Mööbli- ja puidusektoril on suur osatähtsus eelkõige Kagu-Eestis, kuid vaatame täpsemalt üle, kui suur osa ja millised on näitajad.

Mööblisektor

  • Mööblisektoris tegutses 2019. aastal 775 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mis on 9% rohkem kui aastal 2017. Kõige rohkem mööblisektori ettevõtteid ettevõtete koguarvust maakonnas oli Võrumaal, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal.
  • Töötajate arv mööblisektoris oli 2019. aastal 6759, mis on võrreldes 2017. aastaga 3% rohkem. Kõige rohkem töötajaid mööblisektoris maakonna kogu töötajate arvust oli Valgamaal, Võrumaal ja Viljandimaal.
  • Mööblisektori müügitulu oli 2019. aastal 574 miljonit eurot, mis on 16% suurem kui aastal 2017. Mööblisektori müügitulu oli kõige suurema osakaaluga kogu müügitulust Võrumaal, Viljandimaal ja Läänemaal.
  • Mööblisektori eksport oli 2019. aastal 335 miljonit eurot, mis on 30% suurem kui aastal 2017. Mööblisektori eksport moodustas kogu maakonna ekspordist kõige suurema osa Läänemaal, Võrumaal ja Lääne-Virumaal.
  • Mööblisektori ärikasum oli 2019. aastal 30,5 miljonit, mis oli 30% rohkem kui aastal 2017.

Lisandväärtus (LV)

  • Mööblisektori lisandväärtus hõivatu kohta oli 2019. aastal 24 187 eurot, mis on 2% madalam kui aastal 2018.
  • Mööblisektori lisandväärtus hõivatu kohta on oluliselt madalam kui Eesti keskmine lisandväärtus hõivatu kohta.
  • Maakondade lõikes on kõige suurem lisandväärtus hõivatu kohta Pärnumaal, Järvamaal ja Harjumaal, mis on kõrgem kui mööblisektoris keskmiselt.
  • Maakondade lõikes on kõige madalam lisandväärtus hõivatu kohta Hiiumaal, Läänemaal ja Valgamaal.
  • Kõige enam on 2019. aastal lisandväärtus tõusnud Viljandimaal ja langenud Läänemaal võrreldes aasta varasemaga.
MÖÖBLISEKTOR
Maakond Lisandväärtus hõivatu kohta 2018, € Lisandväärtus hõivatu kohta 2019, € Lisandväärtuse muutus võrreldes aastaga 2018, %
Eesti ettevõtete keskmine LV hõivatu kohta 33,670 33,082 -12%
Pärnumaa 31,172 29,961 -4%
Järvamaa 29,523 29,144 -1%
Harjumaa 30,174 28,153 -7%
Tartumaa 27,860 26,593 -5%
Viljandimaa 16,603 24,984 50%
Mööblisektori keskmine LV hõivatu kohta 24,621 24,187 -2%
Lääne-Virumaa 20,651 22,697 10%
Ida-Virumaa 21,669 20,877 -4%
Raplamaa 35,923 20,649 -43%
Saaremaa 0 20,115 0%
Jõgevamaa 16,802 18,188 8%
Võrumaa 17,060 17,834 5%
Põlvamaa 14,008 15,501 11%
Valgamaa 12,321 12,501 1%
Läänemaa 25,045 11,912 -52%
Hiiumaa 0 9,819 0%

 

Puidusektor

  • Puidusektoris tegutses 2019. aastal 1050 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mis on 11% rohkem kui aastal 2017. Kõige rohkem puidusektori ettevõtteid ettevõtete koguarvust maakonnas oli Võrumaal, Põlvamaal ja Jõgevamaal.
  • Töötajate arv puidusektoris oli 2019. aastal 14 660. Võrreldes aastaga 2017 oli kogu Eesti puidusektoris töötajate arv tõusnud 2019. aastal 8%. Kõige rohkem töötajaid puidusektoris maakonna kogu töötajate arvust oli Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal.
  • Puidusektori müügitulu oli 2019 aastal 2,2 miljardit eurot, mis on 13% suurem kui aastal 2017. Puidusektori müügitulu oli kõige suurema osakaaluga kogu maakonna müügitulust Võrumaal, Viljandimaal ja Valgamaal.
  • Puidusektori eksport oli 2019. aastal 1240 miljonit eurot, mis on 73% rohkem kui aastal 2017. Puidusektori eksport moodustas kogu maakonna ekspordist kõige suurema osa Viljandimaal, Võrumaal ja Valgamaal.
  • Puidusektori ärikasumi oli 2019. aastal 89 miljonit eurot, mis oli 21% väiksem kui aastal 2017.


Lisandväärtus

  • Puidusektori lisandväärtus hõivatu kohta oli 2019. aastal 32 745 eurot, mis on 3% madalam kui aastal 2018.
  • Puidusektori lisandväärtus hõivatu kohta on peaaegu samal tasemel kui Eesti keskmine lisandväärtus töötaja kohta.
  • Maakondade lõikes on puidusektoris kõige suurem lisandväärtus hõivatu kohta Valgamaal (H. Lillemägi märkus: vt märkust allpool), järgnevad Tartumaa, Viljandimaa, Raplamaa, Hiiumaa, Järvamaa ja Harjumaa, kus on samuti lisandväärtus töötaja kohta kõrgem, kui Eestis keskmiselt.
  • Maakondade lõikes on kõige madalam lisandväärtus hõivatu kohta Põlvamaal, Ida-Virumaal ja Võrumaal.
  • Kõige enam on 2019. aastal lisandväärtus tõusnud Tartumaal ja langenud Põlvamaal võrreldes aasta varasemaga.
PUIDUSEKTOR
Maakond Lisandväärtus hõivatu kohta 2018, € Lisandväärtus hõivatu kohta 2019, € Lisandväärtuse muutus võrreldes aastaga 2018, %
Valgamaa 69,850 54,903 -21%
Tartumaa 35,257 41,515 18%
Viljandimaa 49,672 40,301 -19%
Raplamaa 36,842 37,794 3%
Hiiumaa 33,616 34,131 2%
Järvamaa 37,770 33,998 -10%
Harjumaa 33,094 33,323 1%
Eesti ettevõtete keskmine LV hõivatu kohta 37,670 33,082 -12%
Puidusektori keskmine LV hõivatu kohta 33,675 32,745 -3%
Lääne-Virumaa 30,618 31,580 3%
Läänemaa 29,004 28,545 -2%
Pärnumaa 25,577 26,795 5%
Jõgevamaa 29,005 26,673 -8%
Saaremaa 22,549 23,583 5%
Võrumaa 26,266 19,875 -24%
Ida-Virumaa 19,977 18,775 -6%
Põlvamaa 30,178 15,678 -48%

 

Kokkuvõte

Mööblisektor

  • 2019. aastal suurenesid nii mööblisektori ettevõtete arv, töötajate arv kui ka müügitulu, sh eksport. Positiivne on ka see, et ärikasumit on suudetud kasvatada.
  • Kui vaadata maakondade lõikes, siis mööblisektori ettevõtted on kõige suuremad tööandjad Valgamaal ja Võrumaal.
  • Lisandväärtus hõivatu kohta on langenud 2019. aastal mööblisektoris võrreldes aastaga 2018, kuid langus on olnud väiksem võrreldes Eesti ettevõtete keskmise lisandväärtuse langusega hõivatu kohta.
  • Mööblisektori lisandväärtus hõivatu kohta jääb kõigis maakondades madalamaks kui Eesti ettevõtete keskmine lisandväärtus hõivatu kohta.
  • Valgamaa ja Võrumaa mööbliettevõtted on küll maakondade lõikes suurimad tööandjad, kuid lisandväärtus töötaja kohta jääb pigem maakondade võrdluses madalamaks. Märkus: See võib olla osaliselt seletatav asjaoluga, et Võrumaal on palju mikroettevõtteid, 9 väike-ettevõtet ja 1 üle 100 töötajaga ettevõte. Valgamaal 3 suuremat (üle 100 in) ettevõtet.

Puidusektor

  • 2019. aastal suurenesid nii puidusektori ettevõtete arv, töötajate arv kui ka müügitulud, sh eksport, kuid kahjuks ei suudetud  perioodil 2017-2019 ärikasumit kasvatada.
  • Kui vaadata maakondade lõikes, siis puidusektori ettevõtted on kõige suuremad tööandjad Viljandimaal ja Jõgevamaal, samuti Kagu-Eesti maakondades. Samuti moodustab nendes maakondades puidusektori müügitulu ja eksport väga suure osa kogu maakonna müügitulust ja ekspordist.
  • Lisandväärtus hõivatu kohta on langenud 2019. aastal võrreldes aastaga 2018, kuid langus on olnud väiksem võrreldes Eesti ettevõtete keskmise lisandväärtuse langusega hõivatu kohta.
  • Positiivne on see, et puidusektori lisandväärtus hõivatu kohta on paljudes maakondades keskmise lisandväärtuse lähedal või isegi oluliselt parem, näiteks Valgamaal*, Tartumaal ja Viljandimaal. Kahjuks Võrumaal ja Põlvamaal jääb LV maakondade võrdluses madalamaks.

*Märkus: Valgamaa puiduetevõtete LV on kõrgele tõstnud paar edukat ettevõtet (sh UPM-Kymmene Otepää OÜ ja OÜ Finlaid), kuid tulemust moonutab  29,8 MEUR käibe ja 0 töötajaga Combiwood OÜ (Äriregistri 2019. a andmed, HL).

 

Kokkuvõtte tegi Merle Tsirk, 

Kasutatud allikas:

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs 2017; 2018. ja 2019. aasta ettevõtete majandusaastaaruannete töötlusest. Ettevõtete arvu juures on arvesse võetud vaid ettevõtted, kellel oli müügitulu.

Märkus: Lisandväärtuse arvutamine: Ärikasum+personalikulud+kulum(põhivara amortisatsioon)=lisandväärtus.

Selles valimis on ettevõtete (ja ka töötajate arv) erinev (väiksem), sest osadest aruannetest (nt konsolideerimine) ei saa kogu infot lugeda.

Jaga postitust:
FacebookLinkedIn