Olukorrast mööblitööstuses – millised on võimalused ellujäämiseks 2. osa

Eesti mööblitootmises saab otseselt tööd 12,5 tuhat inimest ja valdkonnas tegutseb üle 700 ettevõtte. Mööblitööstuses hõivatute protsent Eestis on keskmiselt 2% hõivatute üldarvust, eriti suur on see Valgamaal (12), Võrumaal (10) ja Viljandimaal (9).

Lähtuvalt asjaolust, et mööbel ei ole esmatarbekaup, siis ei näe mööblitootjad koroonakriisist tuleneva olukorra taastumist paari kuuga. Tegemist saab olema tõenäoliselt vähemalt 1-1,5 aastase madalseisuga. Kaks kuud toetust on kindlasti abiks, aga peale seda peaks erilist tähelepanu pöörama eksportööride toetamisele eeldusel, et siseriiklik tarbimine taastub kiiremini. 

Hetkeseis mööblitööstuses
  • Kahanevad tellimuste mahud, kusjuures olukord muutub tundidega. Tellimused vähenevad kasvava tempoga, halvimal juhul on tellimusi veel nädal, üksikutel juhtudel kuni augustikuuni. Tellimused vähenevad ka kaudsete piirangute tõttu (näiteks reisipiirangud takistavad tellimuste täitmist, sest kaup on müüdud koos
    paigaldusteenusega). Müük poodides on lakanud, kahanenud on ka e-müük, kuna mööbel pole esmatarbekaup.
  • Likviidsuskriisi oht (raha laekumise venimine, võimalik edasimüüjate pankrott jne). Kui ettevõtetel võib lähinädalate (või -kuude) käive olla veel tavapärane, siis on juba esimesed märgid klientide makseraskustest.
  • Materjalide ja komponentide tarneraskused, mis süvenevad.
  • Oht kahjumiga tootmisele, sest tootmise kasumimarginaalid on madalad ja eriolukord on muutnud tootmise kallimaks.
  • Ebakindlus pankade käitumise, krediidikindlustuse jms osas. Kui osa kindlustusvõimalusi või -kaitset ära kaob, süveneb kriis veelgi. Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvate ettevõtete väärtus on panga silmis väga väike, mistõttu pole täiendavaid krediidivõimalusi ja pankade surve alla võivad sattuda ka olemasolevad laenud.
Mööblitootjate soovid ja ettepanekud
  • Meetmed, mis oleks suunatud sellele, et inimesi ei peaks koondama või sundpuhkusele saatma – praegune meede seda ei täida, sest paljudel ettevõtjatel ei ole käive veel langenud, kuid langenud on tellimuste arv ja praeguse meetme tingimused täituvad alles kuu-paari pärast. Selgituseks: Töötlevas tööstuses ei kuku käive kohe, kuna tellimusi on üldjuhul 2-8 nädala jagu ees (mõnel ettevõttel veel pikemalt). Küll aga kukuvad tellimuste mahud lähiajal  ning käibesse jõuab see enamustel tänase meetme (märts-mai) lõpul või napilt peale seda. Seetõttu oleks otstarbekas pikendada perioodi kolme kuu asemel viiele kuule ning täiendada, et piisab kui vähemalt ühel nendest kuudest on 2 tingimust täidetud, siis saab meedet kahel kuul kasutada. 
  • Toetus eksportööridele. Transporditoetus kaubaliikluse elavdamiseks, tootearenduse toetus. Kaubavedude riikidevaheline vaba liikumine. Tööjõu liikumise võimaldamine Eesti ja Läti vahel.
  • Isikukaitsevahendid töötajatele (tsentraalne hankimine) – muidugi ei unusta me siinjuures, et eesliinitöötajad on prioriteet.
  • Kõikide haigusnähtudega inimeste testimise võimalus (eriti oluline on see suurte ettevõtete jaoks).

Mööblitootmine on üks kõige paremini puitu kui toorainet ja puidupõhiseid materjale väärindav sektor Eestis, mistõttu selle põhjaminek võiks veelgi hoogu anda puidu ekspordile toorme ja pooltoodanguna.

Ettevõtjatelt 24. märtsi seisuga tulnud info koondasid kokku Kagu-Eesti puiduklaster ja TSENTER

Hille Lillemägi, hille@tsenter.ee

Mart Nilson, mart@tsenter.ee

Foto: Grethe Rõõm. Kagu-Eesti puiduklastri fotosessioon – Guido Mööbel lasteaias

Jaga postitust:
Tsenter