Haapsalu KHK puittoodete tehnoloogia õpilane Veiko Aedma uuris Võrumaa KHK kompetentsikeskuse TSENTER ja Kagu-Eesti Puiduklastri ettevõtjate abil kanga- ja nahajääkide teket ning utiliseerimist mööblitööstuses.
Uuringu käigus selgus, et kangajääkidega seotud probleeme on uuritud juba mõnda aega ning praeguseks on loodud ning kasutusele võetud mitmeid töötavaid lahendusi. Siiski peab nentima, et kangajääke nähakse siiani pigem rõivatööstuse kõrvalproduktina ning mööblikanga jääkide küsimus ei ole laiemat kõlapinda leidnud. Seetõttu ei ole ka kangajääkide utiliseerimiseks mõeldud innovaatilised lahendused mööblitööstusesse märkimisväärsel määral jõudnud. Kindlasti esineb üksikuid aktiivsemaid ettevõtteid, kes on isiklikke huve silmas pidades suuremahulised probleemid seljatanud, kuid üldtoimivaid lahendusi ning sarnaste muredega ettevõtteid ühendavaid võrgustikke loodud ei ole.
Veiko Aedma näeb esmase kiire ja tulemusi andva lahendusena ettevõtteid koondava platvormi loomist, kus sarnaselt Fabscrapile on võimalik vahendada jääkidega seotud infot ning luua kokkupuutepunkt vastavasisulise nõudluse ja pakkumuse vahel. Antud ettevõtmisega on juba algust teinud Reverse Recources, kuid kahjuks tundub, et kodumaiste mööblitootjateni ei ole see info veel jõudnud.
Loe Jörgen Dobrise poolt juhendatud uurimistööd: KANGA- JA NAHAJÄÄKIDE_Uuringuraport_Veiko_Aedma
Foto: kombineeritud nahk (nahajääkidest on võimalik toota ka bonded leather’it, nn. kombineeritud nahk – uudset kattematerjali, mida mööblitootjad on aina rohkem kasutama hakanud).
