Puidu viimistlemise põhitõed

Avaldatud: 19 veebruar, 2021

Olete lõiganud välja detailid, puurinud ja lihvinud need, kõik tükid sobivad omavahel ilusti kokku ja komplekt paistab nagu valmis olevat aga kas see nii ka on? Kui nüüd täiesti aus olla, siis ennem, kui olete toote katnud mingisuguse pinnakattevahendiga, ei saa projekti lugeda lõpetatuks. Muidugi jah, kui tahate jätta selle naturaalsena, siis on teine lugu.

Puitpinna viimistlemine võib tunduda esmapilgul hirmutav ja äärmiselt keeruline, kuid see ei pea nii olema. Üsna lihtne on anda detailidele ilus lõppviimistlus omades infot erinevate pinnakatteviiside kohta ning teades mõningaid töövõtteid.

Miks viimistleda?

Viimistlemiseks on põhiliselt kaks põhjust: puidu kaitsmine ning välimus.

Kaitse

Puit on poorne materjal, mis on võimeline endasse imema kõike, mis sellele satub. Näiteks õlid, mustus ja kemikaalid. Viimistlus sulgeb puidu poorid ja seetõttu takistab mustuse pääsemist puidu sisse. Olete oma tootesse palju aega investeerinud, seetõttu soovite, et valminud meistriteos oleks ilus ka aastate pärast.

Välimus

Igal puidul on tekstuur- mõnel märgatavam kui teisel. Kui kannate sinna peale näiteks peitsi, toob see puidu tekstuuri rohkem esile ja võiks öelda, et isegi äratab toote ellu. Peits kahjuks küll ei kaitse puitu niiskuse, mustuse eest, seetõttu tuleks hiljem katta pind näiteks lakiga. Isegi lakk ainukese kattematerjalina lisab puidule soojust ja sära, mida ei leia ilma kattematerjalita tootest.

Viimistlusained

Viimistluse pakutav kaitse ning välimus sõltub suuresti sellest, mis viimistlusmaterjali te katteks valite ja neid võimalusi on üsna palju. Mõnda toodet saab kasutada üksikuna, mõnda peab kombineerima teise viimistlusmaterjaliga. Vali see, mis sinu vajadustega kõige paremini kokku läheb ning mis sulle endale meeldib. Ei ole olemas õiget või valet – iga meister leiab peale katsetust enda jaoks kõige sobivama lahenduse.

Alltoodud teave annab väikese ülevaate põhilistest kattematerjalidest.

Värv

Värvimine on üks enamlevinud viimistlusviise, mis katab ja kaitseb materjali, millel seda kasutatakse. Värvi ei kasutata tavaliselt täispuidu puhul, kuna see peidab ära puidu tekstuuri. Kui kantakse muidugi pinnale väga õhuke kiht või kasutatakse läbikumavat värvi, siis paistab ka tekstuur kattevahendi alt välja.  Värvi kasutatakse tavaliselt MDF-st või vineerist valmistatud projektides, samuti värvi nõudvates täispuidust toodetes (näiteks kehvema kvaliteediga pahteldatud toorainest toodete puhul).

Peits

Peitsi kasutatakse täispuidu või vineeri puhul toomaks esile ning rõhutamaks puidu tekstuuri. Peitse on võimalik saada erinevates toonides, seega see lisab tootele veidi särtsu ja soojust, äratades igava materjali elu.

Läbipaistvad kattematerjalid

Vaha

Vaha on üks lihtsamaid viimistlusviise, kuna see lihtsalt hõõrutakse materjalis sisse ja poleeritakse läikivaks. Vaha ei kasutata mitte ainult peamise kattematerjalina, vaid sellega võib katta ka näiteks šellakiga kaetud detaile, kaitsmaks pinda niiskuse eest.

Õli

Õliga on üsna kerge viis detaile viimistleda, kuna selle pealekandmismeetod on lihtne. Aine kantakse rohke kihina detaili pinnale, lastakse sisse imenduda ning hiljem pühitakse imendumata aine ära. Ka on üsna lihtne seda pinda aja möödudes värskendada, kandes detailidele lihtsalt uue kihi ainet. Õlid aga ei paku aga läikivat pinda ning võivad mõnda aega kleepuvana tunduda.

Šellak

Šellak on looduslik vaik, mis pärineb Indiast ja Taist. Seda eritab lakitäi (Laciffer lacoa), kes elab Indias ja Tais eri liiki viigipuudel.

Tänapäeval valmistatakse šellakit kaasaegsel tööstuslikul meetodil. Pehmeks sulanud šellak lastakse valtside vahelt läbi ja saadakse õhuke kiht , mis kuivades purustatakse. Nii saadakse õhukesed , erineva värvusega kvaliteetsed šellakihelbed.

  • Kollasest šellakist on vaha eemaldatud. Annab tugeva ja läbipaistva viimistluse.
  • Rubiinpunane šellak. Tumepunase värvusega polituur, mida kasutatakse mahagoni ja teiste punast tooni puuliikide viimistluse tegemiseks.
  • Oranž šellak on üks põhilisemaid šellakiliike, mida kasutatakse tumedate väärispuuliikide viimistlemiseks.
  • Must šellak. Musta värvi eebenipuu sarnane. Sellega viimistletakse ka klavereid.
  • Pleegitatud hele šellak. See sobib heledatele puiduliikide viimistlemiseks ja krundiks.

Läänemaailmas oli šellak üks peamisi mööbliviimislusvahendeid, kuni XX-saj. 20-30ndatel aastatel ilmus nitrolakk, mis suures osas hakkas šellakit asendama.

Poleeritud pinnad ei ole mehaanilistele kriimustustele nii vastupidavad kui kaasaegsed vee- ja kulumiskindlad tööstuslikud lakid. Asja hea külg on see, et kriimustatud pinda on suhteliselt lihtne uute poleerkihtidega parandada. Šellak ise on UV-kindel ja ei tumene aja möödudes. Küll aga võib tumeneda läbi materjali puit.

Šellakile on alati otsitud võimalusi kuidas muuta poleerpinda veekindlamaks ja tugevamaks säilitades samas tema ilu. Tänu sellele ongi loodud niiskuskindel šellak, kuhu on lisatud teatud kemikaale. Tegelikult ei anna seda võrrelda muidugi kaasaegsete niiskuskindlate lakkidega. Samas on ta ikkagi märksa vastupidavam kui tavaline šellakpoleer. On üldlevinud müüt, et šellak ei kannata üldse niiskust. Tegelikkuses pole poleerpind küll veekindel, aga peab ikkagi niiskusele mõnda aega vastu. Näiteks niiske lapiga mööbli puhastamine ei tee šellakviimistlusele midagi halba. Samas ikkagi võib poleerpinda kahjustada pikaajaline kokkupuude niiskusega.

Alkoholis lahustatud lakkimis-poleerimisvalmis šellak ei säili lõputult (umbes aasta pärast omadused halvenevad). Kui lakitud pind hästi enam ei kuiva ja jääb kleepuvaks on kasutamisaeg nähtavasti möödas.

Värnits

Naturaalne värnits on valmistatud linaõli kahekordse keetmise teel. Aine sobib naturaalsel kujul kõikide puiduliikide viimistlemiseks. Sobib ka niisketes sisetingimustes olevate puitpindade (vannituba, sauna eesruum) ning välistingimustes olevate puitpindade viimistlemiseks.

Lakk

Erinevalt õlidest kuivab lakk kõvaks ja vastupidavaks viimistluseks. Lakid kuivavad palju kiiremini kui õlid, nii et töö saab tehtud kiiremini. Kuna see kuivab tugevaks kihiks, mis ei ole aga plastne, võib see pind aja möödudes mureneda.

Polüuretaan

Põhimõtteliselt vedel plastik, mis pakub kuivades vastupidava tulemuse. See on saadaval erinevate läikeastmetega ja materjali võib pinnale kanda nii pintsli kui pihustiga. Pintslite või pihustuspüstolite puhastamiseks on aga vaja lahustit. Polüuretaan ei kuiva väga kiirelt, mistõttu tuleb kuivavat pinda kaitsta tolmu eest.

Polüakrüül

Veepõhine polüuretaan, mis kuivab kiiresti vastupidavaks viimistluseks. Töövahendeid on võimalik puhastada seebi ja vee abil ning seda kantakse pinnale tavaliselt pintsli või pihustuse abil.

Kuidas materjali peale kanda?

Viimistlusmaterjali pealekandmiseks on mitu võimalust. Mõned on lihtsad ja teised natuke keerulisemad. Vaatame lühidalt paari meetodit.

Lapiga

Paljusid viimistlusvahendeid, näiteks õlid, värnits, šellak, saab kanda pinnale kasutades lappi. Liigne aine pühitakse hiljem kuiva lapiga ära. See on kiire viis detailide viimistlemiseks. Kui olete valmis, visake kaltsud lihtsalt minema. Lihtne koristada, mis?  Meeles tuleb aga pidada, et mitmed ained võivad olla isesüttimisohuga, seega tasuks alati lugeda tootjapoolset kasutusjuhendit.

Pintsliga

See meetod on natukene keerulisema kui eelmine. Ennem viimistlemist tuleks materjali pind korralikult puhastada ja pintsliga ainet peale kandes võivad pinnale jääda ka odavamast pintslist tulenevad triibud või lausa pintslikiud, seega väga oluline on muretseda kvaliteetsed töövahendid.

Pihustiga

Tänapäeval on saada ka erinevaid spray purkides olevaid viimistlusvahendeid, mida on lihtne kasutada ja hiljem ära visata. Detaili pind ei pruugi aga tulla nii ilus ja ühtlane nagu te soovite, seepärast võiksite kaaluda mõnda tööstuslikku pihustusmeetodit (madalsurve, kõrgsurve, ülaanum jne).

Kuidas viimistleda?

Viimistlemise meetodid on pealehõõrumine (näiteks õli), pintseldamine ja pihustamine. Pintsliga värvimine on teadupärast neist keerukaim, kuna pintseldamine võib jätta plekke ja laike, lisaks võib värv jooksma hakata. Kindlasti tuleb kasutada kvaliteetset pintslit.

Ära unusta, et värvides eralduvad aurud ja need on sageli mürgised: kaitse kopse respiraatoriga.

Jooksev värv ja pinnale tekkivad värvitilgad – frustreeriv igale puidutöötlejale. Nende eemaldamiseks on erinevaid meetodeid, aga kõige efektiivsem on triipude-tilkade tekkimist juba eos vältida.

Kalla värv klaaspurki. Selle serva abil saad vabastada pintsli liigsest värvist, värvipurgiga pole see nii lihtne. Värvides ole õrn: pea meeles, et sa kannad seda pinnale, mitte ei sunni.

Hoia servadest eemale. Servadest alustamine on viga, kuna nii on värvi jooksmine ja tilkumine kerge tekkima.

Tee ettevaatlikke ja õrnu pintslitõmbeid, sujuvalt üles ja alla. Jälgi, et suurim kogus viimistlusmaterjali satuks pinna keskele, kust saad seda pintsli või nuustikuga servade suunas edasi kanda.

Kui viimistluskiht on puidule kantud, siis jäta see rahule – ära hakka kohe uuesti üle värvima, olgu kiusatus kuitahes suur. Sinus peituv perfektsionist võib seda tahta, aga nii on raske saada ühtlast viimistluskihti.

Kasuta head valgust. Lamp toob pinnal peegeldudes esile värvivead ja lapikesed, kuhu värv pole jõudnud. Looduslikust valgusest ei piisa.

Kirja pani: Randi Sepping, Randi@tsenter.ee

Kasutatud allikad:

 

 

Jaga postitust:
Tsenter