PDCA (Plan-Do-Check-Act) on iteratiivne neljaastmeline lähenemisviis protsesside, toodete või teenuste pidevaks parendamiseks ja probleemide lahendamiseks. See hõlmab võimalike lahenduste süstemaatilist testimist, tulemuste hindamist ja toiminud lahenduste rakendamist. See põhineb probleemide lahendamise teaduslikul meetodil ja seda populariseeris dr W. Edwards Deming, keda paljud peavad tänapäevase kvaliteedikontrolli isaks.

PDCA tsükkel pakub lihtsat ja tõhusat lähenemisviisi probleemide lahendamiseks ja muutuste juhtimiseks. See võimaldab ettevõtetel välja töötada hüpoteese selle kohta, mida tuleb muuta, testida neid ning saada sellest väärtuslikku infot. Seda kasutades on võimalik katsetada protseduure ja töömeetodeid väikese grupi peal ja kui see toimib, siis saab tööprotsesse laiendada ka kogu tootmise peale.

PDCA tsükkel koosneb neljast komponendist:

Planeeri (Plan) – probleemi tuvastamine, asjakohaste andmete kogumine ja probleemi algpõhjuse mõistmine, hüpoteeside väljatöötamine probleemide kohta ja otsustamine, mida testida.

Vii ellu (Do) – lahenduse väljatöötamine ja juurutamine; otsustamine, mida mõõta, et aru saada selle tõhususest,  lahenduste testimine ja tulemuste mõõtmine.

Kontrolli (Check) – info võrdlemine enne ja pärast andmete saamist. Uurige tulemust, mõõtke tõhusust ja otsustage, kas hüpoteesi toetatakse või mitte.

Tee reegliks (Act) – tulemuste dokumenteerimine, protsessi muutustest teiste teavitamine ja soovituste andmine tulevaste PDCA tsüklite jaoks. Kui lahendus õnnestus, rakendage see. Kui ei, siis lahendage järgmine probleem ja korrake PDCA tsüklit uuesti.

Järgmises osas uurime põhjalikumalt kõiki neid nelja sammu.

Planeeri

“Planeeri” on kolmeastmeline protsess. Esimene samm on probleemi tuvastamine. Teine samm on selle probleemi analüüs. Kolmas samm on eksperimendi väljatöötamine selle katsetamiseks. Mõned asjad, mida selle protsessi käigus kaaluda tuleb:

Probleemi tuvastamine

– Kas see probleem on organisatsiooni jaoks oluline?
– Keda probleem mõjutab ja milline on selle lahendamise potentsiaalne mõju?

Probleemi analüüs

– Milline on vajalik teave probleemi ja selle algpõhjuse täielikuks mõistmiseks?
– Millised andmed on meil seoses selle probleemiga juba olemas? Milliseid andmeid peame koguma?
– Kelle käest tuleks küsida infot, et probleemi paremini mõista?
– Kas pärast probleemi mõistmist on seda võimalik lahendada? Kas lahendus on ka teostatav?

Katse väljatöötamine

– Millised on lahendused sellele probleemile?
– Kes kaasatakse protsessi ja kes vastutab selle eest?
– Milline on katse eeldatav tulemus ja kuidas saaksime tulemusi mõõta?
– Millised ressursid on vajalikud väikesemahulise eksperimendi läbiviimiseks?
– Kuidas tõlgendatakse väikesemahulise eksperimendi tulemusi täieõiguslikuks rakendamiseks?

Vii ellu

“Vii ellu” etapp on see, kus katsetame pakutud lahendusi või muudatusi. Ideaalis peaks see toimuma väikesemahulise uuringu raames. Väikesemahulised katsed võimaldavad meil kiiresti õppida, vajadusel kohandada ja on tavaliselt vähem kulukad. Mõõtke protsesse ja koguge vajalikud andmed hilisema hinnangu andmiseks.

Kontrolli

Selles etapis vaadake katse üle, analüüsige tulemusi ja tehke kindlaks, mida olete õppinud. Mõelge järgmistele küsimustele:

– Kas muudatuse rakendamine andis soovitud tulemusi?
– Mis ei töötanud?
– Mida õpiti rakendamisel?
– Kas on piisavalt andmeid, et näidata muudatuse tõhusust?
– Kas peate tegema veel ühe katse?
– Kas probleemilahendust saab rakendada ka kogu seadmepargile?
– Kas pakutud lahendus on endiselt otstarbekas?

Tee reegliks

Selles etapis tegutsege vastavalt uuringus õpitule. Kui muudatus ei õnnestunud, tehke uus katse. Kui teil õnnestus, lisage testi käigus õpitu laiematesse muudatustesse. Uute paranduste kavandamiseks kasutage õpitut ja alustage tsüklit uuesti. Kui teie plaan töötas, peate protsessi standardiseerima ja rakendama kogu ettevõttes.

PDCA tsükli selles faasis peaksite esitama järgmised küsimused:

– Milliseid ressursse on vaja lahenduse rakendamiseks kogu ettevõttes?
– Millist koolitust on vaja parenduse täielikuks rakendamiseks?
– Kuidas saab muutusi säilitada ja säilitada?
– Kuidas saaksime mõõta ja jälgida lahenduse mõju?
– Milliseid muid valdkondi saab paremaks muuta?
– Kuidas saaksime selle katse käigus õpitu kasutada teiste katsete kavandamiseks?

Randi Sepping, 

Viited: https://theleanway.net/the-continuous-improvement-cycle-pdca

Kõik Lean-juhtimisega seotud postitused

Jaga postitust:
FacebookLinkedIn