In Estonian – Tõmbav tootmine
Tootmisjuhtimise meetod, mille korral allavoolu operatsioonid annavad oma vajadustest teada ülesvoolu operatsioonidele. Tõmbav tootmine püüdleb ületootmise elimineerimisele ja on üks kolmest peamisest täppisajastatud tootmissüsteemi komponendist.
Tõmbavas tootmises annab allavoolu operatsioon – nii tehase sees kui eraldi tehases – ülesvoolu operatsioonile teada (tihti kanban’i kaardi abil), millist detaili või materjali vajatakse, millises koguses ning millal ja kuhu seda peaks tarnima. Ülesvoolu tarniv protsess ei tooda midagi enne, kui allavoolu tarbiv protsess on oma vajadusest teada andnud. Sellele vastupidine on tõukav tootmine.
On olemas kolm peamist tõmbavate tootmissüsteemide liiki:
Supermarket Pull System – Supermarketi tõmbav süsteem
Põhiline ja enim levinud liik, mis kannab ka nimetust täitmis-või täiendamissüsteem (ing fill-up or replenishment system) või a-tüüpi tõmbav süsteem (ing a-type pull system). Supermarketi tõmbavas süsteemis on igal protsessil oma ladu – supermarket – kus hoitakse kõikide toodetavate esemete teatud kogust. Iga protsess valmistab tooteid ainult niipalju, kui on vaja supermarketist välja võetud varude täiendamiseks. Kui allavoolu tarbiv protsess võtab materjali supermarketist välja, saadetakase informatsioon väljavõtmisest tavaliselt kanban’i või mõne teise infovahendi abil ülesvoolu tarnivale protsessile. See volitab ülesvoolu protsessi täiendama väljavõetud varusid.
Iga protsess vastutab oma supermarketi täiendamise eest, seega igapäevane töökorraldus on suhteliselt lihtne ja kaizen’i objektid on suhteliselt hästi nähtavad. Supermarketi süsteemi puuduseks on, et protsess peab säilitama kõikide toodetavate detailide varusid, mis võib osutuda teostamatuks, kui tootenumbeid on liiga palju.
Sequential Pull System – Järjestikune tõmbav süsteem
Järjestikust tõmbavat süsteemi – mis kannab ka nimetust b-tüüpi tõmbav süsteem (ing b-type pull system) – võidakse kasutada, kui tootenumbreid on liiga palju kõigi varude supermarketis hoidmiseks. Tooteid valmistatakse tellimuspõhiselt, minimeerides samal ajal süsteemi koguvarusid.
Järjestikuses süsteemis peab tootmise planeerimise osakond täpselt määratlema, mida ja kui palju toota. See saavutatakse kanban’i kaarte heijunka kasti paigutades, tavaliselt iga vahetuse alguses. Seejärel saadetakse need tootmisinstruktsioonid väärtusahela kõige ülemisele protsessile. Tihti tehakse seda „järjestikuse nimekirja“ kujul (ing sequence list), vahel nimetatakse seda ka „järjestikuseks tahvliks“ (ing sequential tablet). Iga järgnev protsess lihtsalt töötleb järjestikku eelmise protsessi toimetatud tooteid. Ning FIFO peab olema täidetud iga üksiktoote puhul kogu väärtusahela ulatuses.
Järjestikune süsteem nõuab lühikeste ja ennustatavate tarneaegade hoidmist. Et süsteem töötaks efektiivselt, peab väga hästi mõistma klienditellimuste struktuuri. Kui tellimused on raskesti ennustatavad, peab kas saavutama väga lühikese tootmistarneaja (väiksema kui tellimuse tarneaeg) või hoidma piisavat valmistoodete varu.
Järjestikuse süsteemi hoidmine nõuab tugevat juhtmist ja selle täiustamine võib osutuda parajaks väljakutseks.
Mixed Supermarket and Sequential Pull System – Segatõmbav süsteem
Supermarketi ja järjestikku tõmbavaid süsteeme võib kasutada koos segasüsteemina – mis kannab ka nimetust c-tüüpi tõmbav süsteem (ing c-type pull system). Segasüsteemi kasutamine on otstarbekas seal, kus kehtib 80/20 reegel, s.t et väike osa tootenumbreid (arvatavasti 20%) moodustab suurema osa (arvatavasti 80%) päeva tootmismahust. Sageli analüüsitakse tootenumbrid tootmismahu järgi järgmisteks gruppideks: (A) kõrge, (B) keskmise, (C) madala tootmismahuga tooted ja (D) ebakorrapärased tellimused. D gruppi võivad kuuluda eritellimused ja varuosad. Niisuguste toodete käsitlemiseks luuakse spetsiaalne D-tüüpi kanban, mis ei tähista mitte kindlat tootenumbrit, vaid pigem võimsuse mahtu. D-tüüpi tootmise järjestus määratletakse sama meetodit kasutades, mida kasutab ka tootmise planeerimise osakond järjestikuse tõmbava süsteemi puhul.
Selline segasüsteem võimaldab rakendada valikuliselt nii supermarketit kui järjestikust süsteemi ja kasutada mõlema süsteemi eeliseid, isegi kui nõudlus on keeruline ja ebakindel. Mõlemad süsteemid võivad töötada koos, külg külje kõrval kogu väärusahela ulatuses, kui olla kasutatud kindla tootenumbri jaoks erinevates kohtades omaette väärtusahelas.
Segasüsteemi korral võib olla raskem tasakaalustada tööd ja avastada kõrvalekaldumisi. Samuti võib olla raskem läbi viia ja juhtida kaizen’i. Et segasüsteem töötaks efektiivselt, on seega vaja ranget distsipliini.
Vt Täppisajastatud tootmine (JIT), Ületootmine.
Võrdle Tõukava tootmisega.
Back
