Uurimisteemad

TSENTRI uurimisteemad 2020 – 2023

Toote- ja turuarendus

• Toote- ja turuarendusest kitsamas kliendisegmendis erinevate toote- ja kliendiniššide näitel.
• Maailmatrendidest ja turutõrgete ületamise võimalustest.
• Mööbli- ja puiduvaldkonna innovaatilised lahendused ning nende kasutamisvõimalused.

Viimistlustehnoloogia

• Pinnaprindi kasutamise võimalustest ekstreemsetes keskkonnatingimustes
• Tehnoloogilised soovitused erinevate vesialuseliste pinnakattevahendite efektiivseks kasutamiseks ja puidukiudude ülestursumise vähendamiseks
• Kaasaegsed viimistlusmaterjalid ja -tehnoloogiad

Tootmisjuhtimine

• Tootmise- ja kvaliteedijuhtimise süsteemid ja paremad eeldused nende tõrgeteta rakendamisel.
• Tootmise automatiseerimise võimalused.

 

TSENTRI rakendusuuringud 2016 – 2019

• Selgitada välja plasmatehnoloogia rakendamise võimalused ja tehnilised piirid puidu töötlemiseks ning väärindamiseks.

Plasmatehnoloogia võimaldab suurendada või vähendada puidu imavust. Antud tehnoloogia on küll vähesel määral kasutuses paberitööstuses, kuid mitte puidutööstuses. Uuringut teostatakse koostöös Tartu Ülikooli ja Masaryk ülikooliga Tšehhis.

• Selgitada välja viimistlusmaterjali nakkuvusvõime sõltuvus lihvpaberi karedusest ja kvaliteedist.

Puitpinna lihvimine määrab oluliselt viimistlusmaterjali nakkuvust ning seeläbi viimistluse kvaliteeti. Puuduvad võrreldavate uuringute andmebaas, mis võimaldaks kõrvutada sama karedusega kuid erineva kvaliteediga lihvpaberite mõju viimistlusmaterjali nakkuvusele.

• Selgitada välja erinevate vesialuseliste pinnakattevahendite kestvus erinevates klimaatilistes tingimustes.

Puidutöötlemise ja mööblitootmise ettevõtted ekspordivad oma tooteid erinevatesse klimaatilistesse tingimustesse (niiskus, UV). Puudub võrreldavate katsetulemustega andmebaas, mis aitaks valida sobivaimat pinnakattevahendit konkreetsesse kliimasse.

• Selgitada välja 7 erineva koostöövormi tõhusus ülikoolide ja valdkonna ettevõtete teaduspõhise koostööni jõudmisel.

Seni on Eestis uuritud ainult ülikoolide ja ettevõtete teaduskoostööd. Mujal maailmas on ülikoolide ja ettevõtet vahel kasutusel seitse erinevat koostöövormi peale teaduskoostöö. Senised uuringud on näidanud, et teaduskoostööd peavad paljud Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted liiga keeruliseks. Samuti võidakse uskuda, et ülikooliga saab koostööd teha ainult uuringute tegemise eesmärgil. Selget teadmist selle kohta siiski ei ole, miks ettevõtted ei näe ja ei proovi teisi koostöö vorme, et kaasata ülikooli oma arengule kaasa aitamisse ning samm-sammult jõuda teaduskoostööni. Takistuste väljaselgitamine annab olulist sisendit nutika spetsialiseerumise strateegia tegevuste kujundamisse. Uuringut teostatakse koostöös TÜ ja Arizona State University teadlastega.

• Puidutöötlemise ja mööblitootmise valdkonna teadlikkuse suurendamine maailmatrendidest ja turutõrgete ületamise võimalustest.

Ülevaade valdkonna trendidest ning sektori tegevusnäitajatest loob valdkonna organisatsioonidele, teadlastele ning ettevõtetele aluse olukorra ning võimalike tulevaste sammude hindamiseks. Antud raport on sisendiks nutika spetsialiseerumise strateegia tegevuste kujundamiseks.

• Selgitada välja puidutöötlemise ja mööblitööstuse sektori vajadus katselabori teenuste järele.

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja sektori ettevõtete teadlikkus Eestis olemasolevatest laboritest ning testimise võimalustest. Samuti on uuringu eesmärgiks selgitada välja,  millistesse uutesse katselaboritesse oleksid Eesti riigi investeeringud vajalikud ja otstarbekad. Uuringut teostatakse koostöös Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liiduga.

• Pilgujälgimise tehnoloogia rakendamise võimaluste selgitamine puidutoodete tootearenduses.

Pilgujälgimise tehnoloogiat kasutatakse erinevateks rakendusteks tarbijaeelistuste väljaselgitamisel ning sealhulgas ka pakendite arendmisel. Olemasolev pilgujälgimise metoodika sobib eelistuste hindamiseks väikesemõõtmeliste objektide puhul. Suuremõõtmeliste esemete puhul nagu mööbel, on vaja välja töötada uus meetodika ning testida, milliseid eeliseid saab pilgujälgimise tehnoloogia kasutamine anda suuremõõtmeliste mööblitoodete arendamisel. Uuringut teostatakse koostöös Tartu Ülikooli teadlaste ja doktorantidega.

• Digiturunduse võimaluste kasutamine puidutöötlemise ning mööblitööstuse ettevõtete rahvusvahelistumisel.

Enamik valdkonna ettevõtteid Eestis tegutseb müüb ärikliendile ning ei oma enda brändi tooteid. Oma brändi nähtavaks ja tuntuks tegemine vähegi suuremal turul on raha- ja ajamahukas ning edukaid näited Eestis selles valdkonnas on üksikuid. Samas on mööbli ostmine veebist järjest suurenev trend, veebikaubamajad pakuvad täiesti uusi võimalusi turgudele sisenemiseks. Samuti on veeb muutunud töövahendiks ja infokanaliks ka äriturgudel. Elektroonika- ja tarkvarasektorid kasutavad veebi aktiivselt ka nõudluse testimiseks veel uute ja arendusjärgus olevate toodete puhul. Puidu- ja mööblisektoris sellised praktikad levinud ei ole. Uuringu tulemuseks on puidu- ja mööblitööstuse ning erinevate teiste sektorite kogemused digiturunduse kasutamises. Teiste sektorite praktikate puhul hinnatakse takistusi nende ülekantavusel puidu- ja mööblisektorisse ning võimalusi neid takistusi ületada. Uuringut teostatakse koostöös Tartu Ülikooli teadlaste ja doktorantidega.

• Selgitada välja takistused ja eelised tarkvarapõhisele tootmisjuhtimisele üle minemise erinevate radade puhul.

Erinevad uuringud on näidanud, et Eesti tootmisettevõtete praktika tarkvara kasutamisest tootmisjuhtimisel on madal. Samas on ettevõtete vajadused tarkvara osas otseses sõltuvuses ettevõtte suurusest. Hetkel puudub valdkonna erineva suurusega ettevõtetel võimalus saada kiiret ülevaadet, millised on erinevad võimalused paberilt või üksikutelt Exceli tabelitelt tarkvarapõhisele juhtimisele üleminekuks ning millega peab erinevate radade puhul arvestama. Uuringut teostatakse koostöös TÜ ja TTÜ teadlastega.

• Selgitada välja Tööstus 4.0 võimalikud mõjud puidutöötlemise ja mööblitööstuse valdkonna eri suurusega ettevõtete jaoks.

Tööstus 4.0 tähendab tööstuse automatiseerimisel uuele tasemele jõudmist, kus seadmete omavahelise suhtlemise tulemusena suureneb tootlikkus ning kasvab tööstusettevõtete konkurentsivõime. Enamik valdkonna tootmisettevõtteid Eestis ei kasuta automaatseadmeid, mis omavahel suhelda suudaksid.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul võib sellistesse seadmetesse investeerimise tasuvaks muutmine tähendada vajadust muuta ärimudelit või sihtturge. Uuring aitab tõsta sektori ettevõtete teadlikkust nende valdkonnas toimuvatest (võimalikest) muudatustest Tööstus 4.0 raames. 

 

Projekti „Kompetentsikeskus TSENTER“ raames täiendavaid uuringuid ei teostatud:

• Leida viise linaõli kasutusvõimaluste laiendamiseks puidu viimistlemisel.

Linaõli on sageli kohustuslik viimistlusmaterjal restaureerimisel. Kuigi ajalooliselt on linaõli kasutatud puidu kaitseks, siis tegelikult naturaalsel linaõlil ei ole väga häid puidukaitseomadusi. Teadustöö tulemusena on tänapäeval tekkinud uusi võimalusi linaõli töötlemisel või pinnale kandmisel, mis võiksid suurendada linaõli puidukaitseomadusi. Sellised uued omadused suurendaksid linaõli kasutusvaldkondi. Uuringut teostatakse koostöös TÜ ja TTÜ teadlaste ja doktorantidega.

• Selgitada välja erinevate meetodite eelised spooni kvaliteediomaduste analüüsiks.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on võrrelda kallite laboriseadmete ja odavamate mõõteseadmete tulemuste erinevusi spooni kvaliteedi mõõtmisel ning töötada välja metoodika odavamate mõõteseadmete rakendamiseks kvaliteedi mõõtmisel. Selline metoodika aitaks edasi liikuda vineeri kvaliteediprobleemide vähendamise suunas. Uuringut teostatakse koostöös TTÜ teadlastega.

• Selgitada välja erinevate vesialuseliste lakkide ja oksakruntide UV-kindlus.

Oksakohaga männipuidu heledates toonides viimistluse puhul tekivad valguse mõjul oksakohtade ümber aja jooksul kollased vaigurõngad. UV-kindlad lakid ja oksakrundid aitavad seda probleemi lahendada, kuid puuduvad võrdlevad uuringud erinevate lakkide ja kruntide mõju tulemuslikkuse kohta. Uuringut teostatakse koostöös TTÜ ja TÜ teadlastega.

• Looduslike viimistlusmaterjalide kasutusvõimaluste laiendamine.

Looduslike viimistlusmaterjalidega valmistatud toodete järele on kasvav nõudlus, kuid nende kasutamist takistab nende materjalide ebaühtlane käitumine ning nõrk vastupidavus. Käesoleva uuringu eesmärgiks on luua ülevaade looduslike viimistlusmaterjalide kasutamise võimaluste hetkeseisust erinevate toodete viimistlemisel, teostada võrreldavaid kestvuskatseid ning selgitada välja võimalusi kestvuse suurendamiseks. Uuringut teostatakse koostöös TÜ ja TTÜ teadlaste ja doktorantidega.