9 levinud viga, mida vältida puidu viimistlemisel

Avaldatud: 19 aprill, 2021

puidu viimistlemine

Puidu viimistlemisel tekkivaid vigu on üllatavalt lihtne ära hoida, kuid miks siis inimesed neid nii palju teevad? Probleemide tekkimine ei jää niivõrd kehvade oskuste taha, vaid enamlevinud põhuseks on lihtlabane kiirustamine. Mõelge veidi oma tehtava töö peale, uurige kirjandust või küsige nõu mõnelt tuttavalt puiduspetsialistilt või isegi värvimüüjalt. Kiirustamine võib tööprotsessi kordades pikemaks venitada (üldjuhul nii ka läheb).

Järgnevalt leiab mõned levinumad vead ja nõuanded selle kohta, kuidas tööd paremini teha.

Viimistletav pind jäetakse puhastamata

Kui värskendate juba varem viimistletud pinda, siis enne põhjalikku vana viimistluskihi eemaldamist peaksite pinna korralikult puhastama. Küsite miks. Tahate ju katta terve detaili uue kihiga ja miks peaksite kulutama aega, et vana määrdunud pind mingi puidupuhastusainega puhtaks nühkida? Selleks on lihtne põhjus – äkki polegi tarvis kogu pinda üle viimistleda ja piisab ainult mõnest väiksemast parandustööst.

Vana viimistluskiht jäetakse eemaldamata

Kui olete avastanud, et vana viimistluskihti ei saa enam parandada, siis tuleks see täielikult eemaldada. Üsna levinud viga näiteks detaili ülevärvimisel on, et lihvpaberiga eemaldatakse ainult lahti koorunud vana värv ja muu pind lihtsalt matistatakse kergelt. Kui teete seda mööblit pimedasse keldrisse, siis võib see isegi toimida, aga korraliku valguse käes vaadates jääb pind laiguline. Halvemal juhul isegi struktuurne.

Kasutades värvieemalduskeemiat ei oodata piisavalt kaua

Lihtne, kui kasutate vana värvi eemaldamiseks keemiat, siis laske tal oma töö ära teha ja alles siis kraapige vana värv maha. Kui kannate pinnale mingisuguse värvieemaldi ja koheselt üritate ka vana värvi maha kraapida, siis see ei toimi. Andke ainele aega mõjuda (üldjuhul on see kirjas ka pakendil).

Kasutades värvieemalduskeemiat oodatakse liiga kaua

Teine äärmus – kannate aine peale ja ootate liiga kaua. Selle aja jooksul jõuab aine reageerida viimistluskihiga, selle lahti lasta ja kui inimene seda ära ei eemalda, siis aine aurustub ja viimistluskiht kivistub uuesti detaili pinnale tagasi. Seda juhtub näiteks palju siis, kui võetakse kätte suurem projekt ja lihtsalt puhtfüüsiliselt ei jõuta kogu pinda ära puhastada. Paralleele võiks ka tuua ehitusvaldkonnast – keegi ei pane plaatimissegu tervele seinale ja ei hakka siis ühest nurgast tasapisi plaate seina kinnitama.

Pinda ei lihvita korralikult

Enne viimistluskihi kandmist peaks pind olema sile ja ilus. Eriti hästi tuleb see välja peitside puhul. Kui olete lihvinud materjali mõnes osas ristikiudu, siis jäävad nähtavad triibud sisse. Kui olete aga mõnes kohas kasutanud suurema abrasiiviga paberit ja ei ole seda hiljem peenema paberiga üle teinud, siis jääb pind laiguline. Kindlasti tuleb aluspind korralikult ka tolmust puhastada.

Vajalike paranduste tegemata jätmine

Enne viimistluskihi pealekandmist vaadake pind kriitilise pilguga üle, kas sinna on vaja veel teha mõned parandused (pahtel) või oleks tarvis pinda veel lihvida.

Liiga paksu kihi pealekandmine

Kui kasutate lakki või värvi, siis võib tulla suur soov panna peale suurem kiht ainet – pind saab ju parem ja tugevam. Tegelikult see nii ei ole, sest liiga paksu kihi puhul kuivab aine ebaühtlaselt ja võtab tunduvalt kauem aega. Kanna õhuke kiht ainet pinnale. Oota kuniks see korralikult ära kuivab, tee õrn vahelihv ja kanna peale uus kiht ainet. Kui tahad paksemat kihtI, siis korda protsessi.

Teine kiht ainet kantakse pinnale liiga vara

Lihtlabane loogika ütleb, et kui värv on ära kuivanud, siis võib kohe asuda vahelihvile ja kanda peale uue kihi ainet. Tegelikult see nii ei ole – lõplik kuivamisprotsess ei pruugi olla lõppenud. Aine pakendil on tavaliselt ka kirjas, mis aja möödudes on pind puutekuiv ja kuna tohib sinna kanda teise kihi ainet. Kui kannate teise kihi ainet liiga vara, siis võivad pinnale tekkida väiksed mullid või mõrad. See on seetõttu, et teise kihi kandmisega te tõmbate justkui kile esimesele kihile peale ja alumine kiht jääb lukku (tööstuslikuks kasutamiseks on ka selliseid aineid, mille puhul peabki eelmine ainekiht olema veel niiöelda“märg“, et tagada korralik nake erinevate kihtide vahel).

Kruntvärv jäetakse liiga kauaks pinnale

Kruntvärvi ülesanne on siluda pinda ja valmistada see ette põhiliseks viimistluskatteks. Kruntvärv on üldjuhul soodsam ja sellele on ka lihtsam teostada vahelihvi. Silmas tuleb aga pidada, et kruntvärvile on ka ette nähtud aeg, mille jooksul peab sinna peale kandma pinnaviimistlusaine. Kui jätate krundi liiga kauaks peale, siis aine kivistub liigselt ära ja teil on palju raskem teostada lihvi.

Kirja pani Randi Sepping, Randi@tsenter.ee

Kasutatud artikkel: https://www.thespruce.com/mistakes-to-avoid-when-refinishing-wood-furniture-1391598

 

Jaga postitust:
Tsenter