Uudiseid ja sõnavõtte lugedes jääb mulje, et Tööstus 4.0-st või tööstuse digitaliseerimisest on tehtud järjekordne moeröögatus ilma asja sisusse süüvimata. Eesti tootmisettevõtted justkui jaguneks kaheks: suur enamik, kes on n-ö rongist maas ja mõned üksikud, kes on rongist ees. Pilvetehnoloogiad, liitreaalsus ja värkvõrk, mis on näited Tööstus 4.0 aluseks olevatest tehnoloogiatest, kõlavad väikese või keskmise suurusega ettevõttele ulmeliselt.
Joonis. Tööstus 4.0 tehnoloogiad. Allikas: PwC 2016
Teisalt võib Toftani juht pärast teise tehase valmimist Tööstus 4.0 kontseptsiooni üldist tutvustust kuuldes õigustatult öelda, et neil on tehases juba Tööstus 4.5. Samamoodi võib üldise tutvustuse peale Viljandi Aken ja Uks juht öelda, et neil juba on Tööstus 4.0, sest olemas on reaalajas monitooring ja üksteisele tööd ette tõstvad robotid. Tiksoja Puidugrupi juht võib lisada, et inimestega õlg-õla kõrval töötavad väikesed robotid on nende tehases üsna laialdaselt kasutusel.
Ilmselgelt oleks liiga lihtne järeldada, et eelnimetatud ettevõtted võivad puhata, sest töö on tehtud ja teised peavad pankrotti ootama hakkama, kuna neile järele nagunii ei jõua.
Tööstus 4.0 puhul oleks iga ettevõtte juhil tarvis leida vastused järgmisele kahele küsimusele:
- Mis võimalusi see pakub mulle ja mu konkurentidele?
- Kuidas saada teada, mis oleks minu ettevõttes järgmine mõistlik samm nende võimaluste ärakasutamiseks?
Tööstus 4.0 võimalused väikestele ja suurtele
Kuigi meedias keskendutakse Tööstus 4.0-st rääkides robotitele ja sensoritele, siis tegelikult on asja sisuks uute tehniliste lahenduste ärakasutamine kas tulu suurendamiseks või kulude vähendamiseks ja tootlikkuse kasvuks (vt alljärgnevat joonist).
Joonis. Tööstus 4.0 kasud. Allikas: PwC 2016
Tööstus 4.0 kulude kokkuhoiu pool on üldiselt üsna enesestmõistetav: parem info õigel ajal aitab vastu võtta paremaid otsuseid ning seeläbi kiirendada protsesse, vähendada praaki ja seisakuid või kallite testide asemel teha katsed läbi virtuaalselt. Sõltumata ettevõtte suurusest tasuks mõelda, milliseid seadmeid saaks kasutada, et kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Alati ei ole õige vastus “robot”, vaid mõnikord piisab ka tõhusamate tootmisjuhtimise võtete kasutamisest (nt TLS, LEAN või TOC).
Tulude suurendamise pool on oluliselt keerulisem ega ole nii enesestmõistetav, sest toote asemel andmete müügist raha teenimine ei ole tootmisettevõtetele loomuomane. Üheks näiteks seadme digitaliseerimisest on firma Meiren Engineering lumesahk. Sahale on lisatud sensorid, mis vastavalt tee profiilile ja ilmastikuoludele tõstavad ja langetavad sahka sõidu ajal automaatselt, et hoida alati õiget vahet tee ja saha vahel. Sel viisil kulub sahk oluliselt vähem ning mis veelgi olulisem — teeb ka vähem müra. See on oluline lisakasu, sest mitmetes linnades on kehtestatud mürapiirangud, mida varahommikul lumekoristust tegevad masinad tohivad teha.
Kuigi ka mööblile saab erinevaid sensoreid külge panna, tasuks võimalusi tulu teenimiseks otsida laiemalt. Mööblitööstuses võiks andmete parem liikumine aidata juurutada taaskasutatava mööbli lahendusi. Näiteks Walesi ettevõte Orangebox pakub võimalust oma aja ära elanud kontoritoolid tagasi tuua. Orangebox uuendab need ära ning müüb soodsa hinnaga kas endisele või uuele omanikule. Kuigi oluline aspekt siin on nutikas tooli disain, mis võimaldab erinevaid komponente kergelt vahetada, siis tähtsal kohal on ka digilahendused, mis võimaldavad taaskasutuse protsesse jälgida ja juhtida.
Inspiratsiooni tasuks otsida ka Tallinn Hotels´i kogemustest, kus hotellitubade broneerimist teeb tarkvararobot. Kuigi roboti õpetamine võttis üle aasta, siis juba esimesel tegutsemisaastal aitas robot hotellil senisest oluliselt rohkem teenida, suutes leida tuba kõrgemalt väärtustavaid ja paremat hinda maksvaid hotellikülastajaid ning prognoosides üllatavalt täpselt täituvust mitu kuud ette.
Väiksematel ettevõtetel tasuks mõelda, milliseid müügietappe saaks üle anda tarkvarale. Näiteks üks Eesti kolme töötajaga internetikaubanduse ettevõte on võtnud kasutusele hinnapäringutele vastamise algoritmi. Kliendilt saabunud hinnapäringu teksti analüüsib tarkvara algoritm ning vastavalt sisule saadab kliendile täpsustava küsimuse. Kui klient vastab, siis on kindel, et kliendi soov on tõsine ning kontakt suunatakse edasi müügimehele, kes kliendiga edasi tegeleb.
Keskendu tulemusele, mitte tööriistale
Soovitus väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhile on, et keskenduda tuleks tulude suurendamise ja kulude vähendamise eesmärgile, mitte jääda kinni tehnoloogilistesse keerukustesse. Kui eesmärk on selge, on ka oluliselt lihtsam leida õige tehniline või mitte-tehniline lahendus. Tööstus 4.0 eesmärk on kindlasti sobiv kõigile tööstusettevõtetele, sest selle kontseptsioonis on õigeid ja tasuvaid tööriistu nii suurtele kui väikestele tootmisettevõtetele.
Artikli autor: Kalev Kaarna, TSENTRI juht
