Oma muljeid juulis-augustis 2023 Soomes toimunud elamumessist jagab TSENTRI arendusspetsialist Jan Puura.
Tänavune elamumess toimus Helsingist tunnise autosõidutee kaugusel Loviisa väikelinnas. Messiks oli välja ehitatud väike linnaosa, alates postkastidest ja prügimajadest kuni valmis majadeni, mis olid ka sisustatud vastavalt klientide vajadustele. Jah, majad olid juba kellegi omad, seega käis põhimõtteliselt inimestel selle kuu aja jooksul kümneid tuhandeid külalisi. Tuleb ära märkida, et külalised olid end hästi üleval pidanud, sest isegi messi viimastel päevadel, kui meie seal käisime, polnud erilisi kulumisjälgi majadel paista.
Tutvumiseks oli ehitatud 25 hoonet – viiekorruselisest kortermajast, saunadest, ridaelamust kuni eramajadeni, lisaks esimene maja ujuvmajade kvartalisse.
Maja oli küll vee peal, aga ei jäänud sugugi alla tavalisele kahekorruselisele eramule kuival maal. Õueala suuruses muidugi tuleb sellisel juhul järeleandmisi teha, seda iseäranis suvel.
Valdavalt oli ehituseks kasutatud tänapäevale kohaselt puitu. Mõned majad olid küll ka kivist seintega, aga enamus oli valmistatud CLT plaatidest ja nende edasiarendustest, kus oli kombineeritud liimpuit-plaadid soojustusvillaga – nii looduslähedasema kui ka veidi tehislikuma villaga, ikka selleks, et soojuspumba soe püsiks seal, kus inimene soovib. Majad muidugi olid ehitatud tänapäeva nõuetele vastavalt, reeglina A energiklassiga.
Mõnel juhul oli seda muidugi raske tagada, aga kas see nüüd majana üldse arvesse läheks (vt pilte)?
Valdav osa elamutest asus siiski kuival maal, otse mere kaldal metsa sees, nagu ka eestlasele meeldiks.
Materjaliks kasutati rohkelt puitu, nii põhimaterjalina, kui ka kivimajade viimistluseks. Värvideks loomulikult põhjamaiselt mustvalge. Mõned sisseharjunud pruunid toonid olid siiski ka endiselt esindatud.
Huvitav efekt oli saavutatud lapiti asetatud, puitplaatidest lõigatud lainete kokku panekul moodustunud laines seinal. See paistis välja justkui seinal jäädvustunud hetk vee värelusest.
Silmatorkavalt palju oli elamutesse ehitatud tualette: esimene ruum vasakut kätt oli kohe WC, mis iseenesest on ju väga hea lahendus, sest mõnikord on iga meeter oluline. Ja sellele lisaks tualetid magamistubade juures ja saunas. Nii pole mingi ime, kui majas on peaaegu igale elanikule oma pott. Tundub, et bidee enam pole teema, käsidušš ajab asja ära.
Saunad – kas üldse oleks ilma nendeta Soome elamu mõeldav? Raske on vist midagi uuenduslikku sauna jaoks välja mõelda, aga midagi teistsugust jäi silma ikka. Palju oli kasutatud leiliruumide värviks tumedaid toone, vahel lausa musta, justkui oleks suitsusaun, ainult seinad ei määrinud.
Muidugi veel aken – kellele ei meeldiks vaadata soojast saunast vesist ja tuulist novembrikuist merd. Kohustuslik tundub olevat vähegi suurema maja saunas kaks dušši, ei mingit järjekorras ootamist. Ja kui ruumi üle jääb, ei keela keegi väiksemat sorti talveaeda duširuumis pidada.
Köökides teab mis uuendusi ei olnud: pliidi asukoht oli ikka köögisaarel, et kokk saaks inimestega suhelda või telekat elutoa seinalt vaadata. Pliidikubu pole vaja, toidu valmistamise lõhnade äratõmme käib pliidi tasapinnalt. Üks alternatiiv siiski oli, kus köök oli osaliselt eraldatud barjääriga selliselt, et pliit ja töötasapinnad tuppa ei paistnud, aga inimene sai siiski toas toimuvast osa.
Oli märgata, et võetakse kiiresti kasutusele uued lahendused ja ideed. Sisekujunduses kasutati palju triibulist mööblit ja seina dekoratsioone, mööbliesemete hulgas leidus sama disainiga asju, mida näidati möödunud aasta Milano mööblimessil.
Ja siis, maja kus siseviimistluseks on OSB plaat – nii värvituna, kui ka peitsituna. Igale kliendile oma. Kui ikka inimene tahab, siis ta ka saab, ehitab kasvõi köögi teisele korrusele, see oli täitsa olemas. Kes teab, ehk on just see uus trend.
Lisaks pakuti voodipesu, saunatarbeid, muruniidukeid, voodeid, kööke, grille, autosid, paate ja muid kodus vaja minevaid tarvilisi asju. Isegi neil, kel majaostu plaanis pole, oli meelelahutus sellegipoolest päevaks garanteeritud. Järgmine üritus toimub 2025 Oulus – siis juba uued hooned ja uued muljed.
Jan Puura,
