Palgasurve ja tööjõupuudus tekitab tootmisettevõtetes juurde olulisi kulutusi, mida tarbija ei ole nõus kinni maksma. Seega peavad ettevõtted oma tootmist oluliselt efektiivsemaks muutma. Esimene võimalus on siin töökorralduse läbi vaatamine ja erinevate raiskamiste eemaldamine, kuid mingist hetkest jääb sellest väheks.

Sealt samm edasi on muuta töökorraldust läbi automatiseerimise ja robotiseerimise. See tundub aga paljudele pisut suur tükk mida hammustada. Arvatakse, et niikuinii on see kallis ja keeruline või et tootmine on selleks liiga väike. Puidu kompetentsikeskuses TSENTER toimunud robotite seminariga murti müüte ja näidati, et tegelikult ei pruugi need väited tõesed olla.

Seminaril andis robotite maailma hetkeseisust ja tulevikust ülevaate VIDRIK (Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskus), rahastuse võimalusi ja teenuseid tutvustas AIRE (AI & Robotics Estonia) ning Industrial Robotics Company Leedust näitas automatiseerimislahendusi. Invar Naams Robomente OYst rääkis tegevustest enne tööstusroboti hankimist ja roboti juurutamisel tootmises.

Seminari osalejate sõnul oli programm laiahaardeline ja pakkus kõigile midagi, kuid enim kiidusõnu pälvis ikkagi demoala. TSENTRISSE oli kutsutud 13 koostöörobotit, mida rakendati tegema erinevaid võimalikult igapäevaseid mööblitööstuse tegevusi – lihvimist, puurimist, viimistlemist, monteerimist jne. Kohal oli isegi keevitusrobot OMD OÜlt.

Tavalisest roboti demost erines seminar just selle poolest, et robotitel lasti teha töid, mida tootjad iga päev peavad tegema. Peamine eesmärk oli näidata, et tegelikult saab juba päris lihtsate vahendite ja suhteliselt madala investeeringuga oma tööprotsesse muuta. Üks soodsamaid koostööroboteid väljapanekul oli alla 5000 euro maksev IGUS, mis teenindas laserlõikuspinki ilma inimest juurde vajamata.

Üks suuremaid roboteid oli UR20 Demek CNCst, mis teenindas harjamispinki pannes sinna detailid ise sisse ja võttes need ka välja ehk siis inimese ülesandeks jäi ainult käivitada programm ja vahetada aluseid.

Tasalihvpinki detailide sisse söötmisega tegeles KUKA koostöörobot Alas-Kuulist. Selle lahenduse puhul on eeliseks inimese ees ühtlane töökiirus ja lihvpaberi maksimaalne kasutamine, sest robot täidab alati kogu lindi maksimaalses ulatuses.

Paljudele külalistele pakkus rohkem huvi ka positsioon puurpinki teenindav pisike UR3, mis oli haardeulatuse kasvatamiseks juurde saanud seitsmenda telje. Robot käivitas ise puurimistsükli ja oli seeläbi isemajandav kuniks aga detaile ette anti. Jah, selline robot on kindlasti aeglasem kui sama tööd tegev inimene, aga ta ausõna ei käinud kordagi ära ja oli nõus ilma protestimata tegema ka pikemaid vahetusi.

Lisaks lihvisid kaks UR robotit erineva kujuga detaile, üks neist hoidis kinni detaili ja teine lihvmasinat MIRKA. Mõlemad said iseseisvalt töötamisega suurepäraselt hakkama.

Eestis arendatud kruvikeeraja lahendus Optimo Roboticsilt pakkus võimalust ühe koostööpartneri reaalset monteerimise kitsaskohta lahendada.

Teamster Drive Systems tegi esmaesitluse nüüdsest Eestis pakutavale koostöörobotile Kassow Robots ning tutvustas ka erinevaid robotitele mõeldud vaakumhaaratseid.

Oma detaili tuvastuse programmeerimise lahendusi näitasid VIDRIK ja Tartu ülikool. Maaülikool lasi inimestel ise proovida, kui kerge või raske on robotile programmi koostada.

„Seminari külastajatega vesteldes jäi mulje, et mitmed neist oskavad nüüd robotlahendustele uut moodi vaadata ja võibolla suutsime nende hirme proovimise ees pisut maha võtta. Ja ehk julgevad nad tulla ka näiteks meie tootmislahenduste programmi, mis toetab selliste robotiseerimistegevuste katsetamist“ sõnas TSENTRI arendusspetsialist Erkki Naaris.

Loe tootmislahenduste programmi kohta rohkem siit.

 

12. septembril toimunud seminari slaidiesitlused:

 

Tegevus viidi läbi Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse Puidu kompetentsikeskus TSENTER Euroopa Liidu kaasrahastusel projekti „Kagu-Eesti ettevõtluse ökosüsteemi arendamine“ raames. Loe projektist lähemalt.

Jaga postitust:
FacebookLinkedIn