Mööblisektori ülevaade 2017

Merle Tsirk pani Äriregistri ja MKM-i andmete põhjal kokku 2017. aasta mööblisektori ülevaate.

Ülevaade tööstussektorist 

  • Eesti töötlevas tööstuses tegutseb ligi 7000 ettevõtet, enamus neist on väikese ja keskmise suurusega. Üle 200 ettevõtte on vähemalt 100 töötajaga ja neis on hõivatud pooled kogu tööstussektori töötajatest.
  • Töötleva tööstuse osatähtsus majanduses on lisandväärtuse põhjal u 15%.
  • Töötlev tööstus on Eesti suurimaks tööandjaks – peaaegu iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas.
  • Koos üldise majandusaktiivsuse tõusuga paranes 2017. aastal ka töötleva tööstuse olukord ning ka 2018. aastaks oodatakse kasvu jätkumist.
  • Eesti töötleva tööstuse ettevõtted tootsid 2017. aastal u 6,5% rohkem toodangut kui aasta varem. Suurima panuse andsid puidutööstus ja metallitööstus.
  • Nii nagu Euroopa Liidus tervikuna, hakkasid ka Eestis 2017. aastal tootjahinnad tõusma. Ka müük suurenes tootmisega samas tempos. Eksport tervikuna tõusis 5%, kuid müük siseturule kasvas kaks korda kiiremini. Ekspordi osakaal langes viimaste aastate madalaimale tasemele olles u 62%.
  • Positiivne on see, et 2017. aastal kasvas töötleva tööstuse investeerimisaktiivsus. Põhivarasse investeeriti ligi kolmandiku võrra rohkem.

Joonis 1. Töötleva tööstuse allharude osatähtsus töötleva tööstuse müügis.

Ülevaade mööblitootjatest, kelle põhi- või lisategevusala on mööblitootmine

Mööblitootjaid tegutses 2017. aastal kokku umbes 700, kellest 600 tegeleb mööblitootmisega põhitegevusena ning ülejäänud kõrvaltegevusena. Võrreldes 2016. aastaga kahanes sektori ettevõtete arv 2017. aastal 12,63% võrra. Käibemahu poolest olid 2017. aastal suurimad ettevõtted, kes tegelesid põhi- või lisategevusena mööblitootmisega  Flexa Eesti AS, Wendre AS, Bellus Furniture OÜ, Delux Holding OÜ ja Standard AS. Flexa on 1972 aastal loodud Taanis ning  spetsialiseerunud lastele mõeldud Skandinaavia sisustuslahenduste disainile, tootmisele ja müügile.

Joonis 2. Ettevõtete arv ja müügitulu aastatel 2015-2017

Alates aastast 2013 kuni aastani 2016 oli mööblisektori (sh ettevõtted, kes tegelesid põhi- või lisategevusena mööblitootmisega) müügimaht tõusutrendis, kuid aastal 2017 kahanes 4% võrra.

Müügimahu languse üheks põhjuseks oli ka selle tegevusala ettevõtete arvu üsna oluline langus 2017. aastal.

Joonis 3. Mööblitootjate müügitulu aastatel 2013-2017, min 

Ülevaade mööblitootjatest, kelle põhitegevusalaks on mööblitootmine (100 suuremat ettevõtet)

Ettevõtteid, kelle põhitegevusala oli mööblitootmine, oli 2017. aastal 600. Käibe mahu poolest olid 2017. aastal suurimad ettevõtted, kes tegelesid põhitegevusena mööblitootmisega  Flexa Eesti AS, Fleming OÜ, Standard AS, Delux Holding OÜ, Bellus Furniture OÜ.

2017. aastal tõusis 100 suurima mööblitootja müügitulu 4,58% (sh müügitulu Eesti 3,51% ja eksport 5,44%). Eksport moodustas veidi üle poole kogu müügitulust olles 2017. aastal 56% (töötleva tööstuse keskmine 2017. aastal u 62%). Mööblitööstuse müügitulu tõusu suurendas üsna hea seis Eesti kinnisvaraturul. Elanikkonna üldine ostuvõime on kõrge ning samuti otsitakse aktiivselt uusi elupindasid, mis nõuavad sisustamist. Teiseltpoolt konkureerivad Eesti mööblitootjad üsna edukat ka välisturgudel. Mööblitootjate kõige olulisemad turud on olnud Soome ja Rootsi ning 2017. aastal suurenes nende osatähtsus veelgi. Samas vähenes eksport näiteks Saksamaale ja Suurbritanniasse.

Joonis 4. 100 Eesti suurima mööblitooja müügitulu aastatel 2015-2017, mln 

Kui võrrelda mööblitootjaid, kelle põhi- või lisategevusala on mööblitootmine ning ettevõtteid, kelle  põhitegevus on mööblitootmine, siis 2017. aasta tulemustel põhinedes saab öelda, et ettevõtted, kes tegelesid põhitegevusena ainult mööblitootmisega, suutsid oma käivet rohkem tõsta.

Üldiselt on mööblitootmises konkurents tihe ja kliendid hinnatundlikud. Mööblitootjad peavad üha rohkem pingutama ja tegelema tootearendusega, et turul ellu jääda.

 

Joonis 5. 50 suurimat mööblitootjat, kelle põhitegevusala on mööblitootmine (müügitulu min )

 

Joonis 6. 30 suurimat tõusjat ja langejat, müügitulu muutus 2016/2017 (%)

Joonis 7. 30 suurimat kasumi tõstjat ja langetajat, kasumi muutus 2016/17 (%)

 

Kasutatud allikad:

Koostas: Merle Tsirk, merle@tsenter.ee

 

Jaga postitust:

Kui su naaber teeb mööblit, siis elad suure tõenäosusega Valga-, Võru- või Viljandimaal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi 2017. aasta majandusülevaatest loeme Eesti mööblitööstuse edusammudest – seda eelkõige siseturul. 2017. aastal hõive mööblitööstuses oluliselt ei muutunud. Samuti püsis palgakasv Eesti keskmisel tasemel. 

  • Mööblitootmisega tegeleb Eestis enam kui 700 ettevõtet.
  • Mööblitööstus annab tööd ligi 8000 inimesele.
  • 2017. aastal mööblitööstuse müük tõusis, suurenedes tugeva siseturu toel 2,9%**

Kuna mööblitööstus on Eestis pikkade traditsioonidega sektor, mis on oluliseks tööandjaks maapiirkondades ning aitab väärindada kodumaist toorainet, siis uurisime, millistes Eesti maakondades on kõige rohkem mööblitootjaid ja mööblitootmisega hõivatud inimesi.

Kõige rohkem mööblitootjaid on Harjumaal 

Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2017. aastal pehmemööbli tootjad AS Bellus Furniture ja Antsla Inno AS, büroomööbli tootja AS Standard, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS, puitmööbli valmistajad Gomab OÜ ja Tiksoja Puidugrupp ning peamiselt magamistoa inventari tootev OÜ Delux**.

Äriregistri andmetel (seisuga 08.2018) asuvad umbes pooled Eesti mööblitööstustest ja 34% mööblitootmise töötajatest Harjumaal. Need on ettevõtted, kes on oma peamiseks tegevusalaks märkinud mööblitootmise (EMTAK 31)*.

 

Mööblitootmisega tegelevaid ettevõtteid saame rohkem, kui lisame need, kes on oma kõrvaltegevusena märkinud mööblitootmise (mitte peamise tegevusalana)***: Sel juhul on asub Harjumaal 48% ettevõtetest ja töötab 31% inimestest.

Maakond Mööbliettevõtete arv Mööblitootmisega tegelevate inimeste arv
Hiiumaa 3 10
Saaremaa 5 37
Valgamaa 8 537
Raplamaa 8 179
Läänemaa 8 45
Jõgevamaa  9 120
Põlvamaa 11 143
Järvamaa 15 118
Viljandimaa  21 804
Võrumaa 25 579
Ida-Virumaa 31 310
Pärnumaa 34 1382
Lääne-Virumaa 37 792
Tartumaa 58 802
Harjumaa 250 2794
Kokku Eestis 523 8652

 

Kõige rohkem annab mööblitootmine tööd Lõuna-Eestis elavatele inimestele

Kui me võrdleme mööblitootmises töötavate inimeste arvu maakonna elanike üldarvuga, siis näeme, et mööblitootmisega hõivatute arv on kõige suurem Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Siinkohal on arvesse võetud kõik ettevõtted, mille peamiseks tegevusalaks on mööbli tootmine*

 

Mööblitootmises töötavate inimeste arv, elanike arv ja mööblitootmise töötajate arv 1000 elaniku kohta on toodud järgmises tabelis (ettevõtted, kelle põhitegevusaalaks on mööbli tootmine)*.

Maakond Mööblitootjate arv Töötajate arv Elanike arv Mööblitootmise töötajaid 1000 elaniku kohta
Harjumaa 228 2315 610468 3,8
Tartumaa 58 729 154819 4,7
Pärnumaa 29 500 87681 5,7
Lääne-Virumaa 42 669 60694 11,0
Võrumaa 25 545 36897 14,8
Ida-Virumaa 25 269 142562 1,9
Viljandimaa  17 770 47563 16,2
Põlvamaa 8 64 25655 2,5
Järvamaa 14 122 31082 3,9
Raplamaa 7 176 33774 5,2
Jõgevamaa  8 119 29544 4,0
Saaremaa 3 26 33925 0,8
Valgamaa 6 530 29571 17,9
Läänemaa 6 34 21174 1,6
Hiiumaa 1 4 9580 0,4
Kokku Eestis 452 6872 1354989 5,1

 

Valgamaal on mööblitootjate arv ainult 6, kuid siin paiknevad üle 100 töötajaga ettevõtted Gomab, Scandinavian Furniture ja Sanwood.  Ka Viljandimaal haarab 70% mööblivaldkonna inimesi enda alla Delux (Delux Production ja Delux Holding). Seevastu Võrumaal on palju väiksemaid ettevõtteid (25) ja suurim tööandja on Antsla-Inno, kus töötab kolmandik mööblisektori inimestest Võrumaal. 

Toodud andmed on veelkordseks kinnituseks, et Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER asukoht Võrumaal on oluline nii regioonile kui ka kogu mööblisektorile. Võru-, Põlva- ja Valgamaal toimevad ka Kagu-Eesti Puiduklastri ettevõtted (valdavalt mööblitootjad). Lisaks asub Võrumaal suur osa kogu puidutöötlemise sektorist (EMTAK 16), mida antud kokkuvõte ei kajasta.

*Andmete aluseks on kõik EMTAK 31 ettevõtted, kelle esmane tegevusala on mööbli, mööbliosade, madratsite, ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine. Valitud on ainult need ettevõtted, kus on vähemalt 1 töötaja. 

**Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi 2017. aasta majandusülevaade https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2017.pdf

***Andmete aluseks on ettevõtted, kelle on oma tegevusalaks on mööbli, mööbliosade, madratsite, ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine nii põhi- kui kõrvaltegevusena (EMTAK 31). Valitud on ainult need ettevõtted, kus on vähemalt 1 töötaja.

Inimeste arv maakonniti on seisuga 01.01.2018 (Statistikaamet)

Autor. Hille Lillemägi, hille@tsenter.ee

Jaga postitust:

Eesti mööbli eksport suurenes ja import vähenes 1. kvartalis

Eesti mööbli eksport on suurenenud 2018. aasta 1. kvartalis võrreldes 2017. aasta 4. kvartaliga 3% (Joonis 1).

Mööbli import Eestisse on vähenenud 2018. aasta 1. kvartalis võrreldes 2017. aasta 4. kvartaliga ligi 14% olles kõige madalamal tasemel võrreldes 2017. aastaga.

Joonis 1. Mööbli (sh madratsid jt) eksport ja import 2017.a 1.-4. kvartal ja 2018. a 1. kvartal, tuhat €

Võrreldes 2017.a 4. kvartaliga pole 2018. a 1. kvartalis olulisi muutusi toimunud mööbli eksportriikide TOP 10 nimistus (Joonis 2). Mööbli eksport on suurenenud Rootsi, Soome, Norra, Saksamaale, Taani, Inglismaale, Hollandisse ja Prantsusmaale. Kõige suurem mööbli ekspordi suurenemine on olnud Prantsusmaale 61% ja Saksamaale 23%. USA-sse on mööbli eksport aga vähenenud 3% ja Venemaale 44%.

Võrreldes 2017.a  4. kvartaliga pole 2018 1. kvartalis olulisi muutusi toimunud ka mööbli importriikide TOP 10 nimistus (Joonis 3). Mööbli import on vähenenud 2018 1. kvartalis peaaegu kõigis TOP 10 importriikidest – Soomest, Leedust, Poolast, Lätist, Saksamaalt, Rootsist, Itaaliast, Hollandist ja Saksamaalt. Kõige suurem mööbli impordi vähenemine on olnud Itaaliast 51%, Poolast ja Rootsist 23%. Vaid Hiinast on mööbli import suurenenud 41%.

Joonis 2. Mööbli (sh madratsid jt) eksport 2017.a keskm ja 2018 1 kvartal, tuhat €

Joonis 3. Mööbli (sh madratsid jt) import 2017.a 4. kvartal ja 2018. a 1. kvartal, tuhat €

Kasutatud allikad: trademap.com

Ülevaate koostas: Merle Tsirk, merle@tsenter.ee

Foto: Grethe Rõõm

Ami Treipuit mööbel

Jaga postitust:

Eesti mööbli eksport ületab kolmekordselt impordi

Eesti eksportis 2017. aastal 187,8 miljoni euro eest ja importis 59,2 miljoni euro eest mööblit.

Mööbli eksport ja import  suurenesid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga vastavalt 6% ja 9%. Eesti ekspordib mööblit enam kui 3 korda rohkem kui impordib. Kui vaadata Eesti kogueksporti ja importi, siis on impordi kogumaht suurem kui ekspordimaht. 2017.a  oli koguimport 12,9% koguekspordist suurem.

Mööbli eksport oli viimasel viiel aastal rekordtasemel aastal 2013. Peale seda langes mööbli eksport 14%. 2013. a oli Venemaa üks olulisemaid mööbliturge, kuid Eesti ja Venemaa kaubandussuhete halvenemine ning erinevad majandussanktsioonid mõjutasid Eesti – Venemaa kaubavahetuse vähenemist. Alatest 2014.a on mööbli eksport olnud taas tõusuteel.

Mööbli import on viimasel viiel aastal olnud stabiilsem ning samuti kasvutrendis (vt joonist. Mööbli eksport ja import Eestis aastatel 2013-2017, milj. €)

 

Tabel 1. Eksport rahalises väärtuses, tuhat €

Selgitus: Soome eksporditi 2017. a 56,987 miljoni € eest mööblit

Riik
2013
2014
2015
2016
2017
Soome 56 309 51 489 52 098 50 333 56 987
Rootsi 22 994 25 362 28 706 30 023 33 901
Taani 19 582 22 897 29 172 30 980 29 143
Saksamaa 11 182 11 376 13 229 15 467 13 790
Norra 5 093 5 883 8 351 7 113 9 562
Venemaa 45 399 13 162 6 123 4 454 7 509
Prantsusmaa 5 782 6 169 6 202 6 834 6 511
Läti 3 152 4 723 4 029 4 012 4 692
Inglismaa 2 944 4 337 5 859 6 094 4 212
Tšehhi 1 750 1 974 2 163 3 215 2 679
Hiina 2 746 4 468 4 334 2 631 2 542
Šveits 1 897 1 721 1 712 2 531 2 479
Leedu 2 186 2 866 3 351 2 027 2 436
Muud riigid 10 858 9 324 11 314 11 557 11 343
KOKKU 191 874 165 751 176 643 177 271 187 786

 


Tabel 2.
Import rahalises väärtuses, tuhat €

Riik
2013
2014
2015
2016
2017
Leedu 4 087 7 019 5 972 3 726 7 800
Läti 3 304 4 075 4 403 4 893 7 732
Soome 2 622 2 877 2 547 3 291 7 095
Poola 3 790 5 186 6 560 8 028 6 455
Itaalia 4 373 4 046 3 640 3 921 6 343
Hiina 5 757 7 154 8 004 7 541 4 292
Rootsi 2 252 2 796 2 852 4 103 4 159
Saksamaa 2 330 2 807 2 511 2 609 4 147
Venemaa 864 730 1 159 1 241 1 431
Saksamaa 1 905 2 239 2 166 1 798 1 391
Hispaania 483 344 196 1 345 829
Belgia 914 1 101 1 100 1 276 824
Holland 683 927 624 617 824
Muud riigid 17 522 10 080 9 263 9 717 5 854
KOKKU 50 886 51 381 50 997 54 106 59 176

 

 Koostas: Merle Tsirk

 Kasutatud allikas: trademap.org

 

Jaga postitust:

Eesti puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli import ja eksport 2016. aastal

Oleme koondanud valiku puiduvaldkonna andmebaase TSENTRI kodulehele, vaata andmebaaside nimekirja.

Eesti puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli import ja eksport 2016. aastal

Puidu ja puidupõhiste toodete impordi ja ekspordi statistika, mis on koostatud “International Trade in Goods based on UN Comtrade Data” andmebaasi alusel.

https://comtrade.un.org  on ÜRO rahvusvahelise kaubanduse statistika andmebaas, mis sisaldab detailseid andmeid kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi kohta. Andmebaas sisaldab infot ligi 200 riigi kohta ülemaailma. Otsingut saab teostada kahekohalise HS koodi alusel (rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem) ning andmed kuvatakse diagrammidena.

Puidu ja puidupõhiste toodete ning mööbli, valgustite ja kokkupandavate ehitiste eksport ja import elavnes 2016. aastal võrreldes aastaga 2015 (joonis 1 ja 2).

Joonis 1. Puidu ja puidupõhiste toodete import ja eksport aastatel 1995-2016

Joonis 2. Mööbli, valgustuse, kokkupandavate ehitiste import ja eksport aastatel 1995-2016

Kõige rohkem eksportis Eesti puitu ja puidupõhiseid tooteid Rootsi, Soome ja Taani ning Eestisse imporditi Venemaalt, Lätist ja Soomest (joonis 3 ja 4).

Joonis 3. Puidu ja puidupõhiste toodete top 10 ekspordiriiki 2016. aastal

Joonis 4. Puidu ja puidupõhiste toodete top 10 impordiriiki 2016 aastal

Kõige rohkem eksportis Eesti mööblit, valgustust ja kokkupandavaid ehitisi Rootsi, Soome ja Norrasse ning Eestisse imporditi Hiinast, Soomest ja Leedust (joonis 5 ja 6).

Joonis 5. Mööbli, valgustuse ja kokkupandavate ehitiste top 10 ekspordiriiki 2016. aastal

Joonis 6. Mööbli, valgustuse ja kokkupandavate ehitiste top 10 impordiriiki 2016. aastal

Ülevaate koostas: Merle Tsirk, Merle@tsenter.ee

Jaga postitust:

Metsa- ja puidusektor on üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid

EMPL-i poolt koostatud 2016.a statistikaülevaate alusel moodustab metsa ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) otsene lisandväärtus kogu lisandväärtusest 5,3% ning kogu SKP-st 4,6%.

Puidu- paberi- ja mööblitööstuse osakaal töötleva tööstuse lisandväärtuses on 35 %. Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal +3,3%, mis on pisut kiirem kasv kui Eesti majanduses tervikuna ja
töötleva tööstuse keskmine.

Ettevõtete kogu müügitulu sektoris (puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus) moodustas 3,3 miljardit €. Metsa- ja puidutööstus on sellega üks Eesti
kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid.

Loe Metsa- ja Puidutööstuse Liidu poolt koostatud lühiülevaadet

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

 

Jaga postitust:

Alles jäävad pigem väiksemad tugevalt spetsialiseerunud ettevõtted ja suuremad tugevalt automatiseeritud ettevõtted

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi 2016.a majandusülevaade räägib muuhulgas ka mööblisektorist. Vaata kogu ülevaadet siit

  • Mööblitootmisega tegeleb Eestis enam kui 700 ettevõtet, mis annavad tööd ligi 8000 inimesele.
  • Mööblitööstus on Eestis pikkade traditsioonidega sektor, mis on oluliseks tööandjaks maapiirkondades ning aitab väärindada kodumaist toorainet.
  • Lisaks suurematele ettevõtetele on mööblitegemine väljundiks ka pereettevõtetele ning ühemehefirmadele, kes suudavad spetsiaalsetes niššides eritellimusi tehes konkurentsivõimelised olla.

Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2015. aastal pehmemööbli tootjad AS Bellus Furniture ja Antsla Inno AS, büroomööbli tootja AS Standard, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS, puitmööbli valmistaja Valga Gomab Mööbel AS ja peamiselt magamistoa inventari tootev OÜ Delux. Viimasel paaril aastal on mööblitööstuses ettevõtete arv jõudsalt kasvanud. Samas hõivatuid on vähemaks jäänud. Masstootmisele ei ole Eesti eriti atraktiivne maa ning alles jäävad pigem väiksemad tugevalt spetsialiseerunud ettevõtted ja suuremad tugevalt automatiseeritud ettevõtted. Tulevikus on sektori peamiseks konkurentsieeliseks rikaste Skandinaavia turgude lähedus.

2016. aastal toimus mööblitööstuses kasvu järsk pidurdumine

Eksport kahanes protsendi võrra, kuid siseturu tugevus aitas sektori müügi mõneprotsendilises kasvus hoida. Peale väga hea kasvuga 2015. aastat oli 2016 sektori jaoks stabiilsuse aasta. Tihe konkurents välisturgudel pidurdas kasvu. Samas kodumaise kinnisvaraturu hea seis, mis tähendas aktiivsemat uute kodude soetamist, päästis sektori kasvu. Mööblitootmises on olulisel kohal edukas konkureerimine välisturgudel. Ligi kaks kolmandikku toodangust eksporditakse, kuid viimastel aastatel on ekspordi osakaal vaikselt vähenenud. 2015. aastal veel kasvus olnud istemete eksport oli samuti langusesse läinud, vähenedes aastaga 6%. Nõrkuse põhjuseks oli Rootsi turg, mis kahanes veerandi võrra. Suurimal sihtturul Soomes kasvas müük 2%. Muu mööbli osas tuli langus Taani turult, mis kahanes aastaga ligi 50%, 29 miljoni pealt 15 miljoni euroni. Suurematest turgudest oli tugevam kasv Saksamaa suunas, kuhu müük suurenes 13%. Saksa turu kasv on sektori edasist käekäiku silmas pidades hea märk, kuna tegu on Euroopa rikkaima turuga.

2016. aastal kahanes hõive mööblitööstuses viimaste aastate kiireimas tempos

Samas palgakasv püsis Eesti keskmisel tasemel. Tootlikkuse suhtarvud jätkasid 2016. aastal paranemist, kuna tulud kasvasid kuludest tunduvalt kiiremini. Ettevõtete kasum suurenes 8,6%. Samas tööjõukulud kasvasid alla 3%, kuna hõivatute arv vähenes. See aitas kasvatada tööviljakust hõivatu kohta 7% jagu.

Investeerimisaktiivsus mööblitööstuses kahanes esialgsetel andmetel 2016. aastal veerandi võrra

See tähendab, et investeeringute maht on juba teist aastat järjest languses ning vajunud alla viimaste aastate keskmist taset. Samas on sektori investeeringute statistika küllaltki volatiilne ning andmeid võidakse hiljem oluliselt korrigeerida. Ligi kolmveerand investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse ja nende maht langes 38%. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu tulemused näitasid, et 2017. aasta kevadel olid mööblitööstuse ettevõtted oluliselt negatiivsemalt meelestatud kui aasta varem. 43% ettevõtetest oli toodangumaht langenud viimastel kuudel ning ligi pooltel oli eksporttellimusi alla tavalise. Samas tootmisvõimsustest olid rakendatud 76%, mida oli 7% rohkem kui aasta varem samal ajal. 

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi 2016.a majandusülevaade 

Jaga postitust:

Olukorrast Eesti mööblitööstuses

Margus Maspanov Swedbankist jagas Eesti Mööblitootjate Liidu 20. aprilli üldkoosolekul Mööblitööstuse ettevõtete uuringut 2017.

Vaata ettekannet siit 

Mööblitööstuse seis 
  • Õige aeg investeeringuteks: intressid madalad ja THI tõusmas.
  • Ohumärk tööjõuturul toimuv: struktuurne tööpuudus; kasvavad tööjõukulud;  madal lisandväärtus.
2016. a statistikat
  • Viimase 4 aastaga on mööblitööstuse müügiindeks kasvanud Eestis 24,5%, Lätis 59%, Leedus 40%, EL-is 16%, Rootsis 5% ja Soomes vähenenud 5%.
  • Mööblitööstuse eksport kahanes 2016. a -2,7%, kogu töötleva tööstuse eksport kasvas +1,7%.
  • Mööblitööstuse keskmine brutokuupalk on töötleva tööstuse keskmisest 11% ja Eesti keskmisest 15% madalam. Eesti mööblitööstuse brutopalk on 27% kõrgem Leedu ja 34% kõrgem Läti mööblitööstuse keskmisest brutopalgast.
  • 2012-2015 on müügitulu kasvanud +25%, tööjõukulud +27%. 2016 müügitulu kahanes -0,6%, kogukulud -1%, kasum +15%, tööjõukulud kasvasid.
  • Mööblitööstuse lisandväärtus 2016. aastal suurenes  +3,8% (137mEUR→142mEUR).
      

    Vaata lisaks:
  • Swedbanki Tööstusettevõtete uuring 2017
  • Swedbanki Majandusprognoos kevad 2017

Jaga postitust:

Swedbank jagab värsket metsa- ja puidutööstuse sektori uuringut

Metsa- ja puidutööstuse sektori ülevaade 2017

Allikas Swedbank, avaldatud 27. märtsil 2017

Sektoriuuringu märksõnad:

  • Eksport 1,9 miljardit, netoeksport 1,3 miljardit
  • 4,1% SKP-st
  • Töötajaid ligi 38 000
  • Puidutööstuse toodangumaht kasvab jõudsalt. Kaupade eksport suurenes aastaga 4%.
  • Saematerjali ja vineeri tootmine on kriisist alates stabiilselt kasvanud. Graanuli eksport suurenenud 4 aastaga +50%, puidust kokkupandavate ehitiste eksport +44% Saematerjali ja puitmööbli ekspordi kasv stabiilne. Peamisteks ekspordipartneriteks on lähiriigid. 
  • Puidutööstuse brutopalk on 4,5% kõrgem töötleva tööstuse brutopalgast. Eesti puidutööstuse brutopalk on 33,3% kõrgem Läti ja 37,8% kõrgem Leedu puidutööstuse brutopalgast. Müügitulu kompenseerib tööjõukulud, kuid kasumimarginaal on langenud.

Swedbanki poolt läbiviidud küsitluse tulemused

Uuringus osales 58 puidutöösturit

  • 67% küsitletud puidutöösturitest prognoosib müügikäibe kasvu. Vastanutest 28% usub käibe samaks jäämist, 5% käibe vähenemist.
  • Iga kolmas puidutööstur sihib Rootsi ja Soome turgu, iga neljas Saksamaad.
  • Puidutöösturid tunnetavad üha vähem tööjõupuudust. Nendest, kes tunnevad tööjõupuudust: 80%-l on puudust spetsialistidest, tärganud ka juhtide puudus.
  • 69% puidutöösturitest prognoosivad palgakasvuks 4,4%.
  • Investeeringuid plaanib 98% puidutöösturitest
  • Peamine pidur investeerimisel on ebakindlus.
  • Iga neljas puidutööstur näeb ärimudelis suuri muutusi ees.

Vaata täpsemalt Swedbanki ülevaadet ja uuringut: 

Jaga postitust:

Eelmisel aastal kasvasid nii mööblitootmine kui kogu tööstustoodang

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2016. aastal 2% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet

Kui 2016. aasta alguses vaheldusid töötleva tööstuse toodangus langus ja tõus, siis alates septembrist toodangu maht võrreldes varasema aasta sama kuuga suurenes pidevalt. 2016. aastal toodeti töötlevas tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui 2015. aastal. Toodang ületas varasema aasta mahtu rohkem kui kahes kolmandikus tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu mahu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud: puittoodete tootmine suurenes 6%, elektriseadmete tootmine 14%, mööblitootmine 4%, tekstiilitootmine 13%. Negatiivselt mõjutasid toodangu mahu kasvu elektroonikaseadmete, metalltoodete ja keemiatoodete tootmine, kus toodang vähenes.

  1. aastal suurenesid nii eksport kui ka müük kodumaisele turule 2015. aastaga võrreldes ligi 2%. Välisturule müüdi 69% kogu töötleva tööstuse toodangust.

Tööpäevadega korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2016. aasta detsembris 2015. aasta detsembriga võrreldes 10%, sealhulgas töötleva tööstuse toodang 8%. Detsembris toodeti elektrit 22% ja soojust 17% rohkem kui 2015. aasta detsembris. Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta detsembris tööstuses kokku 1% vähem toodangut kui novembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2016 ja detsember 2016 (protsenti)

  Tegevusala 2016. aasta võrreldes
2015. aastaga
Detsember 2016
    muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
  korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc
kokku 2,3 -1,0 10,0 10,0
Energeetika 14,5 -12,3 19,8 19,8
Mäetööstus -15,6 -1,1 12,9 12,9
Töötlev tööstus 2,1 1,4 8,2 8,2
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -3,4 1,6 3,5 3,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 5,6 2,0 9,9 9,9
toiduainete tootmine 0,1 -0,1 2,5 2,6
metalltoodete tootmine -0,4 -2,2 5,8 5,8
elektriseadmete tootmine 14,0 9,2 27,1 27,1
tekstiilitootmine 13,0 -8,4 5,5 5,7
mööblitootmine 3,8 -0,7 -5,3 -5,3
mootorsõidukite tootmine 5,6 0,1 1,3 1,3
ehitusmaterjali tootmine 6,7 1,9 3,8 3,8
masinate ja seadmete tootmine 0,4 8,4 8,1 8,1
           

 b        Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c        Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Allikas: Statistikaameti Pressiteade 31.01.2017

Eesti mööblitööstus on liikunud viimastel aastatel kasvavas trendis

Eksport moodustab 65% ehk üle 300 miljoni euro Eesti mööblitööstuse käibest. Eestis toodetud mööblit eksporgitakse peamiselt lähiriikidesse. Loe täpsemalt TSENTRI blogipostitusest “Eesti mööbli populaarsemad ekspordimaad”

Mööblitööstuse suurim nõrkus on eelkõige tööjõu vähesus, kirjutab EMTL-i tegevdirektor Herkki Kitsing  31.03.2017 Eesti Päevalehe erilehes.

 

Jaga postitust: