Soomlaste ajaloolise vitriinkapi Aukusti uus versioon kogub populaarsust

Kohaliku mööblitootja Scandinavian Furniture ja TSENTRI vahelisest koostööst sündis uus versioon soomlaste ajaloolisest vitriinist Aukusti

Indoor Gruppi kuuluv Soome Asko esitas sooviavalduse Scandinavian Furniture OÜ-le aitamaks Asko 100 aastase sünnipäeva puhul taaselustada ajaloolisse mööbliseeriasse kuuluv Aukusti vitriinkapp. Kappi oli planeeritud tellida katsetamise valguses, esialgselt väikestes kogustes (50 tk) augustis 2018. Kapi müük aga osutus oodatust edukamaks ning senini on Aukustit tellimuste põhiselt toodetud 200 tk. Siinkohal on Asko väljendanud oma rahulolu hinna-kvaliteedi suhtes ning prognoosib müügi tõusu ka edaspidiselt. Seega jätkub Aukusti kapi tootmine ning ka tootearendus täiskäigul.

Aukusti ajaloost tänase päevani

Aukusti eelkäija Salomo on pärit 30-ndatest, kui jalgadel seisvad raamaturiiulid/kapid saavutasid populaarsuse. Salomo kappi toodeti läbi 30-ndate – 40-ndate. Kapp oli algselt toodetud kasest. Pärast sõda muudeti kapi jalgade disaini moodsamaks, koonusekujulisemaks. Tootmine jätkus 50-ndateni, pärast seda kappide populaarsus kahanes ning tootmine lõpetati.

Aastal 1998, Asko 80-nda sünnipäeva puhul, alustati taas Salomo toodangut, seekord sai seeria nimeks Aukusti, austamaks mööbliketi loojat Aukusti Asko-Avoniust. Uuenenud Aukustit oli võimalik tellida pöögi, kirsipuu ja mahagoni värvides. Hinnaks kujunes tol ajal 1995 Soome marka, mis vastab tänapäeval 335.53 eurole. Tänagi tiirleb Aukusti seeria kappe järelturul, hinnaks keskeltläbi 200 eurot.

Tõenäoliselt oli 90-ndate lõpul müüki paisatud Aukusti seeria edukas, sest 20 aastat hiljem otsustas Asko järjekordselt Aukustile hinge sisse puhuda, seekord aga hoopis modernsema disaini näol. Ühendust võeti kauaaegse koostööpartneri Scandinavian Furniture´ga ning loomistöö sai alata. Sooviti jääda pigem tagasihoidlikku hinnaklassi, mis limiteeris materjalide valikut. Materjalina otsustati kasutada MDF-i. Lisaväärtusena aga pakuti Askole innovaatilist pinnaprinditeenust, milsjärel tuli mängu kompetentsikeskus TSENTER. Scandinavian Furniture ja TSENTRI kompetentse personali koostööna sündis tänane Aukusti kapi ukse pinnaprint, mis on värske, samas annab aimu originaalkapi disainist. Askole oli uus disain ning hinnaklass meeltmööda ning tootmine võis alata. Esimene partii läks teele augustis 2018. Ka Eesti Asko tundis huvi kapi vastu, pikemalt mõtlemata, tellis ka Eesti Asko kõnealuse vitriinikapi oma kaupluste valikusse.

Hetke seisuga toodetakse ühte vitriinkapi mudelit, kuid plaanis on laiendada seeriat kogu elutoa ulatuses. 

Autor: Girli Vasiljev, Scandinavian Furniture OÜ

Jaga postitust:

Kui Arno isaga tööle jõudis, olid robotid kogu tellimuse juba välja saatnud

Randi Sepping jagab puiduseadmete messi Xylexpo 2018 külastuse muljeid. 

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud

Kohati küll kulunud ja veidi isegi naljakaks muutunud tsitaat saavutas hoopis teistsuguse mõtte külastades selle aasta puiduseadmete messi Xylexpo 2018 Itaalias. Miks nii? Tõenäoliselt seetõttu, et lähiaastatel peaks sarnane lause jõudma paljude tuleviku puidutööstuste kirjeldusse. Lauses tuleks muuta paar sõna ja see peaks tegelikult kõlama niimoodi: “ Kui Arno isaga tööle jõudis, olid robotid kogu tellimuse juba välja saatnud“. Siit tuleb ka välja kogu messi läbiv motiiv – automaatika, robotid ja tööstus 4.0. Järgnevalt tooksingi välja selleaastase messi neli läbivamat teemat.

Viimistlus

Robotviimistlus ei ole mitte midagi uut – kokkumonteeritud toole on robotite abil viimistletud juba aastaid, kuid automaatpihustusliin, mis suudab sisse lugeda detaili mõõdud, detaili kumerused ja vastavalt sellele liigutada pihustuspead – see on midagi uut. Sarnase lahendusega olid väljas suisa kaks tootjat: Cefla ja Scm grupp. Selle lahenduse puhul liigub erikujuline detail masinasse sisse, jääb seal seisma ja viie-teljeline pihustusüksus teeb viimistluse detailil ümberringi ära. Cefla mudel i botic erines oma konkurendist (scm valtorta bravorobot)  vaid sellega, et tema pihustusüksust on võimalik programmeerida peale viimistlustsüklit käima ka düüsi otsa puhastamas, mis masstöötluse puhul säästab palju operaatori aega ja paraneb kvaliteet.

 

Disain

Puidule printimine paistab olevat jätkuv tulevikusuund. Cefla tutvustas oma mudelit j print ja talle pakkus konkurentsi Barberan Jetmaster single pass. Mõlemad liinid on võimelised detailile kandma soovitud pildi ja selle pärast kaitsva kihiga katma. Viimase mudeli kiirus võimaldab printimist kuni 60 m/min. Samas, sellel kõigel on ka hind – liin maksab u 2.5 mln eurot.

Teine disainisuund, mis tõotab laialdast menu, on reljeefsed pinnad. Kui varasemalt saavutati reljeefne pind enamasti freesimise teel, siis lihtsam ja odavam on seda teha pressides. Päris mitmed ettevõtted olid messil väljas erinevate seadmetega, mis võimaldavad sellist tööd teha. Lisaks tehti palju koostööd viimistlusliinide pakkujatega (varasemalt mainitud Barberan) ning seeläbi pakuti midagi uut ja huvitavat.

Töötlemiskeskused

CNC-töötlemiskeskus ei ole enam tavaline pink, mis suudab teha mitu operatsiooni väikesele puidudetailile. Tänapäeva töötlemiskeskused on oma tarkuselt juba nii arenenud, et nad suudavad kas siis ise endale detaile ette liigutada või siis suhtlevad robotitega, kes selle ülesande nende käest enda kanda võtavad. Erinevate mudelitega olid esindatud nii Pade kui ka Bacci. Viimase puhul täitis detaile ette söötnud robot ka pingi ümberseadistamiseks vajalikke tööülesandeid.

Silma hakkasid ka akna/ukse töötlemiskeskused.  Esile võiks tuua firmad Saomad ja tema masina Woodpecker ja tootja Working process.

Ka Biesse oli üsna suurelt esindatud ja tähelepanu vääriks kindlasti nende töötlemiskeskus Uniteam CK. See masin on võimeline lihtsa vaevaga töötlema viiest küljest ka suurema läbimõõduga prusse.

Mida toob tulevik?

Kuna kvalifitseeritud tööjõu puudus aina suureneb, siis otsitakse lahendusi masinatest. Näiteks tutvustas Homag messil oma transpordirobotit, kes suudab masinatele ette viia materjali ja valmis detailid õigesse kohta transportida. Robotid sorteerivad detaile, võtavad liinilt vastu pooltoodangut ja asetavad nad õigesse kohta. Kuna kõik läheb väga automaatseks ja suurt rolli hakkavad mängima töötlemiskeskused, siis õige pea hakkab kitsaskohaks muutuma terade vahetuse kiirus. Kui veel 5 aastat tagasi peeti kiireks taravahetuseks 20-25 sekundit, siis praegune tehnika võimaldab selle tööoperatsiooni juba ära teha alla sekundi. Prototüüp on olemas – jääme ootama laiemat kasutust.

Randi Sepping, randi@tsenter.ee

Jaga postitust:

TSENTRIS tasub printida, harjata ja värvida

Valgusti
Originaalartikli leiab TSENTRI ajalehest.

Tootedisain on TSENTRI tegevusala, mis aitab kaasa kompetentsikeskusele püstitatud ülesannete ning ettevõtetele/eraisikutele tellimuste täitmisele. Keskuse juht Kalev Kaarna soovib kompetentsikeskuse tegemistest disainivaldkonnas ettevõtjatele tutvustada kahte tegevust. „Esiteks peab rõhutama pinnaprinteri võimekust – TSENTRIS on võimalik mööblile trükkida pilte ning mustreid, mida ka kaks ettevõtet on aktiivselt kasutama hakanud ning paar firmat on tulnud võimalust katsetama,“ selgitab Kaarna. „Tänase päeva seisuga on nii harjatud kui prinditud mööblitoodete puhul aidatud nii umbes 200 000 euro väärtuses käivet tekitada.“

Pinnaprindiga mööbel on internetipoodides kuum kaup. Just selles, kasvava trendiga müügikanalis, on prindiga mööbel ihaldusväärseks saanud. Kalev Kaarna sõnul on printmööbel silma jäänud restoraniomanikele, kellest nii mõnigi (kaks söögikohta Võrus) on laudadele ägedaid pilte peale trükkida lasknud. „Tavalised tammelauad, kuhu on toredaid võrokeelseid ütlemisi peale trükitud, on muudetud eriliseks,“ rääkis Kaarna ning arvas, et seda võimalust peaks veelgi enam nii tootjatele kui sisekujundajatele tutvustama.

Harjamine ja värvimine

Teine suund disainivaldkonnas on võimekus saavutada erinevaid kombinatsioone harjamisest, värvimisest, küll tehes ühte enne ja teist operatsiooni pärast ja vastupidi kombineeritult. „Kui katsekehad olid valmis, pildistamise need üles ja panime reaalsete pindade fotod ja kujutasime ette, kuidas terve kapijagu materjali välja võiks näha,“ rääkis Kaarna. „Ka seda võimalust saame pakkuda sisekujundajatele. Saame valmistada mõned klotsid viimistluslahenduste ja kindla stiiliga ning siis arvutis renderdada 3D-mudeli, et näha, kuidas toode tegelikkuses välja näeb.“ Renderdamise põhimõtteks on teha väike näidiskeha, teda töödelda, värvida või lakkida ning pilt sellest kanda arvutiga tervele esemele, näiteks kapile, kummutile või mõnele muule tootele. Kaarna leiab, et nii on võimalk kiiremini mängida läbi erinevaid lahendusi ning enne prototüübi valmistamist anda hinnang, kas lahendus konkreetsesse ruumi sobib või mitte, kas ta saavutab selle efekti, mida loodeti.

Kalev Kaarna kutsub sisekujundajaid kindlasti TSENTRIST läbi tulema ja ise üle vaatama, mida siin teha saab. Käimas on koostöö ka Eesti Kunstiakadeemia Disainikeskusega.

Tartu Kunstikool on külas käinud ja võimalusi uurinud. EST-LAT projekti raames on lähiajal tulemas disainerid Lätist.

TSENTRIGA on ühendust saada lihtne: kui tuleb mõte uurida võimalusi lähemalt või kargab pähe mõni idee, võib võtta kompetentsikeskusega ühendust ja olenevalt vajadusest leitakse vastava ala ekspert. „Kui küsimus on printimises, hakkab asja edasi ajama Tanel, kui on küsimus harjamises või värvimises, siis on laua taga kas Jörgen või Randi. Kui aga teema on üldisem või kontseptsiooni arendamises, siis annan vastuse ise,“ selgitas Kalev. Kõige lihtsam on muidugi saata e-kiri tsenter@tsenter.ee ja vastus tuleb.

„Päringuid saabub igapäevaselt, kuid kõik töösse ei lähe, sest võib juhtuda, et vastuse saab anda kohe ning mõned päringud on ka sellised, mis pole meie eriala. Näiteks masstootmist puudutavad spetsiifilised küsimused, millele kahjuks vastust anda ei oska, sest selleks puudub vastav võimekus,“ kõneles TSENTRI masinasaali spetsialist Randi Sepping.

Meie poole pöördunutest 2/3 on eraisikud ehk n-ö kodanikud tänavalt, ülejäänud on ettevõtted, kes esitavad päringu juba konkreetsema tellimuse või ülesande püstitusega. „Meie põhiülesanne on puidusektori ettevõtete abistamine ja nõustamine, aga kui sellest aega üle jääb ja jõudu on, teenindame ka üksiktellijaid. Prioriteediks on ettevõtete tellimused.“

Georgi Hotelli uks

Randi Sepping: „Klient pöördus meie poole ja soovis, et pakuksime välisuksele kolmemõõtmelisi detaile, näiteks lille või mõne muu ornamendi. Meile anti vabad käed. Sai tehtud suures hulgas erinevas stiilis näidiseid ning koostöös kliendiga sai kõige parem ja huvitavam neist välja valitud. Lõppresultaadina jõudsidki kujundid hotelli välisuksele.”

Pubi 17 pinnaprindiga lauad

Tanel Velga: „Võrus asuval Pubil 17 tuli mõte värskendada muusikasaali laudu ning selleks võeti ette põhjalik ravikuur. Vahetati lauaplaadid, mida töödeldi, värviti ja trükiti sellele pilte, kuid seda eelnevalt arvutis renderdades, et näha, kuidas kujutatu paremini välja näeb, ja lakiti. Uue hingamise said ka lauajalad, mis värviti ja lakiti.  Algselt nägi tellija plaan ette, et lihtsalt lihvitakse vanad lauad puhtaks ja käib küll… Disain teostati koos reklaamfirmaga Wildereklaam.“

 

 

Artikli autor: Indrek Sarapuu

Artikkel on avaldatud TSENTRI ajalehes 1-2018

 

Jaga postitust: