Oktoobrikuus Itaalias toimunud mööblilahenduste messi SICAM 2023 muljeid jagab Erkki Naaris.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis alustaksin seekord hotellist. Seal kohtusime teleriga, mille avamiseks ja sulgemiseks oli koostatud juhend. Tõepoolest, ilma selleta selle teleriga opereerimine eriti sujuvalt, ei õnnestunudki. Võta nüüd kinni, kas see oli innovatsioon või nostalgia. Edaspidi läks, aga kõik oluliselt lihtsamaks ja innovatiivsemaks.
SICAM 2023 oli üle ootuste huvitav. Mina polnud seal küll varem kohal käinud, selles mõttes oli muidugi lihtsam ka üllatuda. Kohal olid enamus tuntumad kaubamärgid, vähemasti mulle ei jäänud nägemata ükski, mida teadsin.
Põhilised märksõnad olid järgmised: elekter kapis, furnituur peidus, akustikapaneelid seinas. Võib-olla oli see ka mu isiklik huvi, ent need kolm teemat torkasid kõige rohkem silma.
Materjal
Messil oli hulgaliselt erinevate materjalide pakkujaid: täispuit, spoon, plaatmaterjal, komposiit, laminaat, servakant jms. Plaatmaterjali juures oli märgata hästi palju kergplaadi pakkujaid. Kahe spooni või muu materjali vahel oli kas EPS, pappkärg või muu õhuline ja kergem materjal. Materjaliteema kohta meil ka otseselt eesmärki polnud, seega ei osanud ma selles vallas millelegi otseselt tähelepanu pöörata. Silma jäid ka näiteks erinevad metallkandid.
Materjalide hulka loeksin isiklikult ka erinevad akustikapaneelide lahendused. Peamiselt kasutatakse selleks siis viltplaati ja erinevaid MDF või puitliiste. Pakkujaid oli palju, igaüks neist tahtis mingi pisiasjaga teistest erinev olla. Samas niisama stendist mööda käies tundusid kõik liiga sarnased.
Elekter
Olin varem pisut kokku puutunud elektri paigaldamisega mööblisse ning põrkunud väga tihti valikute puuduse või vajalike lahenduste vähesuse pihta. Nüüd võin küll ütelda, et lahendusi oli rohkem kui küll. Erineva disainiga LED-ribad, mööblisse paigutatavad pistikud, USB-pesad, juhtmevabad laadijad, puutetundlikud andurid, lülitid jne. Valik oli kohati isegi liiga kirju. Ust või sahtlit avades peab kindlasti kapis või sahtlis tuli põlema minema. Võimalik oli panna elekter ka sahtlisse. BLUMil oli lahendus, kus sahtli avatud oleku ajal tagas laadimise mittekatkemist sahtli tagaküljel asuv akupank. Pakkumisel oli ka piisavalt lahendusi, mille abil saab viia elektrikaabli otse sahtlisse.
Furnituur peitu
Eriti puudutas see erinevaid uksesüsteeme. Hinged ja muu selleks vajalik on üritatud teha võimalikult mittenähtavaks. Tõstetavate uste mehhanism on tehtud juba nii väikseks, et see on peidetav 16 mm plaatmaterjali sisse. Erinevad tõukurid ja vaikselt sulgemise mehhanismid on integreeritud hinge või siini sisse jne.
Kõige suurema „wow-efekti“ tekitas lükanduks, kus polnud näha üheski asendis mitte midagi. Selleks, et näha kuidas see töötab, pidi peaaegu et ise kappi ronima. Tootja Terno Scorrevoli oli selle tooteseeria nimetanud Magic Livinguks ehk 1,5 meetri laiune ja kuni 40 kg uks avanes 1,4 meetrit ja kummaski avatud osas ei olnud näha mitte ühtegi furnituuri elementi. Mõlemas suunas rakendus ka vaikselt sulgumine.
Sahtlid
Enamusel, kuid mitte kõigil sahtlisiinide pakkujatel on nüüdseks olemas PushToOpen/SoftClose-siinid ja kõik nad töötavad peaaegu täiuslikult. Tühja sahtli korral vajavad need pisut jõulisemat lähenemist. BLUM oli väljas innovatsiooniga, mis töötas ideaalselt. Aga see vajaks kahjuks elektrit, seega ma ei paneks seda teistega samasse kategooriasse.
Sahtlite juures oli ka üks „Shut up and take my money“ lahendus. Sahtel, mis avanes mõlemale poole ja tegi seda seejuures veel hästi. Ühelt poolt oli see siis PushToOpen ja teisele poole tavaline vaikselt sulguv sahtel. Ideaalne lahendus näiteks köögisaarele.
Konstruktsiooni-furnituuride kohalt midagi silma ei karjunud. Pisut arendatud oli erinevaid juba teada-tuntud lahendusi. Pisut rohkem on proovitud välja töötada lahendusi, mille kasutamiseks saaks kasutada vaid lapikpinna puurimist ja freesimist, kuid tihti on need siiski veel väga nähtavad ja suured ning ka kohati väga kohmaka monteerimisvõimalusega. Ühena olulistest tooksin välja lahenduse, kus ekstsentrikühendus on kokku pandud reguleeritava jalaga ehk siis korpusmööbli puhul on reguleeritav jalg paigaldatud otse ekstsentriku alla ja reguleeritav läbi selle, st et üks auk kapi põhja on vähem puurida.
Üks päris arvestatav osa oli erinevaid pikendatavate ja laiendatavate laudade konstruktsioone. Enamus juba teada-tuntud variandid, mille avamiseks on kehvemal juhul vaja kolme inimest ja laua vaheplaadid asuvad voodi all teleturu kauba kõrval. Mõned odavama otsa lauasiinid olid liigutades nii haprad, et ei julgenud katsetada, sest ei tahtnud neid messi esimesel päeval ära lõhkuda. Kuni jõudsime PÖTTKERi stendini. Olin nende heade lahendustega päris hästi kursis ning läksingi kohe kolleegile ühte nende lauda näitama. Oh sa ime! See avanes peaaegu ise: ühe käega lauda tõmmates, toimus kõik muu täiesti iseseisvalt ja ilma juhendita. Laua kokku panemiseks oli vaja pisut rohkem liigutusi, aga lahendus oli ikkagi oluliselt lihtsam kui hotellis olnud teler.
Kokkuvõte
SICAM 2023 oli igati asjalik ja huvitavaid lahendusi pakkunud üritus. Lisaks tuntud ja kallimatele kaubamärkidele BLUM, GRASS, TITUS, WÜRTH, PÖTTKER olid esindatud odavamad alternatiivid: REME, GTV, PERMO ja loomulikult suuremad kataloogid HETTICH, HÄFFELE, HT-BENDIX. Lisaks oli loendamatul hulgal meile vähem tuntud ja täiesti tundmatuid kaubamärke, mis ei tähenda aga, et nende lahedused kuidagi halvemad on.
Kui küsisime nende esindatuse kohta Eestis, siis kõige rohkem käisid läbi Mööblifurnitur, Agenda ja Pleksor. Paljudel kaubamärkidel oli üks esindus Baltikumi kohta ja see asus enamasti Lätis.
Mina soovitan kindlasti SICAM 2024 külastada ja võimalusel läheksin uuesti sinna isegi.
Fotod: Erkki Naaris
