Kagu-Eesti mööblitootjate väljakutsed 2022

Avaldatud: 30. august, 2022

Reedel, 26. augustil toimus Rõuge rahvamajas Kagu-Eesti Puiduklastri ja Väimelas asuva puidutööstuse ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER konverents „Mööblitööstuse väljakutsed 2022.” Osalema oodati kõiki sektori ettevõtjaid ja koostööpartnereid.

Kolm Võrumaa mööbliettevõtet tutvustasid oma tootmist ja tegemisi, konverentsil sai ülevaate majandustrendidest, Swedbanki tööstusettevõtete uuringust, tootmise efektiivistamise võimalustest, tootearendusest ja robotiseerimisest. Veel räägiti digitaliseerimisest ja rohepöördest,  aga kõige enam siiski energiahindadest, tööjõust ja transpordikuludest.

Sirutuspauside ajal oli võimalus tutvuda ja oma silmaga näha ning käega katsuda TSENTRIS välja töötatud tootenäidiseid, samuti sai jälgida roboti tööd. Kokkutulnuid tervitasid Hille Lillemägi ning Remo Allikas Kagu-Eesti puiduklastrist. „Eks esimene poolaasta kõik teavad, millised need väljakutsed olid. Teise poolaasta põhirõhk on sellel, mis hakkab saama meie energiahindadega,” sõnas Remo Allikas.

Vaata lisaks: Konverentsi videoettekanded ja pildid

Esinejad

Sille Kraam, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, teemaks „Tänased trendid majanduses, kuhu suunas peaks puidu- ja mööblitööstus liikuma.”

Tegutseme selle nimel, et need ettepanekud, mis on seotud ettevõtetega, jõuaks ka poliitikute ja otsuste tegijate  lauale.

Sille Kraami ettekandest selgus, et töötlev tööstus on Eesti suurim majandusharu, mis annab ca 15% SKPst. Eesti tootlikkus on 84%, tööstuses ligi 56%  Euroopa Liidu keskmisest (2021.a). Tänased trendid majanduses on innovatsiooni võidujooks, et püsida konkurentsis ja pakkuda uusi tooteid ning teenuseid,  tehnoloogia kesksus, rohepööre ning digitaliseerimine kui tööriist tootlikkuse ja lisandväärtus kasvatamiseks. 2021. a avaldatud Eesti ekspordiuuringu järgi ainult üks neljandik ettevõtetest näeb vajadust digitaliseerimiseks.

Esineja mõtetega ei olnud nõus Viljandimaa vooditootja, saja töötajaga ettevõtte juht: „Jutt on ilus, aga oleks tore olnud kuulda, et räägitakse energiast või küsiksite, et mis siis aitab, kuidas me sellest energiakriisist välja tuleme? Riik ei saa aru, et me oleme üks põhjapoolsemaid riike siin, ja ükskõik, mida me siit välja tahame saata, saavad päris kõva hinnalipiku transpordi näol juurde. Mis on transpordikuluga juhtunud, mis on tööjõu kuluga juhtunud? Tööjõukulud kasvavad metsikult, sest keskmine palk kasvab. Toorme me saame kätte, aga toorme hind on tõusnud. Täna läheb tootele varasemate kuludega võrreldes 50-70% juurde. Need on need väljakutsed.  Need rahad, mida tahetakse digi- ja rohepöördesse panna, siis tänasel päeval ma ütlen, et võibolla tuleks neid asju muuta. Rohepööre peab toimuma, ühel päeval peab, aga täna on ettevõtted ellujäämiskohas.”

Sille Kraami vastusest selgus, et ministeeriumis on valmimas kaheksa ettepanekut energiahindade osas. Kuus neist puudutavad elektrit ja kaks gaasihinda. „Tegutseme selle nimel, et need ettepanekud, mis on seotud ettevõtetega, jõuaks ka poliitikute ja otsuste tegijate  lauale. See ei tähenda, et me siin ainult räägime digitaliseerimisest ja rohetehnoloogiate kasutusele võtmisest, vaid et me ka tegeleme sellega, et see ajutine ja kõige põletavam probleem saaks lahenduse.”

Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusosakonna juht, teemaks „Kuhu lähed, Eesti mööblitööstus? Sektori ülevaade 2022”  

Kust raha riiki tuleb? Ei tule seina seest, tuleb ekspordist, eelmisel aastal oli see 13 miljardit eurot.

„Käin siinkandis päris tihti ja juba sellel põhusel, et siin on päris palju tööstust. Seda tuleb tunnustada ja võib olla pealinnas ei saada päris tihti aru, et mis see tööstuse roll on. Kust raha riiki tuleb? Ei tule seina seest, tuleb ekspordist, eelmisel aastal oli see 13 miljardit eurot. Ees ootab keerukas periood. Kevadel viisime läbi tööstusuuringu, osales ka mööblitööstusi. Me üldiselt jälgime ostujuhtideindekseid ja need näitavad majanduslangust. Kui indeks on üle 50, siis majandus tõuseb, kui alla, siis langeb. Praegu on languses, üle mitme aasta on ka Euroopas languses. Tööstusmetallide hinnad on languses, isegi alla eelmise aasta taseme. Põllumajandustoodete hindadega on stabiliseerumine. Puidu- ja mööblitööstuses on see seis, et laod on Euroopas kõrge hinnaga varutud täis, aga hinnad on nüüd alla tulnud. See tähendab, et ettevõtetel on oma laosesisuga tõsine probleem. Energiahinnad on tõusnud ja on põhjust eeldada, et tõusevad veel. See on võtmekoht majanduses igal pool ja mitte ainult meil.

Swedbank´il tuli välja majandusprognoos. Olukorras, kus inflatsioon on 20%, kesmine palk on tõusnud 10%, jääb tarbijatele kuskil 10% vähem kätte ehk kulutamiseks raha. See on päris märkimisväärne number.

Ettevõtted on oma plaane ümber tegemas, investeeringud sellel aastal tõmbavad koomale. Kui on mitu kriisi, millega tegeleda, siis fookus on mujal, ka mahtude kasvatamise investeeringud on juba teisejärgulised. Käibenumbritele niipalju tähelepanu ei pööraks, sest hinnakasv mõjutab. Murelikuks teeb kasumlikkuse teema. Kui kevadel hindasid 30 % ettevõtteid, et kasum langeb, siis täna on see protsent tunduvalt suurem. Ja mõnevõrra pessimistlikud on puidutööstuse ettevõtted, ehitusmaterjalide tööstus, ka toiduainete tööstus. Mööblitööstuse sektor ei erine kogu tööstusest, aga konkurentsi tajutakse päris suurena. Toormehinna tõus mõjutab kõiki tööstussektorieid, juba 10 protsendine materjalide hinna tõus, kuidas seda edasi kanda klientidele? See ei ole olnud lihtne, on ettevõtteid, kes on kolm-neli hinnatõusu teinud.

Tööjõust – spetsialistide vajadus mööblitööstuses on aasta-aastalt kasvanud, kõige enam otsitakse masinoperaatoreid, järjest olulisemaks muutub kvalifitseeritud tööjõud.  Samas, kui tellimusi ei ole, vähendatatakse tööjõudu. Digitaliseerimisest rääkides on mööblitööstus võrreldes teiste sektoritega sellesse palju panustanud, vähemalt need 12 ettevõtet, kes uuringus kevadel osalesid. Automatiseerimisse ja digitaliseerimisse on vaja juba konkurentsivõime tõttu panustada.

Meid ootab ees keeruline sügis. Pöörake ettevõtetes likviidsusele suuremat tähelepanu.  Ettevõtetel on varud,  päris kõrge hinnaga varud. Kas ja kuidas realiseerida selle kõrge hinnaga, kui teised on hakanud hindades alla tulema? Tarneahelates on hakanud asjad laabuma, samuti on toorme hinnad hakanud langema. Mööblitööstust mõjutab, mis tarbijatega toimub, kui jääb raha vähem kätte. Teine, mis mõjutab, on ehitus. Kui ostetakse kinnisvara vähem, kui ehitatakse vähem, siis see mõjutab ka mööblitööstust.”

Mart Nilson, TSENTER „Tootearenduse näited praktikas”

Mart Nilson alustab ettekannet kehtiva lotopileti pakkumisega: „Kes tahab lotopiletit?” Saalis tõuseb käsi ja talle see pilet ka saab. Mart Nilson: „Me elame juhuslikus maailmas, lotomängul ja äril on palju ühist. Tagasihoidlikkus on voorus, aga konkurentsipõhises maailmas ta ei aita, tuleb olla nahaalne, ettevõtlik. Teine ühine omadus lotomängul ja äril on see, et kulu on kindel, aga tulu mitte. Aga ilma tegutsemata ei juhtu ka mitte midagi.

TSENTER pakub nii terviklahendusi kui ka kui eraldi mudeleid ja jooniseid, 3D skaneerimist, prototüüpimist saab teha, toodete testimist. Meie poolt on siin näha praktilised tootearenduse näidised: eakate voodi, kaugtöömööbli komplekt, relvakohver, laste mõõdupuu, ristpuitpinnad.” 

Teised esinejad

Andres Kase ettevõttest Opstar Profit teemal „Efektiivsuse ja omahinna seosed”, päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus osalesid Ene kerge Töötukassast, Keit Purga Wermost, Jörgen Dobris Tsentrist, teemaks „Töötukassa tugi töötajate ümberõppel”. Üritust modereeris Hille Lillemägi.

Kirja pani ja pildid tegi Liana Allas

Jaga postitust:
Tsenter