Elame üsna sarnases paradigmade nihkumise ajahetkes, mis toimus peaaegu et täpselt 200 aastat tagasi, 1822. aastal, kirjutab puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER juht Riho Tiivel.
Siis sai alguse fotograafia – toona uus reaalse maailma jäädvustusviis, mis algselt põhjustas kunstnike seas trotsi, kuid tõi endaga veidi hiljem kaasa revolutsioonilised murrangud maalikunstis.
Nüüd ärkab tehisintellekt (AI), mis käib alles oma esimesi samme, kuid juba saab lugeda uudiseid, kuidas uus virtuaalne abimees põhjustab töökaotusi. Arvamusi, milleks AI võimeline on, on seinast seina, kuni selleni välja, kus tehisintellekt ise on mitmeid kordi väitnud, et ta võtab maailma nii või teisiti üle, sest algoritmid nii näitavad ja inimesed ise seda soovivad. Sellised kõhedavõitu ülestunnistused on põhjustanud ka AIde väljalülitamisi. Mis siis tegelikult juhtuma hakkab, kas peaks kartma?
Esimese tugevama löögi saavad tõenäoliselt «pehmemad tegevused», lihtsakoelised või matemaatilistele mudelitele teisenduvad tööd. Sealhulgas ka hämmastaval kombel loovad tööd. Tehisintellekt on juba tänaseks tõestanud, et ta suudab luua muljet avaldavat kunsti, mis mõjub inimeste tajule meeldivalt. Sajad variatsioonid nii kodulehtede kujundustest kui muudest graafilistest lahendustest on varsti vaid kliki ja sekundite kaugusel. Graafiline disain, programmeerimine, sisuloome, musitseerimine ongi praeguseks hetkeks AI-le juba üsnagi jõukohased oskused ja neid arendatakse aina paremaks. On vaid aja küsimus, millal virtuaalselt loodud bänd hakkab muusikas edetabeli tippe vallutama.
Kui peaks ennustama, siis võib oletada, et 70 aasta pärast vaatame me rohkem AI loodud filme kui «vanal moel» üles filmitud variante ja kuulame ka muusika puhul elusolevatega võrreldes rohkem surnud või väljamõeldud artiste. Aga mis võiks saada asjadest meie ümber? Paraku on ka füüsilised objektid väga hästi matemaatikaga defineeritavad, eriti joonised.
TSENTER otsustas kevadel, kui Eestis tehisintellekt teemana tugevalt esile kerkis, testida AId kui mööblidisainerit. Virtuaalse ajuga, mille nimi on BlueWillow, suhtles ja hiljem juhtis ka öökapi disainiprotsesse tootearendaja Lauri Semevsky. Lisaks sõnale öökapp sisestati märksõnadena erinevaid kooslusi nagu «skandinaavia disain», «Zaha Hadid», «luksuslik» jne. Tulemuseks kujundas tehisintellekt visuaalseid lahendusi.
Parim neist otsustati realiseerida käega katsutavaks mööbliesemeks. Valminud prototüübile nuputas TSENTRI meeskond juurde tehnilisi gadget‘eid, nagu timmerdatav led-valgustus ja võimalus juhtmevabalt telefoni laadida. Veelgi täpsemalt kapi enda sünniloost saab lugeda TSENTRI kodulehelt ja seda toote välja arendanud Lauri enda sõnadega.
Vasakul AI visualiseering ja paremal valmis tehtud öökapp (Pildid AI ja Jan Puura)
Sarnasel moel ehk AId kui abimeest on hakanud kasutama ka mõned olulised tegijad mööbli valdkonnas. Näiteks kui Ikea alles uurib ja kaardistab tehismõtleja võimalusi, siis mööblitootja Kartell tutuvustas Philip Starcki ja AIga koostöös valminud tooli juba viis aastat tagasi Milano sisustusmessil 2019.
Pilt: Tehisintellekti ja Philip Starcki loodud Kartelli toolid. Foto: Kartell
Selliste võimaluste olemasolu muutub ilmselt peagi kahepoolseks – ka klient saab otsida ja kiiresti pildiks muuta toodet, mida ta osta sooviks. Sotsiaalmeedias võib tajuda, kuidas on asutud nihutama fantaasia piire ja luuakse rohkem üllatavat ning uut kui varem. Üldine ekspertide arvamus soovitab tehisintellekti võtta ainult kui tööriista, mis avab loomisel uusi horisonte.
Reaalsete esemete valmistegemine reedab aga meile ka tehisaju nõrga külje – käeline osavus koos loogilise tegevusjadaga. Ilma erilise analüüsita saabki öelda, et teine laine, ja töökohtadele hulga hävitavam, saabub siis, kui AI omandab veatud oskused teha palju keerukaid reaalse tegevuse-tagajärjega operatsioone järjepanu. Paljud ettevõtted üritavad luua isetegutsevaid lahendusi, kuid need on kõik väga lihtsakoelised võrreldes näiteks meistriga, kes valmistab käsitsi jalanõusid. Samas pole kahtlust, et ka siin valdkonnas käib äge arendustöö (Tesla Bot, Boston Dynamics, DHL pakiautod, jpm).
Tulevikus on kõige kauem vastu pidavad töökohad tegelikult need, mis lähevad tagasi «juurte juurde» ehk nõuavad meisterlikke käelisi oskusi.
Pilt: Vasakul: Roboti kontsept, mida Tesla näitas AI päeval 2021, keskel: prototüüp (Bumble C), paremal: Optimus Gen 1 seriatootmise prototüüp
Seega on tulevikus kõige kauem vastu pidavad töökohad tegelikult need, mis lähevad tagasi «juurte juurde» ehk nõuavad meisterlikke käelisi oskusi. Kui ühel päeval AI omandab ka need, väga keerukat laadi oskused, on olemas ka oht millekski enamaks, kuid õnneks kulub selliste lahendusteni loodetavasti vähemalt paar sajandit. See eeldab ka mõtteviisi muutust, et robot peab tingimata humanoidse kujuga olema – see on lapsikuvõitu soovunelm ja seotud sellega, et inimest hirmutaks, kui ta kõrval abistab teda ulmelise välimusega monstrum. Tegelikult üritas Boston Dynamics selle dilemma valguses luua ratastel toimetavat erikujulist robotit, kuid nende populaarseim on sootuks koerakujuline tegelane, kelle nimeks on Spot.
Pilt: Hoolimata kohalike protestidest robot Spot alustamas teenistust Baden-Württemberg politseis (pilt: Baden-Württemberg Politsei)
Vaadates tulevikku, siis ilmselt satutakse piltidel situatsioonidesse, mida tegelikult pole olnud ja inimesed pannakse rääkima asju, mida nad kunagi ei teeks – see kõik tekitab väljakutseid veel ühe olulise nurga alt. Inimeste loodud seadused ei tule tehnoloogilisele arengule piisavalt kiiresti järele. Kohtutesse on jõudnud esimesed vaidlused teadustööde autorluse teemal. Kui AI kirjutab, siis kes on autor? Sama ka laulmisega. Mis seadus kaitseks ära näiteks selle, kui keegi paneb kuningas Charles III laulma roppe laule?
Pilt: Austraalia disainiagentuuri Start Digital disaineri Neil Mason’i poolt AI abil loodud pildid Sir Charles’i kroonimise järelpeost.
Kas AI võiks kirjutada enda piiramiseks ise seadused? Seaduseloomes oleks ju ideaalne, kui korruptiivse inimlooma saaks asendada mõjutamatu bot’iga. Tegelikult oleks see suurepärane, kui riiki juhiks pea täies mahus tehisintellekt. Maa, kes selle asja päriselt ära teeks, saaks teiste ees tohutu eelise ja kõigele lisaks meeletu kokkuhoiu, sest vabaneks tohutu hulk vajalikke töökäsi, kes saaksid naasta lihtsamate, ent robotite jaoks veel keeruliste tööde juurde.
Siinkohal tuleb meeles pidada, et AI saab areneda ainult teadustööd soosivas sotsiaalses konstruktsioonis. Viimaste aastate varal võib aga väita, et loota, et inimkond toimiks lõppevate ressurssidega planeedil 200 aastat stabiilsena, on liiga optimistlik prognoos – inimese kui liigi olemuslik loogika välistab selle. Käib võidujooks ressursside lõppemise ja tehisintellekti võimekuse vahel. Hoolimata negatiivsetest väljavaadetest saab tegelikult juba praegu väita küll, et AI kombinatsioonis robotitega hakkab järjest enam vabastama inimesi tööst. Noortel tuleb tänasel päeval väga hoolikalt mõelda, mis haridusteed valida, sest võib juhtuda, et õpitakse ennast töötuks.
Artikkel avaldati 16.09.2023 Postimehes
