Kalev Kaarna turundusteemalise õppematerjali 8. osa “Eksport uues olukorras”. Täispikkuses materjal pdf-na: Eksport uues olukorras_K. Kaarna
Trendid pärast koroonakriisi
Iga kriisi puhul tahaks iga juht teada, kui hästi või halvasti tema ettevõttel läheb võrreldes teistega. Väikese viitajaga on see võimalik. Kolm kõige lihtsamat veebilehte selle info jaoks:
- https://www.trademap.org/ – 2-3 kuuse viitajaga näed erinevate riikide ekspordi ja impordi numbreid eri toodete lõikes. Näieks saad vaadata, kui palju on langenud Soome elutoa mööbli import ja millistest riikidest on import kõige enam kukkunud
- http://andmebaas.stat.ee/– eelmise kuu seisuga ekspordi muutus toote kategooria kaupa. Näiteks, kui palju on Eesti mööblitootjate eksport Soome kukkunud.
- https://www.ki.ee/ – tööstusbaromeeter mõõdab ettevõtjate hinnangut olukorrale. Kui enamik arvab, et olukord läheb hullemaks, siis tõenäoliselt ei osta ärikliendid eriti midagi. Kui enamik arvab, et nüüd hakkab olukord lõpuks paranema, siis on mõtet jälle aktiivselt müüma hakata
Joonis 1. Kulud, mida tarbijad 2008-2009 kriisi korral vähendasid
Allikas: www.loovusait.ee vahendusel Booz Company, 2009
Osad tarbijate käitumisharjumused kriisis võivad olla prognoositavad. Näiteks 2008-2009 kriisi ajal vähendasid tarbijad eelkõige väljas söömise, koduelektroonika, rõivaste ja meedia/meelelahtuse kulusid (vt. Joonis 1). Juuli 2020 seisuga on selge, et koroona tõttu koju jäänud tarbijad hakkasid pärast esimese ehmatuse möödumist kulutama kodusisustusele ja remontimisele. Seega iga kriisi eripära võib muuta eelmiste kriiside kogemuse kasutuks.
Kui mõned printsiibid on püsivad, siis tasub hoida ennast kursis ka suurte megatrendidega. Need on tarkade arvamus tänaste näitajate peale, kuhu maailm liigub. Põhjamaades on üheks selliste megatrendide kokku panijaks Soome teadusorganisatsioon SITRA. Nende 2020 megatrendide raportit saab lugeda siit. Raportis tuuakse välja 5 megatrendi:
- Ökoloogilistest muudatustest tulenev elu ümberkorraldamine on esmatähtis
- Suhtevõrgustikud tugevnevad koos sooviga jõuliste liidrite järele ja populismi kasvuga
- Elanikkond vananeb ja killustub erinevateks „hõimudeks“, mis elavad oma inforuumis
- Majandus otsib suunda rikkuse koondumise, ringmajanduse (circular economy) ja töö iseloomu muutumise tingimustes
- Tehnoloogia muutub osaks kõigest (tehisintellekti rakendamine, taastuvenergia hindade langus jne)
Nende muutuste valguses tasub oma ettevõtte ärimudel üle vaadata. Üheks lähenemiseks uue pilguga oma ärimudelile otsa vaadata on Alexander Osterwalderi poolt loodud ärimudeli kontseptsioon. Eesti keeles on ilmunud „Ärimudeli generatsioon“. Juhiseid selle järgi ärimudeli ülevaatamiseks saab lugeda näiteks siit: https://loovusait.ee/blogi/business-model-canvas-rusikareeglid.
Kiire viis on alustada järgmiste küsimustega:
- Kuidas me saaksime pakkuda olemasolevale kliendile uut väärtust?
- Kuidas me saaksime pakkuda väärtust täiesti uuele kliendigrupile?
- Kuidas me saaksime olemasolevate teadmiste, seadmete ja töötajatega uuel viisil raha teenida?
- Kuidas me saaksime täiesti uudsel viisil raha küsida?
- Kuidas me saaksime oma kulubaasi vähendada enam kui 30%?
Teiseks võimaluseks on hinnata oma ettevõtet 8 teguri puhul skaalal 1-10 (vt. joonis 2). Skaaladele võib läheneda kahte moodi. Kas keskenduda ainult enda arvates kõige olulisematele või hinnata iga teguri puhul, mida me muuta saaksime. Sõltumata kumma valiku kasuks otsustad, tuleks tegurite puhul endalt küsida:
- Mida peaksime tegema, et oleks +1 võrreldes tänase tasemega?
- Mida teha, et oleks 10?
Joonis 2. Näide ettevõtte hindamisest 8 teguri lõikes.
Loe kogu postitust:
