Eesti eksportis 2019. aastal puidupõhiseid tooteid 2,3 miljardi euro ulatuses, mis on 1% vähem kui 2018. aastal saavutatud läbi aegade suurim puittoodete ekspordimaht. Suurima panuse puidupõhiste toodete eksporti andsid puidust kokkupandavad ehitised, puidust ehitusdetailid, saematerjal ja puitmööbel ning selle osad, moodustades 55% ekspordi osakaalust. Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus kõrgema lisandväärtusega tooted. Paarikümne aastaga oleme kasvatanud teadmisi ja oskusi just puidu mehaanilisel väärindamisel. https://maaleht.delfi.ee/uudised/eesti-puittoodete-eksport-suutis-hoida-teist-aastat-rekordiliselt-korget-taset?id=89737861
Puit on suurepärane materjal, sest see on taastuv, väga hästi töödeldav ja inimlik. Puidust tooted on hea võimalus tarbimise keskkonnajalajälge vähendada. Puidust on võimalik teha peaaegu kõiki tooteid, mida me iga päev kasutame, alates majadest ja lõpetades riietega. Maailmas areneb suure hooga puidu keemiline väärindamine, mille tulemusel valmivad uued ja keskkonnasõbralikud tooted nagu tekstiilid, pakendid, bioplastid, laboris juba süsinikkiud ja palju muudki. Kuigi keemiline väärindamine on üldiselt väga teadus- ja kapitalimahukas, on siiski õnneks ka Eestis näha suundumusi trendiga kaasa liikumiseks. https://majandus24.postimees.ee/6883737/puidutoostuse-huppeline-areng-jatkub-ka-tulevikus
Puidukeemia areng pakub sektorile uusi võimalusi, mis aitab luua kodumaisest puidust väärtuslikumaid tooteid ja laiendada puitmaterjali kasutusvõimalusi. Karmistuvad keskkonnanõuded toovad kaasa puidupõhiste materjalide kasutamise kasvu ehituses, pakenditena, tekstiilitööstuses, aga ka farmaatsiatööstuses ja mujal. https://maaelu.postimees.ee/7111691/arenguseire-puidu-ja-paberitoostus-paneb-viiruskriisile-hasti-vastu
Moodne tehnoloogia võimaldab puidust valmistada palju sellist, mida on tehtud taastumatutest loodusvaradest: pakendid, riided, majad, autod, päikesepaneelid, kosmeetikatooted ja isegi arvuti ekraanid. Tänapäeval ei vaadata tselluloosi kui pelgalt paberi algmaterjali, vaid seda püütakse väärindada ja teha näiteks nanotselluloosi, mille kasutusvõimalused on tohutult mitmekesised sh elektroonikaseamete ekraanides. Siinset puitu kasutatakse veel näiteks gaasitankerite sisu ja reisibusside põrandate valmistamisel. Volkswagenite omanikel tasub aga teada, et nende sõidukite tagumiste istmete seljatugede sees olev vineer võib olla toodetud Eestis. https://maaelu.postimees.ee/6555660/eesti-puidust-tooteid-kasutatakse-skandinaaviast-austraaliani
Koondasime mõned huvitavamad näited puidu mehaanilisest ja keemilisest väärindamisest Eestist ja mujalt.
Puidust ehitised
Puidu tulevikuväärindamine on korrusmajades ja kõrghoonetes. Näiteks Jaapanisse kavandatakse aastaks 2041 maailma kõrgeimat puidust pilvelõhkujat. 350 meetrine hoone on projekteeritud nõnda, et selle külge saab istutada arvukailt puid. Sellele hoonele tuleb 70 korrust, mis on ehitatud terasest ja puidust. Kogu ehitise valmistamiseks on tarvis 6,5 miljonit kuupmeetrit puitu. Selle ehitusega loodetakse populariseerida puitarhitektuuri ja elavdada metsamajandust. https://www.designboom.com/architecture/tokyo-plans-worlds-tallest-wooden-skyscraper-2041/
Puidust arvutikorpused
Puidust arvutimonitorid ja sülearvutite korpused valmistatakse väärispuidust, näiteks pöögist või sapelipuust (troopiline Aafrikast pärit puit). Puidu kasutamisega rõhutakse keskkonnasäästlikkusele ning puidu loomulikule ilule. http://www.iameco.com/d4r/accessories/monitors/
Puidust autod
Puidust on valmistatud isegi autosid, mis sõidavad päriselt. USA tööstusdisainer ja puidutööline kulutas 5 aastat reaalselt töötava puidust auto valmistamisele. Teda inspireeris II maailmasõja aegne lennuk, mis oli juba tol ajal tehtud peaaegu täielikult puidust. Puidust auto valmistamise eesmärk oli näidata, et puidul on parem tugevuse ja kaalu suhe kui terasel ja alumiiniumil. Puit on meie ainus looduslikult taastuv ehitusmaterjal – selle tootmiseks kulub erakordselt vähe energiat ja see on täielikult biolagunev. Terasest ja alumiiniumist parema tugevuse ja kaalu suhtega saab puidust tegelikult teha palju rohkem, kui inimesed senini teevad.
https://www.businessinsider.com/designer-builds-wood-car-that-can-drive-2016-10#he-was-inspired-by-a-world-war-ii-airplane-called-the-de-havilland-mosquito-which-was-the-fastest-piston-driven-plane-of-its-era-and-was-made-almost-entirely-out-of-wood-2
Puidust kangas
Puidust saab valmistada ka riidekangaid. Tekstiilitootjad kogu maailmas otsivad uusi ökoloogilisi alternatiive. Üks neist alternatiividest on Aalto Ülikooli ja Helsingi Ülikooli välja töötatud Ioncell-meetod, mille abil saab toota puidust või taaskasutatud paberist, papist või tekstiilijäätmetest kvaliteetseid tekstiilkiude. Muuhulgas on Ioncell kangaid kasutatud sallide, iPadi ümbriste ja õhtukleitide valmistamiseks. Kanga tooraineks valiti kasepuidust valmistatud lahustuv paberimass. Esimest korda kasutasid teadlased kiudude lahustamiseks täielikult ioonvedelikku, mis oli oluline, et protsess oleks keskkonnasõbralik ja kasumlik.
Üheks tootmise väljakutseks oli materjali kao vältimine nii lõnga kui ka kanga tootmisel. Siiski, lõngatootmine ületas kõik ootused – jäätmeid on vähe, lõng on õhuke ning tugev. Ioncell kiud on paljutõotav uus materjal mitte ainult oma ökoloogilise olemuse, vaid ka muude omaduste tõttu. Ioncell kangal on suurepärane siidine sära ja neid rõivad kandes on mugav tunne, sest see on valmistaud täielikult looduslikust kiust. https://www.aalto.fi/en/news/from-birch-to-poppies-how-the-fabric-was-created-for-marimekkos-unique-shirt-dress
Puidust pillid
Ebatavalise puidust pilli leiutas Rootsi muusik Martin Molin. Marmormasin on 3000-osaline mehaaniline puidust seade, mille heli tekitavad 2000 metallkuuli, mis liiguvad pidevalt lehtrite, rihmarataste ja torude kaudu. https://www.extremetech.com/extreme/223968-watch-this-giant-hand-cranked-musical-instrument-containing-2000-marbles-play-music
Vedelast puidust valmistatud pakend
Üks Raplamaa ettevõte valmistab plastivaba seebikarpi vedelast puidust (pöök). Vedelast puidust vormitud seebikarp on kerge ja vastupidav nagu plastist seebikarp. Selle seebikarbi eelised:
– 100% lagunev
– põletatav
– keskkonnasõbralikust materjalist
– veekindel
Vedel puit on 100% orgaaniline bioplast, mis on valmistatud puidust. See muudab kuju ja tahkestub nagu plastik, olles ise taastuv loodusvara. Vedel puit on valmistatud pabertööstuse jääkidest, kuhu on lisatud looduslikke vaike, lina ja kiude, mida seejärel valatakse vormidesse. https://signeseebid.ee/toode/plastivaba-seebikarp-vedelast-puidust/
Puidust seep
Puidust saab valmistada ka kosmeetikat. Näiteks kasekoorest valmistatakse puruseepi. www.scander.ee
Puidust käekellad
Puit on küll väga mõnus, soe ja isikupärane materjal, kui siiski metalliga võrdset tugevust tal pole. ProsaWood on arendanud oma puidust käekella juba 6 aastat ning jõudnud kellani, millel on puidu ilu, kuid metalli tugevus. Üks oluline muutus on olnud see, et ajapikku on nõrgemad puuliigid vahetatud välja tugevamate vastu nt vaher, sandli-, pähkli- ja roosipuu. Samuti on muutunud nende töötlemine. Nüüd on kasutusel vastupidavam lakk ja vaha kui varem. Kõige vingem uuendus on muidugi see, et kella tugevuse saavutamiseks on meisterlikult ühendatud puit ja metall st puidust nö „kella näo“ alla on paigutatud imeõhuke metallist leht. Seega puidust kellade mõttes on Prosawoodi kellad ühed tugevamad maailmas. https://www.prosawoodshop.com/et/2019/10/11/kas-puidust-kaekell-saab-olla-sama-tugev-kui-metallist/
Puidust valmistatud värv ja liim
Soomlased on leiutanud puidust tehtud aine, millest saab valmistada värve ja liime. Seda ainet saab kasutada tulevikus autokerede, päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite labade valmistamiseks. Metsafirma Stora Enso leiutatud ligniinijahu Lineo võimaldab tulevikus toota süsinikkiudu auto- ja lennukitööstusele. https://eestinen.fi/2018/03/soomlased-leiutasid-puidust-tehtud-aine-millest-saab-valmistada-varvi-ja-liimi/
Puusuhkur
Graanul Biotech OÜ on Eestisse ehitamas ainulaadset puidu fraktsioneerimie ehk puidu algosadeks lõhustamise katsetehast, mille üks põhitoode on hüdrolüüsi ligniin. Sellisel ligniinil on palju kasutusalasid: vaigud, liimid, õlid, plastid, ehitusmaterjalid jne. Ka puusuhkur on üks puidu algosa. Kui katsed õnnestuvad, siis võib-olla saab lähemas tulevikus toiduainetetööstuses kasutada hoopis puusuhkrut. https://www.eramets.ee/metsandusuudised/tselluloosi-asemel-puidusuhkrud/
Kuna puidu väärindamise võimalused on lõputud, siis soovime lugejale lennukaid mõtteid!
Artikli autor: Merle Tsirk, merle@tsenter.ee
