Hawthorne’i efekt on mõiste, mis viitab inimese kalduvusele pingutada ja paremini töötada, kui nad on katses osalejad. Seda terminit kasutatakse sageli vihjates sellele, et inimesed võivad oma käitumist muuta, kuna neid jälgitakse ja kontrollitakse, mistõttu katse tulemused ei anna adekvaatset tulemus. See osutub aga tõsiseks probleemikohaks, kui ettevõttes üritatakse rakendada Lean või Six Sigma printsiipe.
Ajalugu
Hawthorne’i efekti kirjeldas esmakordselt 1950. aastatel uurija Henry A. Landsberger, analüüsides 1920. ja 1930. aastatel tehtud katseid Illinoisi lähedal asuvas Hawthorni tehases. Ettevõte tegeles elektroonikakomponentide valmistamisega ning oli tellinud uuringud, et teha kindlaks, kas tootlikkuse ja töökeskkonna vahel on seos.
Hawthorne’i uuringute algne eesmärk oli uurida, kuidas mõjutasid töökeskkonna erinevad aspektid, nagu valgustus, puhkepauside pikkus, nende toimumisaeg ning tööpäeva pikkus tööliste tööviljakust. Kõige kuulsamates katsetes oli uuringu eesmärgiks välja selgitada, kas töökohal oleva valgustuse hulk mõjutab ka töötajate produktiivsust.
Esialgses uuringus näis töötajate tootlikkus suurenevat, kuid hiljem katse lõppedes see langes. Analüüs näitas, et peaaegu igasugune muutus katsetingimustes tõi kaasa tootlikkuse kasvu. Näiteks suurenes ka tootlikus, kui valgustust oli alandatud suisa küünlavalguse tasemele, kui kaotati täielikult puhkepausid ning kui tööpäeva pikkust pikendati – selline produktiivsuse kasv oleks ju iga juhi unistus.
Teadlased jõudsid seejärel aga järeldusele, et töötajad reageerisid sellele, et neid jälgiti, seega tootlikkus suurenes tähelepanu tõttu, mitte vaadeldavate tegurite muutmise tõttu. Landsberger määratles Hawthorne’i efekti kui töötajate vaatlusest tingitud lühiajalist tulemuslikkuse paranemist. Ettevõtte juhtkond nägi nendes esialgsetes muudatustes aga suurt edutegurit ja hakkas neid ka kiirelt rakendama. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need esialgsed järeldused ei kajasta tegelikult toimuvat. Sellest lähtuvalt kasutataksegi mõistet Hawthorne efekt kirjeldamaks tootlikkuse ajutist tõusu, kuna osaleti uuringus või katsetuses.
Mis veel mõjutab katsetulemusi?
Kuigi Hawthorne’i efekt võib mõjutada osalejate käitumist, võivad nendes muutustes olla ka teised tegurid. Näiteks kui katse eel antakse juba mõista, mis tulemuseni loodetakse jõuda või kui katsetus on uus ja põnev, siis pingutatakse ka selle nimel rohkem. Lisaks mõjutab töö tegemise kiirust ka sind jälgivate silmapaaride arv – keegi ei taha ju endast jätta aeglase või ebapädeva inimese muljet.
Kuidas Hawthorne’i efekti vähendada?
Selleks, et katsetuste tulemused oleksid usaldusväärsed, on oluline minimeerida võimalikke probleeme ja eelarvamuste allikaid. Tehke katsetusi pikema aja jooksul, ärge jälgige mitte töölist, vaid tehtava töö mahtu, seega ärge siduge töötulemust konkreetse inimesega, vaid tööoperatsiooniga – need on ainult mõned variandid saada veidi adekvaatsemaid tulemusi.
Viited:
https://en.wikipedia.org/wiki/Hawthorne_effect
https://www.verywellmind.com/what-is-the-hawthorne-effect-2795234
Loe kõiki Lean-juhtimise postitusi
