Tuleviku mööbel eakatele: ärivõimalus või lootusetu juhtum?

Aastal 2050 on iga viies elanik Euroopas ehk kokku ligi 100 miljonit inimest üle 60 aasta vana ning globaalselt prognoositakse  eakate koguarvuks 2,1 miljardit inimest. Elanikkonna vananemisest on räägitud juba aastaid ning sellega seoses on üha enam aktuaalne ka elukeskkonna vastavaks muutmine, sh mööbli arendamine eakatele sobivamaks.

Juttu on räägitud palju, aga reaalsus on, et laiatarbekaubaks ei ole eakatele disainitud mööbel muutunud ning seda saab endiselt osta vaid valitud ettevõtete ja disainerite käest. Näiteks kergemaid toolilt või tugitoolilt püsti tõusmise lahendusi on mitmeid (vt pildikataloogi), kuid Eesti tarbijal on keeruline neid endale hankida. Ja ega keegi neid väikeste turgude jaoks täna toodagi. Lõuna-Eestis on mööbliettevõte, kes Soome partneri eestvedamisel toodab eakatele disainitud tugitoole Jaapani turu jaoks. Neil läheb müük seni veel visalt.

Ühe näite põhjal ei saa veel teha põhjapanevaid üldistusi. Kuid küsida tasub, kas tuleviku mööbel eakatele võiks olla sobiv väljakutse Eesti mööblitööstusele või on tegemist lootusetu suunaga ning sellesse ei tasuks panustada?

Kas turg on valmis?

Äri tasuvuse küsimusele vastamiseks tuleks hinnata, kas turg on selleks valmis. Ühelt poolt kasvab koos vanusega ka konservatiivsus. Inimene tahab seda, mis on tuttav ega ole vastuvõtlik muutustele. Meist paljudel on eakaid emasid-isasid ja vanaisasid-vanaemasid, kellele kingitud moodsad mikserid, tolmuimejad või muud elektrilised mugavad vigurid koguvad tolmu, sest eaka jaoks on liiga keeruline neid kasutama õppida.

Teisest küljest on toimumas eakate põlvkonna vahetus. Aastal 2050 saab üle 60 aasta vanaks nn Y-põlvkond, kelle esindaja on täna vähemalt 33-aastne. Y-põlvkonda ehk millenniumi põlvkonda peetakse tolerantseks, nad on palju reisinud ja teadlikud globaalsest keskkonnast. Milleeniumlased on sotsiaalselt teadlikud ja mures oma turvalisuse pärast. Samas on nad väga ettevõtlikud ja tehnoloogiateadlikud. Nad peaaegu ei mäletagi enam BG aega – Before Google ehk enne Google-it, kus polnud internetti ega mobiiltelefone. Nad on rohkem harjunud mugavustega ja sellega, et elektroonilised vidinad teevad elu kergemaks. Ka on nad harjunud neid vidinaid välja vahetama iga paari aasta järel uue ning parema mudeli vastu. See põlvkond ei ole kinni asjades ning on kindlasti valmis oma “tavalise” mööbli vanuse kasvades selle välja vahetama elukvaliteeti tõstva mööbli vastu.

Küsimus on, mida teha 30 aastat, kuni Y-põlvkond saab pensioniealiseks ning on valmis hakkama ostma eakatele mõeldud mööblit?

Kas disainerid on valmis?

Isegi kui turg oleks juba praegu olemas, siis tõenäoliselt pole täna veel enamik tootjaid ja disainerid muutusteks valmis. Kuna pole suurt nõudlust, ei ole ka tootjatel ja disaineritel vaja olnud endale selgeks teha, millised raskused igapäevatoimingutes eakatel tekivad kas silmahaiguste, nt glaukoomi, või liigesehaiguste korral.

Alates 2016. aastast on kõigil võimalik ennast hõlpsasti sel teemal harida. Nimelt on loodud vabavaraline eakaks muutumise nn ülikond. Seda saab 3D mudelina internetist vabalt alla laadida ning 3D printeris välja printida. “Ülikond” takistab liigeste liikumist nii, nagu see juhtub vanuse kasvades ja painutab selgroo kõveramaks. Lihtsad tegevused, nagu kapist tassi võtmine või kraanikausi alt kühvli võtmine muutuvad märkimisväärselt keerulisemaks ning annavad aimu eaka igapäevaelust.

EL-i rahastud projekti Balts@enior raames välja töötatud 3D prinditav eakaks muutumise “ülikond”.

Kui isiklikud kodud ei ole veel turg…

Oletame, et mööblitootjana olen endale selgeks teinud eakate elu eripärad ning olen valmis välja mõtlema ja tootma lahendusi, mis nende elu mugavamaks võiksid teha. Aga kui eratarbija ei ole täna veel valmis neid asju ostma, mida siis teha?

Üheks lahenduseks võiks olla n-ö tööstuslik tarbija. Suurimad taolise mööbli kasutajad võiksid olla haiglad, kuid tervishoiuvaldkond on väga reguleeritud, mistõttu sellele turule jõudmiseks tuleb läbida karm sertifitseerimiste kadalipp. Eesti mööblitootjatele lihtsamini ligipääsetavad turud on hooldekodud ja majutusasutused. Eaka turisti määratlemiseks on tekkinud lausa eraldi termin “hall majandus” (gray economy). Hooldekodu või majutusasutus, kes saab ennast reklaamida eakate-sõbraliku mööbliga, teeniks suure tõenäosusega konkurentidega võrreldes plusspunkte.

Kuidas aga hooldekodud ja hotellid võiksid olla katsepolügooniks mööbli valmistamisel tulevastele Y-põlvkonna eakatele? Üheks võimaluseks oleks astuda julge samm ja fokuseerida tegevus mitte inimesele, vaid robotitele mõeldud mööbli tootmisele.

Robotisõbraliku mööbli potentsiaal

Mis mõttes robotitele mõeldud mööbel? Kuidas see peaks aitama eakatel paremat elukeskkonda nautida?

Lubage tutvustada Taani disainitudengite poolt välja töötatud ja katsetatud dementsete patsientide aitamiseks mõeldud robot-assistendist lampi. See lamp ei ole klassikalises mõttes robot, sest see ei liigu ja näeb välja nagu tavaline öökapilamp. Robot-assistendiks teevad selle sensorid, mis võimaldavad tal toast toimuvast aru saada ning sellele vastavalt patsiente juhendada. Tänu robot-assistendist lambi rahulikkusele, lõputule kannatlikkusele ning piiritule kordamise valmisolekule said katsealused patsiendid ilma inimese-poolse abita ennast esimest korda üle 10 aasta iseseisvalt riidesse. Nende elukvaliteet tõusis nii palju, et osad patsiendid kujutasid ette rääkivat lampi oma sõbrana ning hakkasid seda lõunasöögilauda kaasa võtma. Üksildustunne vähenes ning elukvaliteet elu lõpuperioodil paranes märgatavalt.

Mis oleks, kui analoogseid assistente oleks veel? Kui selline lamp suudaks koostöös laua ja kapiga elu veelgi mugavamaks muuta? Näiteks teha õigel kellaajal sahtel lahti ning valgustada õiget tabletipurki, kust peab rohtu võtma?

Kõiki asju intelligentseteks teha on väga kallis. ELIKO teadusarenduskeskuses on Eesti teadlased ja ettevõtted välja töötanud erinevaid lahendusi robotparvedele, kus osad robotid on üsna n-ö rumalad ja oskavad ainult probleeme tuvastada. Näiteks koristusrobotite parve puhul oskavad nad kohale kutsuda targemad robotid, kes suudavad nt põrandale kildudeks kukkunud veinipudeli killud ära koristada ja veinipleki vaibalt välja pesta.

Sama põhimõtet saaks kasutada ka mööbli puhul. Ülesandeks oleks teha nii, et tarkus oleks hajutatud erinevate mööblitükkide ja robotite vahel ning koos moodustaksid nad targa ja nutika süsteemi. Sellise lahenduse puhul ei pea igal mööblitükil olema patareid või akut. Küll aga peaks neil olema stepsel, kuhu akupangast robot saaks stepsli sisse pista, et mööbel saaks ära teha toimingu, mida parasjagu vaja teha on (liikuda, kokku-lahti minna, valgustuda vms). Seega peaks mööbel olema robotisõbralik ning võimaldama robot-assistentidel seda kiiresti ja mugavalt käsitseda, et kohandada eaka elukeskkonda hetkevajadusele vastavaks.

Üheks selliseks rakenduseks võiks olla voodipesu kiirvahetus. Mõelda vaid, kui hooldekodus kuluks mööblit liigutada suutval robot-assistendil ja poolnutikal mööblil voodipesu vahetuseks vaid 15 sekundit! See oleks nagu vormelauto boksipeatus. Milline peaks välja nägema voodi ja milline robot-assistent, et seda saavutada? See on põnev mõtlemisülesanne, mis ootab veel lahendamist.

Miks hooldekodu või hotell seda tahtma peaks? Ühelt poolt muutub lihttööliste palkamine kõigis arenenud riikides üha keerulisemaks ja mingit osa nende töödest tuleb asendada või nende töö kiirust võimendada robotite ja nutikate lahenduste abil. See on justkui paratamatu. Teisalt, kas poleks mitte parem, kui hooldekodu töötajad saaksid pesuvahetamise asemel keskenduda elanikega suhtlemisele ning ühistele tegevustele, mis elukvaliteeti parandavad?

Kokkuvõttes tundub, et eakatele mõeldud nutikat või poolnutikat mööblit nautiv Y-põlvkond ei ole veel nii vanaks saanud, et sellist mööblit osta. Nõudlus kodudes praeguste eakate hulgas ei ole veel piisav, kuid nõudlus hooldekodudes, majutus- ja meelelahutusasutustes on tänu tööjõu leidmise keerukusele järjest kasvamas. Kui hajutada tarkus erinevate seadmete ja mööbli vahel laiali, muutuvad sellised lahendused taskukohaseks n-ö keskmisele tarbijale suunatud asutustele, mitte vaid jõukamatele klientidele.

Allikad:

  1. United Nations. Replacement Migration Report. European Union.
  2. Y-põlvkond: tolerantsed. Äripäev nr 224, 9. detsember 2015.
  3. Balts@enior projekti veebileht: http://baltsenior.up.poznan.pl/
  4. Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse veebileht https://www.eliko.ee/

 

Artikli autor: Kalev Kaarna

Veel viiteid:

https://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/WPP2017_KeyFindings.pdf

Jaga postitust: