötasu ja välistööjõudu on Wermol plaanis tuua just Võru maakonda. Seevastu Harju maakonna ettevõtjale on keskmise tasu maksmise tingimus soodne, kuna seal on keskmine töötasu riigi keskmisest kõrgem. Tulemusena suureneb inimeste juurdevool Harjumaale, mis ei ole vist majanduspoliitiline eesmärk.“

Palju oli ja on ettevõtja kätes

President kuulas Võrumaa puiduettevõtjad ära ja kõigele pakutule sõrgu vastu ei ajanud, kuid on selge, et riigi esindaja statuut väga palju lubada ei saa. Probleeme on palju, kuid ükski ei ole hea tahte korral ületamatu. Paljud võimalused on ettevõtjal olemas, võimalus Eesti asja ajada on presidendil. Kindel ühisosa leiti bürokraatia vähendamise vajalikkuses.
Üks on selge – Tallinn on ja jääb kaugeks, kuid siin Võrumaal on oma võlud, millest ükski kohaletulnud ettevõtja loobuda ei kavatse.

Tekst ja pildid: Indrek Sarapuu

Statistikat

  • Võrumaal elanikke: 34 185
  • Puiduettevõtete arv 93

   sh mööblitootjate arv 37

  • Töötajaid puiduettevõtetes kokku: 1371

   Sh mööblitööstuses 613

Võrumaa puidu- ja mööbliettevõtted on valdavalt väikesed:

  • üle 100 töötajat – 3
  • 50 – 100 töötajat – 3
  • 20 – 49 töötajat – 14
  • alla 20 töötaja – 73

Andmete allikad: Äriregistri väljavõte 28.09.2016, Rahvastikuregistri andmed 01.01.2017

 

Jaga postitust:

Ettevõtlusest Võrumaal – räägivad ettevõtjad

TSENTRI juht Kalev Kaarna tegi intervjuu kolme Võrumaa ettevõtjaga. Räägiti ettevõtluse väljakutsetest Võrumaal ja TSENTRI rollist. Tegemist on ettevõtjatega, kes ei tööta puidu- ja mööblivaldkonnas, kuid on TSENTRIGA  kokku puutunud oma põnevaid ideid realiseerides.

 

 

Kuidas võidelda loodusseaduste vastu – inimesed liiguvad sinna, kus on raha? Mida saame meie kõik teha, et inimesed ei lahkuks Võrumaalt?
Vaata intervjuud Georgi Hotelli omaniku Imre Viilukaga.

 

Kui oleks võimalik investeerida Võrumaale miljon eurot, siis millesse tasub seda panna?
Kas oluline on käibe tõus või see, et ettevõtja oleks oma tööd tehes õnnelik?
Vaata ja kuula intervjuud fotograaf Grethe Rõõmuga (Mugul OÜ)


 

Mart Timmi (Jaagumäe talu) räägib tööjõupuuduse lahendustest ja elukeskkonna säilitamisest Võrumaal.

 

Jaga postitust: