Pruun, torud ja massiivsus – Milano mööblimessi märksõnad

Avaldatud: 26. aprill, 2023

Salone del Mobile on on üks maailma suurimaid ja olulisemaid interjöörimesse, kus esitletakse uusimaid mööblitrende ja disaini-inovatsioone. Messilkäigu muljeid jagab tootedisaineri taustaga TSENTRI juht Riho Tiivel.

Salone del Mobile 2023 oli oma toimumisajaga taas tagasi kevadises aprillis, kus ta enne piiranguid oli. Üldise messi toimumispaik oli samuti sama nagu ikka – Fiera Milano Rho, kus on rohkem kui 200 000 ruutmeetrit pinda eksponeerimiseks. Järjekorras 61. üritusena keskenduti seekord keskkonna, ökonoomiale ja sotsiaalsetele teemadele. Firmasid oli sedapuhku umbes täpselt 2000 ringis, sealhulgas 550 noort, alla 35-aastast, tõusvat disainitalenti ja 27 disainiga seotud kooli. Külastajaid oli kokku 307 418 ja seda 18 eri riigist. See on 15% rohkem külastatavust võrreldes 2022. aasta messiga.  

Esindatud olid erinevad sisustus-sektorid, kuid põhiliselt oli siiski esitlemisel mööbel, valgustid ning natuke ka tekstiile ja objekte. See on olnud kuuldavasti ka nurinate allikaks, et liiga vähe oli näha vannitube, kööke ja büroomaailma. Valgustid koondusid Euroluce näitusena kahte suuremasse halli ja nende üldine moto võiks tõlkes kõlada kui „Tulede linn“. Neil, kel rohkem aega, oli võimalus kuulata kureeritud jutuajamisi disaineritega, kes astusid püünele paljudes esinemiskohtades, näiteks järjekorras juba 24. korda ellu kutsutud SaloneSatellite hallis. Viimane mainitud koht on traditsiooniliselt üks kindel ala, mida kindlasti tuleb külastada, sest seal on väljas erinevad üksiküritajad ning disaini- ja arhitektuurikoolid üle maailma. Sealt võivad saada alguse uued tähed ja tuuled, millel potentsiaali tulevikus suundumusi dikteerida.

salone-satellite_foto-www.salonemilano.it_
Salone-satellite_foto-www.salonemilano.it

Lisaks tavalisele messialale olid linnas paiknevate showroomide üritused, mis pakkusid midagi meelamat ka disainigurmaanidele. Selliseid eksprompt-kohti oli väidetavalt rohkem kui 900 ja kõiki neid läbi käia oli peaaegu võimatu. Suuremalt jaolt koondusid need installatiivsed kohad ja mõnel puhul ühtlasi müügisaalid Milano Design District’i nimelisse alasse. Linna peale hajuvat eklektilist Design Districti sisu oli aga täiesti seinast seina ja see kätkes endast nii tudengite katsetusi, üksiküritajate installatsioone kui ka palju eksklusiivseid luksusbrändide ekspositsioone. Üldjoontes oli kõikjal selgelt näha, et inimesi on palju ja showroomide järjekorrad meenutasid ENSV defitsiidi-aegu.

Järgnevalt võiks esile tuua klassikalise messiala suuremat pilti, tonaalsust ja materjale. Üleüldiselt õhkus olustikust, toonidest ja sisustuse mustritest kuuekümnendate lõppu, sekka lõi ka kahekümnendaid, kuid üsna pajud tõidki nimelt välja vanemaid esemeid.

5 tugevamalt esilejoonistunud trendi olid:

Pruun maailm

Oli tajutav, et toonide koha pealt oli esemetel valdavaks pruunid värvid. Peaaegu valgest pastelsest kuni täidlase ja tumeda pruunini, kõrvale ka kollakaid ja taustana hallide palett. Pruunima puidu eelistamine tuli esile just spoonide ja puitude valikul. Kuigi pruunisust kohtas keskmisest rohkem, olid esindatud ka kõik teised värvid. Mõned üksikud firmad näitasidki oma stende väga värvilistena ja see strateegia aitas neil silma paista.

 

Torud ja torujad vormid

Ümarvormid on olnud ja on, et jääda. Pea igal pool oli näha painutatud erinevaid torujaid materjale. Ümar täismetallist või ka seest õõnes profiil, väänatud, keevitatud. Kas lihtsakoelised ümarast torust jalad või peenekoelise traadiga aiamööbel. Isegi lambid ja lauajalad on suured silindrid rääkimata diivanite detailidest.

Massiivsus

Kuigi oli ka minimalistliku olemusega, siis alatihti võis märgata suuri ja ülepaisutatud detailidega esemeid. Sisustuselemendid nagu vaasid ja skulptuurid vohasid suurtesse mõõtmetesse. Vesteldes aktiivsete iga-aastaste külastajatega on tegu pigem taanduma hakkava trendiga. Kas just sellest viimasest asjaolust tingituna, aga nii mõnigi mööbliese oli äärmuste kehastus – matsakad vormid peenikeste jalgade otsas. Näiteks Kartell’i mööbli (vt allpool) puhul oli seda kontrasti võimalik ilmekalt näha, sest ühest küljest oli esile toodud väga õhulist traatmööblit ja teisel pool olid vastuseks vormikad diivanid.

Kivi ja klaas interjööris

Itaalia on teadupärast marmori-maa ja kivi itaallastele meeldib. Marmor = luksus. Marmorplaate oli laudadena, istmete ja koguni kohvritena. Huvitavaks leiuks olid marmorist „väänatud“ Zaha Hadidi veiniriiulid ja istumispingid. Kustumatult kaunis oli ka marmorist kaminasuu. Alternatiivina toodi erinevate sisustuselementidena mängu portselani või muud keraamikat. Samamoodi võis kõikjal kohata klaasmaterjali. Klaasist leidus riiuleid, baarikappe ja isegi sportimisvahendeid nagu piljard, lauajalgpall või õhuhoki.

Me ei peida

Võiks arvata, et kardetakse näidata kuidas asjad kokku käivad, sest täna on meil kõigil taskus pildistamise võimekus, kuid ei. Paljudes boksides võis näha kuidas toode oli pulkadeks lahti harutatud ja vaatamiseks välja pandud. Lisaks oli mahutites oma esemete ja riiete nähtavaks tegemine üks läbivaid teemasid. Näiteks oli klaas oma läbipaistva omaduse tõttu leidnud koha ka magamistoas ning suured kapid, kus oma ilusat pidžaamat hoida, võiks nüüdsest läbipaistvad olla – ei mingit korralagedust ja häbenemist.

Tippdisainerite looming

Heidame pilgu ka silmapaistvamate disainerite loomingule. Kui Zaha Hadidist oli eelpool juttu siis leidus siin-seal ka teisi trende määravaid isikuid. Marcel Wanders on jäänud oma ekstravagantsusele truuks ja pakkus koostöös Andrés Reisinger’i ja Nika Zupanc’iga vähesteni jõudvat luksust oma Moooi showroomis.

Samamoodi lõi über-luksusega käed Marc Newson, kes disainis Louis Vuitton’ile vanaaegsena mõjuva reisikohvri. Vana disainimeedium Philippe Starck teeb töid paljudele nagu näiteks Kartell’i mööbligigandile, kuid seekord nägi ilmavalgust ka toolikollektsioon – Poêle Collection (Poêle – tõlkes praepann), mis oli disainitud köögiriistade tegijale Alessi’le. Tooli roostevabast pindade stantsimise väljatöötamine võttis väidetavalt aega ligi 3 aastat.

Prantslastest vennad Ronan ja Erwan Bouroullec on samuti aktiivsed ja proovisid näiteks valumetalli Magis’e jaoks. Konstantin Grcic lõi Magis’ele oma varasemate tööde kõrvale lihtsa kolmejalgse tooli. Nii eelnimetatud vennad kui ka teisi supertegijaid koondub ka Mattiazzi alla, kellega oli väljas ka Jasper Morrison oma uute Zampa toolidega. Ron Arad väänas seekord koos Zaha Hadidiga marmorit ja jäi oma voolujoonelise voolavuse juurde.

Valgustid

Valgustite maailmas paistsid silma lühtrid ja Tom Dixon, kes oli pannud robotkäe oma lambikupleid tõstma. Veel üks märksõna, mis kordus, olid reguleeritavalt rippuvad lambid. Palju leidus ka puhutud klaasi ja kohad, kuhu rahvas kogunes, olid seotud muusika ja valgusmänguga.

Taaskasutusvõistlus

Rossana Orlandi korraldas järjekorras viienda plastiku taaskasutusvõistluse RoPlastic Prize, millest võttis osa koguni 600 isikut erinevast east, soost ja kokku 73 riigist. Võitjaid kuulutati välja koguni 2. Giò Minelli (Itaalia) lauad KEMEL COLLECTION ja Carmelo Zappulla (Itaalia) esemed Pure Plants. Tööd olid välja pandud Rossana Orlandi galeriis Palazzo Bandello’s.

 

Satellite Award

Lisaks on kombeks, et SaloneSatellite hallis kuulutatakse enne ürituste lõppu välja ka 12ndat korda toimunud SALONESATELLITE AWARD (2023) parima disainiga silmapaistnud esinejad. Kokku premeeriti 6 parimat 100 osavõtnust. Sellel aastal läks esikoht Jaapani esindajale Honoka’le töö eest Tatami Refab (vt allpool rohelistes värvides töö), kus on kasutatud tatami? materjali ja 3D printimist.

Selleks, et saada sügav ja pikka aega lainetusi tekitav elamus, eeldab Milano mess ettevalmistust, aega ja vastupidavust. Kuigi ülevaade näib ehk põhjalik, jääb ikkagi palju kajastamata ja tihti on vahetu kogemus kordades üle piltide ja jutu poolt pakutavast. Lõppeks ka see, mis oli moes eelmine aasta, ei muutu ju tegelikult nii ruttu näotuks.

Hoolimata asjaolust, et „orgaanilist“ disaini on tegelikult olnud näha juba pikka aega, väidavad mõned väljaanded, et see suund on veelgi populariseerumas, jättes samas justnagu varju, et järgmine kord võib mööbli disainimisel olla juba märksa olulisemalt fookusesse tõusnud AI.

On selge, et kogu selles disaini virr-varris on 2023. aasta toonud Milanos vaatajateni taas esemeid, mis tulevikus leiavad kindla peale koha klassikutena paljudes väljaannetes.

Kel jäi Design District ala see aasta kuidagi poolikuks või sootuks käimata, siis siin on lingid pikkadest jalutuskäikudest põnevatest kohtadest, mille on üles võtnud üks itaalia paar:

Oluliste tegijate linke:

Amini Amini luksuslik showroom (Elisa Ossino Studio disain)
Antoniolupi
Caccaro
Cappellini Point
Cassina
Cielo keraamika
Daytona
Febal Casa
Foscarini
Rossana Orlandi
Gallotti&Radice
Living Divani
Minotti
Molteni&C
Boffi
Moroso
Poltrona Frau
Poraada virtuaalne showroom
Spotti
Kawashima Textiles
Studio Kohler
FLOS virtuaaltuur Milano messil
 

Tekst ja pildid: Riho Tiivel, riho@tsenter.ee

Vaata 2022.a Milano messi muljeid siit

Jaga postitust:
Tsenter