Intervjuu Tartu Kutsehariduskeskuse tisleri eriala praktikant Liispet Jalandiga
Hille Lillemägi: Oled TSENTRIS töötanud 4 kuud ja käes on viimane töönädal. Kuidas sa siia praktikandiks sattusid?
Liispet Jalandi: Otsisin praktikakohta, aga väiksemad ettevõtted ei tahtnud tüdrukut võtta. Suurematesse tehastesse ei tahtnud ma ise minna. Lõpuks jõudsin onu soovituse kaudu TSENTRISSE. See on olnud hea variant, pole üksluine ja saab teostada oma ideesid. On olnud arendav ja õpetlik aeg.
HL: Mida teed edasi?
LJ: Koolis on vaja teha veel mõned tööd ja kevadel on lõpetamine. Edasiõppimisplaanid pole veel päris kindlad, aga mõttes on nii Tartu Kõrgema Kunstikooli puitmööbli restaureerimise kui ka fotograafia erialad, samuti pakub huvi „Loodusvarade kaitse ja kasutamine“, mida saab õppida Maaülikoolis.
HL: Kas sina teeksid Emajõe äärde puidurafineerimistehase?
LJ: (mõtleb) Ei teeks. Ma pole tehase vastu, aga see sõltub kohast, kuhu teha.
HL: Kuidas suhtud NO99 lavastusse, mõtlen seda kohta, kus harvester töötas?
LJ: Śokeerimine aitab inimestel mõtlema hakata.
HL: Kas tuleksid TSENTRISSE tööle?
LJ: Jah, tuleks küll.
Aitähh ägedale ja hakkajale Liispetile TSENTRI rahva poolt!
Intervjuu tegi: Hille Lillemägi, 1. märtsil 2018
