Head näited digitaliseerimisest ja automatsiseerimisest puidu- ja mööblisektoris

Enne veel, kui koroonakriis algas, uuris Merle Tsirk häid näiteid Eesti mööbliettevõtete digitaliseerimisest ja automatiseerimisest. Koroona läheb loodetavasti mööda, kuid ettevõtete digitaliseerimine ja automatiseerimine jäävad ikka päevakorda. 

—————–

Keskmiselt 20% Eesti töötleva tööstuse tootmisprotsessidest on automatiseeritud. Tööstussektoris on tegelenud kõige rohkem tootmise automatiseerimisega toidusektor ja puidusektor, kus automatiseerituse tase on vastavalt 35% ja 30%.

Järgnevalt uurime, milliseid automatiseerimise ja digitaliseerimise lahendusi on kasutanud Eesti eesrindlikumad puidu- ja mööblisektori ettevõtted.

Väga hea näite sellest, kuidas termotöödeldud täispuitpõrandaid ja -terasse, voodrilaudu ning saunamaterjale tootev Thermory on otsinud ja leidnud digitaalseid lahendusi, mis nende tootmise tõhusamaks muudavad. Nende tehases võeti hiljuti kasutusele tõstukijuhtide digitaalsed töölehed, juurutati Evoconi jälgimissüsteem ning alustati planeerimisprogrammi väljatöötamisega, millega kaasnesid järgmised kasud nende tootmises:
• Tõstukijuhtide digitaalsete töölehtede kasutusele võtuga on reaalajas pakkide asukohad jälgitavad, inventuurid saavad kiiresti tehtud ning keegi ei pea enam kontrollimas käima, kus parasjagu pakk asub. Selle muudatusega muutus ka üldine tööprotsess sujuvamaks.
• Evoconi jälgimissüsteem paigaldati liinide töö paremaks jälgimiseks, mis annab kiiresti hea ülevaate pinkidel toimuvast, peamistest probleemidest ning seisakutest. Nii tehti töökorralduslikke muudatusi ning tööpinkide efektiivsus tõusis ilma suuri kulutusi tegemata suisa 20%.
• Planeerimisprogrammi loomise ettevalmise käigus on selgeks tehtud, milliseid protsesse on üldse tarvis digitaliseerida, millist infot kuvada, millist teavet vajab müügi- ja ostuosakond ja millist tootmine. Edasi hakkab toimuma programmi juurutamine, mis on juba pikem protsess.

Eesti üks juhtivaid pehme mööblitootjaid Bellus Furniture kogemusele toetudes tasuks võimalikult palju automatiseerida ettevõtte infotehnoloogiasse. Kuni 2012. aastani kasutas Bellus oma 25 miljoni suuruse käibe juures veel Excelit. Alles mõned aastad tagasi võeti kasutusele pika ülemineku ajaga tarkvara NAV, milles kasutatakse nii tootmis-, ostu-, raamatupidamis- kui ka laomoodulit. Automatiseeritud IT aitab ettevõtte nn ree peal püsida.

Bellus Furniture on võtnud kasutusele ka IT-lahenduse, mis vähendab tarneaega. Eesmärgiks oli automatiseerida andmete kogumine ning liikumine (peamiselt tellimuste info), et mitte sisestada korduvalt sama infot. Sissetulev info loetakse masinliidesega sisse või sisestavad kliendid juba selle ettenähtud vormis, mille programm ära tunneb. Nii pole vaja enam andmeid käsitsi sisestada ning erinevatesse programmidesse jõuvavad andmed automaatselt. Sellise lahenduse eelisteks on:
• Tootmist saab hakata planeerida viibeta, mistõttu väheneb tarneaeg.
• Tootmine on kuluefektiivsem, kuna tekib võimalus planeerida sarnased tööprotsessid samale ajale.
• Kogu info jookseb erinevatele osapooltele automaatselt.
• Väheneb andmete sisestamisel tekkiva võib vigade arv.
• Töötajad ei pea tegelema andmete sisestamisega vaid saavad tegeleda reaalse müügitööga ja klientidega suhtluse.

Kuna Belluse tootmine on väga tööjõumahukas ning käsitöö osa on väga suur, otsustati läbi viia ka seadmete automatiseerimine ning tõsta masinate tootlikkust. Hakati jälgima masinate tööaega. Iga masina juurde paigutati tahvelarvuti, kus kuvati reaalajas vahetuse info. Järk-järgult hakkasid töötajad aru saama, mis on nende roll, kui oluline nende töö ettevõtte mastaabis ja kuidas saada andmeid paremaks. Lõpuks jõuti tulemuseni, et kui varem töötas seade 50% päevast, siis peale jälgima hakkamist ning parenduste tegemist 83%. See tähendas seda, et varem kolmes vahetuses töötanud seade töötas nüüd kahes vahetuses ehk kolme töötaja asemel töötab seadme juures kaks töötajat. Sellega võib öelda, et tootlikkus tõusis 33%. Väga tähtis osa tootmise efektiivistamisel oli iga inimese jaoks tehtud mõõdikul, kust on reaalajas näha tema panus ettevõtte kogutulemustesse.

Eesti ühe juhtiva disain mööblitootja Jalax AS juhatuse liige Peeter-Aleksander Allik aga tõdeb, et kuna kogu sektoris soovivad kliendid üha tihedamini saada väikeseeriaid ja eritooteid, siis automaatsete seadmete kasutusele võtmine ei asenda kvalifitseeritud oskustöölisi. Seega ei saa robotid asendada täielikult inimtööjõudu ning ei ole lahendus tööjõuga seotud muredele. 2019 aastal on aga ettevõte siiski investeeringud automatiseerimisse ning ka lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud. Kindlasti plaanitakse jätkata automatiseerimisega, eriti infoteenuste ja e-administreerimise lahenduste arendamist. Nende kogemus on näidanud, et kui automatiseerida tellimuste haldamist ja muuta logistika tarneahelas läbinähtavamaks, loob see klientidele väärtust, millest saadakse alles hiljem aru.

Mööblitootja NOBE Interiors OÜ tehas ei ole nagu tavaline puidutehas, mis on paksult tolmu täis, vaid nende juures on nagu elektroonikatehas. Kõik õhupuhastajad ja retraktsiooniseadmed on automatiseeritud, kõik on ümberringi ilus ja puhas. Luksusliku tulemuse saavutamiseks on tipptehnoloogia kombineeritud käsitööga. Kõrgetasemelise mööblit tootmiseks kasutatakse uusimaid CNC-puidutöötlemiskeskusi, mis on viimse töölõiguni automatiseeritud. Ka kõrgläikega pindade tegemiseks on olemas oma tehnoloogia, kuid see nõuab samal ajal ka palju käsitööd. Ettevõtte üks tugevusi on ka kõrgetasemeline viimistlusvõime. Täielikult tolmuvabad pihustuskabiinid garanteerivad igale pinnaviimistlusele laitmatu kvaliteedi.

Arenguseire Keskuse ekspert ja regionaalse majanduse uurimissuuna projektijuht Uku Varblane toob samuti välja, et ühed märksõnad, mis hakkavad mõjutama lähima 15 aasta jooksul Eesti regionaalset majandust on tootmise automatiseerimine ja asjade internet.

Tööstustoomise automatiseerimine pakub võimalusi tööstuste säilitamiseks väikelinnades ja asulates. Automatiseerimine vähendab ka nõudlust tööjõu järele ning tõstab maapiirkondade konkurentsivõimet, kuid kasvavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile. Uku Varblase hinnangul aga võib siin tekkida risk, et paljude ettevõtete tänased ärimudelid ammenduvad. Asjade interneti rakendamine tootmisprotsessis suurendab tõhusust ja paindlikkust, kuid teiselt on serverite ja võrkude ülalpidamine energiamahukas ning nõuab suurt töökindlust.

Loodame, et praegune kriisiolukord maailmas möödub ning ettevõtted saavad siiski hakata taas mõtlema, kuidas kasvava inimtööjõu hinna kontekstis oma tootmist automatiseerida ja digitaliseerida.

19.03.2020

Merle Tsirk, tsenter@tsenter.ee

1) https://kukkur.swedbank.ee/wordpress/wp-content/uploads/2019/04/T-stusettev-tete-uuring-2019.pdf
2) Tööstusvaldkonna ajakiri „TÖÖSTUSEST“, jaanuar, november 2019
3) https://toostusest.ee/uudis/2019/01/21/bellus-furniture-it-lahendus-mis-vahendas-tarneaega/
4) https://www.toostusuudised.ee/uudised/2019/12/18/mooblitootjate-top-toojounappus-varjutab-tegevust?utm_medium=article&utm_campaign=button&utm_source=Facebook.com&fbclid=IwAR07yfBaB3hMkTqXGh0AjBvdj9rc8jp0sqDBWFYoSVo-hL0IxRP7AQiu_ec
5) https://www.kinnisvarauudised.ee/sisuturundus/2019/04/03/kust-tulevad-eesti-moobli-bentleyd
6) https://www.itera.ee/kliendilood/bellus-seadmete-automatiseerimine-toi-33-tootlikkuse-tousu/
7) https://www.toostusuudised.ee/uudised/2019/10/10/eesti-maapiirkondade-tulevikku-mojutab-enim-toostuse-automatiseerimine

Jaga postitust:
Tsenter