Kui Arno isaga tööle jõudis, olid robotid kogu tellimuse juba välja saatnud

Randi Sepping jagab puiduseadmete messi Xylexpo 2018 külastuse muljeid. 

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud

Kohati küll kulunud ja veidi isegi naljakaks muutunud tsitaat saavutas hoopis teistsuguse mõtte külastades selle aasta puiduseadmete messi Xylexpo 2018 Itaalias. Miks nii? Tõenäoliselt seetõttu, et lähiaastatel peaks sarnane lause jõudma paljude tuleviku puidutööstuste kirjeldusse. Lauses tuleks muuta paar sõna ja see peaks tegelikult kõlama niimoodi: “ Kui Arno isaga tööle jõudis, olid robotid kogu tellimuse juba välja saatnud“. Siit tuleb ka välja kogu messi läbiv motiiv – automaatika, robotid ja tööstus 4.0. Järgnevalt tooksingi välja selleaastase messi neli läbivamat teemat.

Viimistlus

Robotviimistlus ei ole mitte midagi uut – kokkumonteeritud toole on robotite abil viimistletud juba aastaid, kuid automaatpihustusliin, mis suudab sisse lugeda detaili mõõdud, detaili kumerused ja vastavalt sellele liigutada pihustuspead – see on midagi uut. Sarnase lahendusega olid väljas suisa kaks tootjat: Cefla ja Scm grupp. Selle lahenduse puhul liigub erikujuline detail masinasse sisse, jääb seal seisma ja viie-teljeline pihustusüksus teeb viimistluse detailil ümberringi ära. Cefla mudel i botic erines oma konkurendist (scm valtorta bravorobot)  vaid sellega, et tema pihustusüksust on võimalik programmeerida peale viimistlustsüklit käima ka düüsi otsa puhastamas, mis masstöötluse puhul säästab palju operaatori aega ja paraneb kvaliteet.

 

Disain

Puidule printimine paistab olevat jätkuv tulevikusuund. Cefla tutvustas oma mudelit j print ja talle pakkus konkurentsi Barberan Jetmaster single pass. Mõlemad liinid on võimelised detailile kandma soovitud pildi ja selle pärast kaitsva kihiga katma. Viimase mudeli kiirus võimaldab printimist kuni 60 m/min. Samas, sellel kõigel on ka hind – liin maksab u 2.5 mln eurot.

Teine disainisuund, mis tõotab laialdast menu, on reljeefsed pinnad. Kui varasemalt saavutati reljeefne pind enamasti freesimise teel, siis lihtsam ja odavam on seda teha pressides. Päris mitmed ettevõtted olid messil väljas erinevate seadmetega, mis võimaldavad sellist tööd teha. Lisaks tehti palju koostööd viimistlusliinide pakkujatega (varasemalt mainitud Barberan) ning seeläbi pakuti midagi uut ja huvitavat.

Töötlemiskeskused

CNC-töötlemiskeskus ei ole enam tavaline pink, mis suudab teha mitu operatsiooni väikesele puidudetailile. Tänapäeva töötlemiskeskused on oma tarkuselt juba nii arenenud, et nad suudavad kas siis ise endale detaile ette liigutada või siis suhtlevad robotitega, kes selle ülesande nende käest enda kanda võtavad. Erinevate mudelitega olid esindatud nii Pade kui ka Bacci. Viimase puhul täitis detaile ette söötnud robot ka pingi ümberseadistamiseks vajalikke tööülesandeid.

Silma hakkasid ka akna/ukse töötlemiskeskused.  Esile võiks tuua firmad Saomad ja tema masina Woodpecker ja tootja Working process.

Ka Biesse oli üsna suurelt esindatud ja tähelepanu vääriks kindlasti nende töötlemiskeskus Uniteam CK. See masin on võimeline lihtsa vaevaga töötlema viiest küljest ka suurema läbimõõduga prusse.

Mida toob tulevik?

Kuna kvalifitseeritud tööjõu puudus aina suureneb, siis otsitakse lahendusi masinatest. Näiteks tutvustas Homag messil oma transpordirobotit, kes suudab masinatele ette viia materjali ja valmis detailid õigesse kohta transportida. Robotid sorteerivad detaile, võtavad liinilt vastu pooltoodangut ja asetavad nad õigesse kohta. Kuna kõik läheb väga automaatseks ja suurt rolli hakkavad mängima töötlemiskeskused, siis õige pea hakkab kitsaskohaks muutuma terade vahetuse kiirus. Kui veel 5 aastat tagasi peeti kiireks taravahetuseks 20-25 sekundit, siis praegune tehnika võimaldab selle tööoperatsiooni juba ära teha alla sekundi. Prototüüp on olemas – jääme ootama laiemat kasutust.

Randi Sepping, randi@tsenter.ee

Jaga postitust: