Sellel suvel valmis Mõniste Talurahvamuuseumile innovatiivne mesitaru mäng, mis pakub lastele ja noortele harivat ning lõbusat kogemust. Mäng on mõeldud kasutamiseks nii muuseumi territooriumil kui ka väljasõidul teistesse asukohtadesse.

Mängu idee sai alguse soovist ja vajadusest muuseumis mesinduse teemat rohkem tutvustada, sest mesindus on olnud väga oluline osa inimeste elust selles piirkonnas ja on seda ka tänapäeval.

„Esialgne mõte luua lastele mesindusega seotud tegevus kasvas arendamise käigus teaduslikele materjalidele tuginevaks mänguks. Valminud mäng on ühelt poolt lapsesõbralik ning sobib koolieelikutele ilma eriteadmisi omava inimese juhendamiseta kuid samas pakub uusi teadmisi ka varasemalt mesindusega kokku puutunud täiskasvanutele,“ kirjeldab Mõniste Talurahvamuuseumi juhataja Airi Rüütli.

Samuti oli oluline, et mängu oleks võimalik kasutada muuseumitundides ehk suurema grupiga ja et see oleks ilmastikukindel, teisaldatav ning lastele ohutu.

Kolm kuud kestnud tootearendus hõlmas mitmeid etappe: mängu kontseptsiooni väljamõtlemine, illustratsioonide loomine, funktsionaalsuse, sh magnetlahenduse väljatöötamine ja materjalide valik. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli lektor Marje Riis hoidis silma peal ja nõustas, et mesindusteadmised oleksid korrektselt kajastatud. Etteantud tingimusi oli palju ja just teadusliku materjali lihtsustamine visuaalselt oli kõige keerukam koht.

„Kunstiandega TSENTRI arendusspetsialist Tauno Erik lõi töömesilase vanuselise tööjaotuse ja arengu kohta kärjekannus graafiliselt sellise kõrge tasemega tabeli, mida „Mesiniku aabits“ väljaandja ja lektor Marje Riis endale õppematerjaliks palus,“ kiitis Airi.

„Illustratsioonide loomisel oli vaja leida stiil, mis oleks lastele arusaadav, kuid kujutaks tegelasi võimalikult realistlikult,“ kirjeldas Tauno protsessi. Lisaks mesilastele vajasid illustreerimist ka erinevad loomad ja linnud, kelle elukaar ühel või teisel viisil mesilasi mõjutab. Esialgsed lihtsad ja lapseliku väljanägemisega kujundid asendusid ja muutusid erinevate töörollidega mesilasteks, kes olid äratuntavate tunnuste alusel eristatavad.

Muuseumi juhataja kiitis ka projektijuhti Ants-Hindrek Tiidot töö korraldamise, suurepärase suhtluse ja ajagraafikust hea kinni pidamise eest. „Tänan kogu TSENTRI meeskonda selliste lahenduste pakkumise eest, mille peale meie tulnud poleks. Me lihtsalt rääkisime ja soovisime. Meil oli nägemus, aga see, millisel kujul mäng lõpuks realiseerus, oli üllatavalt imeline!“ lisas ta.

Suvehooajal oli mäng igapäevaselt kasutuses Mõniste Talurahvamuuseumis, aga käis ära ka Mõniste ja Varstu noorkotkaste- ja kodutütarde metsalaagris ning oli aktiivselt kasutuses kahes muuseumis toimuvas võru keele laagris.

Mäng on saanud väga head tagasisidet nii lastelt kui juhendajailt. „Lastele meeldib väga – nad saavad mängida. Juhendaja väljastpoolt muuseumi, kes kasutas mängu metsalaagris, pidas seda väga kasulikuks abimaterjaliks,” sõnas Airi.

Mäng on Mõniste Talurahvamuuseumis kasutamiseks igas vanuses külastajale aasta läbi nii iseseisvalt kui koos juhendajaga. Talveperioodil hoitakse mängu aidas, kus on tutvumiseks palju erinevaid talueluga seotud tööriistu. Muuhulgas on aida seinal mesinduse ajaloo näitus, millel muinasajast alguse saav ajatelg tutvustab mesinduse arengut Eesti aladel läbi eri ajastute kuni Nõukogude aja lõpuni. Teljel on näha tähtsamad mesinduse valdkonna leiutised, näiteks raamtaru ja meevurr, mis on ka meie mesinike tööd hõlbustanud. Lisaks annab näitus ülevaate Eesti aladel kasutusel olnud tarutüüpidest. Näituse teostajaks on samuti TSENTER ja koos mesitaru mänguga moodustavad nad ühtse terviku.

 

Ajaloonäituse ja mesindusmängu valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

 

Tootearenduse teenusest loe lähemalt siit.

 

Jaga postitust:
FacebookLinkedIn