Puidu- ja mööblisektori osatähtsus Eestis

Avaldatud: 3 mai, 2021

Kui  eelmises blogipostituses „Puidu- ja mööblisektori osatähtsus maakondade lõikes.“ vaatlesime puidu- ja mööblisektorit eraldi,  siis käesolevas blogipostituses vaatleme nende kahe sektori osatähtust, majandusnäitajaid ja dünaamikat koos nii üldiselt kui ka maakondade lõikes, sest vahel on keeruline  määratleda kumba sektorisse üks või teine ettevõte täpsemalt jääb.

Puidu- ja mööblisektorist üldiselt

2019. aastal tegutses Eestis 1825 puidutöötlemise ja mööblitootmisega tegelevat ettevõtet. Valdkonna ettevõtted moodustavad ca 1,6% Eesti ettevõtetest. Aastatel 2017-2019 suurenes puidu- ja mööblisektori ettevõtete arv u 10%. Selles tööstusharus on töötajaid üle 21 000 (üle 5% Eesti ettevõtete töötajatest) ning viimastel aastatel on töötajate arv tõusnud u 7%.

Nimetatud ettevõtete koondmüügitulu oli 2019. aastal enam kui 2,8 miljardit eurot, moodustades 4,2% Eesti ettevõtete müügitulust ning müügitulu tõusis perioodil 2017-2019 u 14%. Enam kui pool puidu- ja mööbliettevõtete müügitulust tuleb ekspordist (võrdlusena kõigi Eesti ettevõtete ekspordi osa müügitulust on ca 40%). Puidu- ja mööblisektori eksport moodustab ligi 6% kogu ekspordimahust Eestis. Puidu- ja mööblisektori ettevõtted on kolme aastaga perioodil 2017-2019 kasvatanud ekspordimahtu veidi üle 60%. Seega eksport on Eesti puidutöötlemise ja mööblitootmisega tegelevatele ettevõtetele kui ka kogu Eestile tervikuna väga oluline. Ärikasum moodustas vaatluse all olevatel ettevõtetel 2019. aastal rohkem kui 120 miljonit eurot, mis omakorda moodustas 4,2% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus), samas kui Eesti ettevõtetel kokku moodustas ärikasum 6,8% müügitulust.

Kahjuks on perioodil 2017-2019 puidu- ja mööblisektori ettevõtete ärikasum langenud 12%. Puidu- ja mööblisektori lisandväärtus hõivatu kohta oli 2019. aastal 29 692 eurot, mis on 11% madalam kui Eesti ettevõtete keskmine lisandväärtus hõivatu kohta. Lisandväärtus hõivatu kohta langes võrreldes 2018. aastaga 3%.

Puidu- ja mööblisektor maakonniti

Puidu- ja mööblisektori ettevõtete arv on suurim Harjumaal, kuid kui võrrelda seda kogu ettevõtete arvuga maakondade lõikes, siis on see Eesti madalaim. Kõige rohkem puidu- ja mööblisektori ettevõtteid kogu ettevõtete arvust maakonnas on Võrumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Valgamaal. Enim uusi sektori ettevõtteid on aastatel 2017-2019 loodud Hiiumaale, Raplamaale ja Läänemaale.

Puidu- ja mööblisektori ettevõtted annavad Võrumaal, Viljandimaal ja Valgamaal tööd ligi viiendikule kogu töötajate arvust maakonnas. Töötajate arv on suurenenud perioodil 2017-2019 kõige enam Ida-Virumaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Võrumaal tuleb  puidu- ja mööblisektorist ligi kolmandik kogu maakonna müügitulust, Viljandimaal veerand ja Valgamaal viiendik müügitulust. Kõige enam ehk enam kui poole võrra on suutnud müügitulu kasvatada perioodil 2017-2019 Raplamaa puidu- ja mööblisektori ettevõtted. Tublilt on müügitulu kasvatanud ehk rohkem kui veerandi ka Võrumaa ja Tartumaa sektori ettevõtted.

Kui vaadata puidu- ja mööblisektori ekspordi osa kogu maakonna ekspordist, siis selles osas on esirinnas Viljandimaa puidu- ja mööblisektori ettevõtted 44%-ga. Järgnevad Võru- ja Valgamaa, kus eelpool mainitud näitaja moodustab veidi enam kui kolmandiku kogu maakonna ekspordist. Positiivne on see, et ekspordimahtu on suutnud kasvatada kõik maakonnad perioodil 2017-2019, teistest maakondadest enam Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Põlvamaa (ka Hiiumaa, kelle nii suurt ekspordi tõusu on mõjutanud ilmselt mõni juhuslik tehing).

Kui keskmiselt moodustab puidu- ja mööblisektori ekspordi osa kogu müügitulust veidi enam kui poole, siis selle näitaja poolest on esirinnas Viljandi- ja Raplamaa sektori ettevõtted, kus ekspordi osa moodustab ca kaks kolmandikku müügitulust. Samas siin jäävad Võru- ja Valgamaa ettevõtted maakondlikus järjestuses viimasteks ehk nende maakondade puidu- ja mööblisektori ettevõtted ekspordivad vaid ca kolmandiku oma müügitulu mahust.

Ärikasumi osatähtsus kogu maakonna  ettevõtete ärikasumist oli  kõige suurem  Valgamaal 27% ning ka Võrumaal ja  Raplamaal vastavalt 13% ja 12%.  Kasumimarginaal  ehk ärikasumi suhe müügitulusse on kõige kõrgem  Valgamaa puidu- ja mööblisektori ettevõtetes 9% ja Raplamaal 6%.  Paljudes maakondades sektori ärikasum langes perioodil 2017-2019.  Küll aga võib eraldi välja tuua Tartumaa, kus puidu- ja mööblisektori ettevõtted on  siiski suutnud ärikasumist hoopis kasvatada  40% (ärikasumist on suutsid kasvatada suisa 60%ga ka Saaremaa sektori ettevõtted, kuid siinkohal võib olla jälle tegu mõne juhusliku kasumliku tehinguga).

Puidu- ja mööblisektori lisandväärtus hõivatu kohta maakondade lõikes on kõige kõrgem Raplamaal, Valgamaal ja Viljandimaal, mis on ühtlasi ka kõrgemad kui puidu- ja mööblisekotri ja Eesti ettevõtete keskmised. Kõige madalam on lisandväärtus  hõivatu kohta Võrumaal küündides vaevu 20 000 piirini.

Kokkuvõtteks võib öelda, et  puidu- ja mööblisektori osatähtsus Eestis tervikuna on väga suur ja oluline,  maakondade lõikes aga   mängivad puidu- ja mööblisektori ettevõtted suuremat rolli Kagu- ja Kesk-Eestis. See pole muidugi ka üllatus kellelegi, sest üle poole Eesti pindalast on kaetud metsaga, mis annab head eeldused puiduga seotud valdkondadega tegelemiseks. Need ettevõtted annavad tööd suurele hulgale inimestele ning  aitavad hoida Eesti jooksevkontot positiivsena.

puit ja mööbel statistika

puidu- ja mööblisektori lisandväärtus                                                            

Merle Tsirk, merle@tsenter.ee

Kasutatud allikas:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs 2017; 2018. ja 2019. aasta ettevõtete majandusaastaaruannete töötlusest. Ettevõtete arvu juures on arvesse võetud vaid ettevõtteid, kellel oli müügitulu.

Märkus: Lisandväärtuse arvutamine: Ärikasum+personalikulud+kulum(põhivara amortisatsioon)=lisandväärtus.

Selles valimis on ettevõtete (ja ka töötajate arv) erinev (väiksem), sest osadest aruannetest (nt konsolideerimine) ei saa kogu infot lugeda.

 

Jaga postitust:
Tsenter