2. oktoobril said TSENTRIS tunnistuse 17 õppurit, kes lõpetasid puiduvaldkonna esmatasandi juhtide aastase koolitusprogrammi. Tegemist on ainulaadse koolitusega, mille on kokku pannud kool, st Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus TSENTER ja teiselt poolt ettevõtjad Kagu-Eesti puiduklastrist.

Projektijuht Astrid Org, osalised andsid koolitusele väga kõrge hinnangu (4,7 punkti 5st), mis oli edu võti?

Kõige olulisem võti oli ikkagi see, et sellist koolitust oli vaja. Mitmed inimesed, kes koolitusele tulid, tunnistasid, et nad ongi sellised iseõppijad ja ja pole varem koolitustel käinud ja eriti neil koolitustel, mis on suunatud esmatasandi juhtidele tootmises. Aga ega ei tulnud ainult esmatasandi juhid, olid ka väikeettevõtjaid, kes täidavad ettevõttes erinevaid ülesandeid. Arvan, et selline elulisus oli võib-olla üks võtmetest.

Kuidas tööandjad koolitusse suhtusid? Pidid nad ju oma inimesed keset pingelist tootmisprotsessi kaheks-kolmeks päevaks kuus ära lubama.

Ma arvan, et tööandjate suhtumine oli küll üks võtmeküsimus – kui sealt ei oleks toetavat suhtumist olnud, siis poleks inimesed saanud koolitusele tulla või oleks neil olnud sellega kaasnevalt nii palju probleeme pärast töö juures, et nad ise poleks tahtnud enam tulla. See oli ka koht, mida ma kõige rohkem kartsin. Polnud ju tegemist lühiajalise koolitusega ja tänu koroonale venis õppeaasta pikemaks – planeeritud oli lõpetada juunis, aga lõpupeoni jõudsime alles oktoobri alguses.

Kes on selle aasta septembrikuus alustanud grupi õppurid?

Seltskond on kirju – on nii väike- kui suurettevõtete esindajad, on alustajad ja tegelikult juba kogemustega inimesi, kelle puhul ma mõtlen, et ka meil on neilt õppida. Kõik ongi mingil määral juba eksperdid – nii et üks koolituse mõte on ka neid ekspertteadmisi omavahel jagada.

Viimasel koolipäeval, kui oli lõpupidu, esitlesid õppurite grupid nukumajasid. Mis nenda nukumajade valmistamise mõte oli?

Meie mõte oli tegelikult see, et tegemist oli puiduvaldkonna inimestele suunatud koolitusega ja meie esimesed moodulid käsitlesid tegelikult inimestega töötamist, suhtlemist, teemasid töökorraldusest, ohutustehnikat ja juurat jne, aga otseselt puiduga nagu polnudki midagi seotud. Seepärast me planeerisime viimases moodulis anda kõikidele osalejatele võimaluse teha üks toode meeskonnaga. Siin tuli sisse ka juhtimise teema – teha meeskonnaga üks toode valmis ideest kuni lõppteostuse ja esitluseni. Meeskonnad alustasid juba märtsis oma ideede arendamisega. Kõik majad tulidki väga erinäolised ja erikonstruktsiooniga, meie poolt oli ette antud teema, milleks oli nukumaja, materjal ja umbkauded mõõtmed. Aga majad said väga vahvad ja on juba leidnud endale uued kodud erinevates lasteaedades Meeskonnad ise valisid, kellele oma maja kinkida. Ma arvan, et sellest said rõõmu nii inimesed, kes seda tegid. inimesed, kes neid juhendasid ja lapsed, kes sellega mängima hakkavad.

Kas sellisene programm võiks saada reaalseks õppekavaks?

Jah, selline töökohapõhine õpe on kõige otsesem viis tegelikult toetada ettevõtjaid. See koolitus oli ju nii ettevõtjatele kui ka õppuritele tasuta ja riiklik õppekava võimaldaks seda samamoodi pakkuda. Praegu on õpe toetatud Euroopa Liidu Erasmus+ projekti poolt, kus peapartner on Saksa-Balti Kaubanduskoda. Need kogemused võiks jätkuda, et saaks veel midagi toredat teha.

Küsitles Hille Lillemägi, 

Fotod: Tauno Erik

Jaga postitust:
FacebookLinkedIn