Puidu- ja mööblisektori ülevaade 2019

2019. aasta oli puidu- ja mööblisektorile tagasihoidlikum kui eelnev aasta – käibe- ja ekspordinumbrid langesid, eksportturgudel suurenes konkurents odava tööjõuga riikidest, puidu hind langes ning nõudlus nõrgenes.

2020. aastal on väga paljudel sektori ettevõtetel tellimused olnud alla tavapärast taset ning kriis on mõjutanud vähemal või rohkemal määral kõiki sektori ettevõtteid.

Puidutööstuse ülevaade 2019

Puidutöötlemisega tegeleb Eestis u 1000 ettevõtet, mis annavad tööd u 18 000 inimesele. Puidutööstuse toodete valik oli lai  – alustades saematerjali tootmise ja töötlemisega ning lõpetades puitmajade, akende ja uste tootmisega. Rohkem hõivatuid on puidust aknaid ja uksi tootvas JELD-WEN Eesti AS-is, sae- ja höövelmaterjali ning liimpuittalasid tootvas Stora Enso AS-is ning parketti, pakendeid ja kaablitrumleid tootvas AS-is Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva AS Viljandi Aken ja Uks ning spooni- ja vineeritootjad UPM-Kymmene Otepää AS ning Balti Spoon AS. Käibe poolest on üks suurimaid Võrumaal saematerjali tootev AS Toftan ning aiamaju tootvad AS Palmako ja OÜ Harmet.

2019. aastal jäi esialgsetel andmetel puidutööstuse müük üle pika aja miinusesse ja seda siseturu nõrkuse tõttu. Suurenenud puidupakkumine tõi kaasa materjali hinna languse ning lubas tootjatel vähendada ka väljamüüdava kauba hinda.

Eesti puidutööstusele on kogu aeg olnud olulisel kohal eksport, mis moodustab ligi kaks kolmandikku müügist, ulatudes 1,6 mld euroni. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2019. aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks ligi 40%. Kõige enam kasvas eksport Taani suunal (20%) ja kõige enam vähenes Suurbritanniasse (18%). Suurematest kaubagruppidest jätkas jõudsat kasvu vineeri müük, mis suurenes aastaga 26% 100 mln euroni. Seni kiirelt kasvanud puitmajade müük suurenes samuti mõne protsendi võrra.

2019. aastal kasvasid palgad puidutööstuses aasta varasemast aeglasemalt ning sektori keskmine jäi veidi rohkem maha Eesti keskmisest. Esialgsetel andmetel suurenes hõivatute arv sektoris mõne protsendi võrra, kuid lisandväärtus kahanes.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid 2020. aasta kevadel võrreldes aasta varasemaga mõnevõrra tagasihoidlikumad. 59%-l küsitletud ettevõtetest olid tellimused allpool tavapärast taset. Samuti ei oodanud ükski ettevõte toodangu müügihinna tõusu. Põhilise toodangu kasvu piirava tegurina toodi välja nõudluse puudus. Kuigi tööstusettevõtteid puudutasid kriisipiirangud esialgu vähe, siis pikaajaliselt võib ikkagi mõju nõudlusele olla märkimisväärne.

Mööblitööstuse ülevaade 2019

Mööblitootmisega tegeleb Eestis rohkem kui 700 ettevõtet, mis annavad tööd ligi 8000 inimesele. Töötajate arvu poolest asuvad suurimad mööblitootjad Põhja ja Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2019. aastal pehmemööbli tootjad OÜ Fleming, AS Bellus Furniture ja Antsla Inno AS, büroomööbli tootja AS Standard, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS, puitmööbli valmistaja Gomab OÜ ning peamiselt magamistoa inventari tootev Delux Production OÜ. Mööblitööstus on järjest rohkem orienteerunud siseturule. Kui mõni aeg tagasi läks 80% toodangust ekspordiks, siis nüüd on välisturgude osa langenud alla 60%. Kuna odavat tööjõudu napib, on konkureerimine näiteks Poola ja Leedu tootjatega muutunud järjest raskemaks.

Nõrkus välisturgudel ei lubanud mööblitööstuse müüginumbritel 2019. aastal kasvada ning maht jäi aasta varasemaga samale tasemele. Mööbli ekspordi vähenemine on Euroopa Liidu ülene trend, mida on juba aastaid märgatud. Hiina, Vietnam ja ka Ukraina ja teised lähemad odava tööjõuga riigid hõlmavad üha suuremat turuosa ning ELi tootjatel on raske konkureerida nendega. Covid-19 kriis mõjutas 2020. aastal ka mööblitööstust ilmelt üsna tugevalt.

Mööblitootmise jaoks on kõige olulisemad turud Põhjamaad, kus turgu tuntakse ja osatakse valida disaini. Lisaks on Eestis tootmine mitmel Soome ja Rootsi mööblitootjal. Nende kahe riigi osakaal ongi ekspordis kokku 57%. Kui siia juurde lisada veel Taani ja Norra, ulatub Põhjamaade osakaal ekspordis 86%-ni. Kõige enam kasvab eksport Norra (18%) ja kõige enam langes Rootsi ja Taani (mõlema puhul 6%). Suurematest kaubagruppidest tõusis kõige enam metallmööbli eksport 17% ja vedrumadratsiste eksport 15%.

2019. aastal vähenes hõivatute arv sektoris esialgsetel andmetel mõne protsendi võrra. Keskmine palk kasvas veidi aeglasemalt riigi keskmisest ning mahajäämus Eesti keskmisest palgast süvenes. Mida suuremaks käriseb sektoris palgavahe riigi keskmisega, seda raskemaks läheb kvalifitseeritud tööjõu leidmine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu tulemused näitasid, et 2020. aasta kevadel olid mööblitööstusettevõtted oluliselt negatiivsemalt meelestatud kui aasta varem. Enamusel ettevõtetest oli toodangumaht viimastel kuudel vähenenud ning 82%-l vastanutest olid eksporttellimused alla tavalise. Lisaks plaanisid enam kui pooled ettevõtted töötajate arvu vähendada. Mööblitööstus on ilmselt üks kriisist enim mõjutatud töötleva tööstuse sektoreid ning 2020. aasta saab raske olema.

Koostas: Merle Tsirk, merle@tsenter.ee

Kokkuvõte on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi „Majandussektorite ülevaade 2019“ põhjal https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2019_0.pdf

Pilt: Kagu-Eesti Puiduklaster messil ID Helsinki 2019

Jaga postitust:
Tsenter