Eesti Mööblitootjate Liit, Kagu-Eesti puiduklaster, Eesti Puitmajade Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja suuremad liitudesse mittekuuuluvad ettevõtted kirjutasid alla avalikule ühispöördumisele Vabariigi Valitsusele.
Riik peab kaitsma puidutööstust hävingu eest: tootjate 3 ettepanekut
Mitmes tööstusharus on tänaseks uued tellimused sisuliselt lakanud, osade sektori ettevõtete käive kukub lähikuudel enam kui 80%. Sellises reaalsuses, kus meie endi jõupingutustest kriisi haldamiseks ei piisa, vajame riigi toetussamme: sektori eripära arvestavat kriisihüvitist; töötajate vajaduspõhist testimist; eriolukorra ajal paindlikkust puhkusegraafikute muutmiseks.
Metsa- ja puidusektori koondkäive on ligi 4 miljardit eurot. Me oleme suur majandusharu, anname tööd 10%le kogu Eesti erasektori töötajaskonnast. Oleme praeguses olukorras mitte ainult väga haavatavad, vaid juba väga tõsiselt haavatud.
Töötleva tööstuse ettevõtted erinevad selle poolest, et töötleval tööstusel on tellimuse ja käibe vahel tootmiseks, logistikaks ja vahel ka paigalduseks kuluv suhteliselt pikk aeg, mistõttu kriisi raskuskese jõuab kohale umbes 4–6nädalase viivitusega.
Töötlev tööstus satub tõsisematesse probleemidesse alles siis, kui esimesed ja kiiremad meetmed juba lõppevad. Tellimuste poolel näeme juba täna drastilist kukkumist, mis jätkub vähemalt seni, kuni kehtib eriolukord Euroopas.
Esitame valitsusele kolm konkreetset ettepanekut, mis ellu viimisel vähemalt mõnevõrra kriisi leevendavad:
1. Kriisihüvitis
Riik tasub 70% töötajate palgast, kui ettevõte täidab kolmest kriteeriumist kaks:
– käive on vähemalt ühel kuul meetme ajal (5kuulise perioodi jooksul, aprill–august) koroonaviiruse tõttu kahanenud vähemalt 30%;
– tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
– tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.
Kui kriteeriumid on täidetud, maksab riik ettevõtte töötajatele kuni 1000 eurot palka, tingimus on, et ettevõtja enda panus on vähemalt 150 eurot samas kuus. Peamine erinevus valitsuse pakutust on perioodi pikkus.
Selgitus. Töötlevas tööstuses ei kuku käive kohe, kuna tellimusi on üldjuhul 2–6 nädalat ees. Küll aga kukuvad kohe tellimuste mahud ning käibekaotuseks pöördub see enamuste tänase meetme (märts–mai) lõpul või napilt peale seda. Seetõttu on tootmissektoril otstarbekas pikendada perioodi kolme kuu asemel viiele kuule ning täiendada tingimusi nii, et piisab, kui vähemalt ühel nendest kuudest on 2 tingimust täidetud, siis saab meedet kahel kuul kasutada.
Ehk kui meetme perioodi sees on vähemalt üks kuu, kus kaks tingimust on täidetud, siis saab seda meedet 5 kuu jooksul kasutada (vajadusel erinevatel osakondadel erineval ajal), kuid iga töötaja kohta mitte rohkem kui kahel kuul.
Tootmisettevõtete osakondadel on koormuse madalpunkt väga erineval ajal. Müügiosakond ei saa täna tööd teha (kuna ei saa piirangute tõttu kliente ka külastada), kuid tootmisel on tööd palju. Samas 2–4 kuu pärast saab müügiosakond võibolla hakata tööd tegema, kuid tootmisel ei ole siis midagi veel toota ning kontori koormus on jätkuvalt väga madal. Seetõttu on paindlikkus antud meetmes väga oluline.
2. Töötajate testimine
Riik peab võimaldama suurte kollektiividega tootmisettevõtetes (kus on näiteks vähemalt 30 inimest) kõikide haigusnähtudega inimeste testimist. Suurtes kollektiivides puutuvad inimesed omavahel palju kokku, mis aitab viirusel kiiresti levida ning see võib kogu tootmise halvata.
Lisaks korraldavad paljud tootmisettevõtted ise oma töötajate transporti ning isegi kui tootmises suudetakse inimeste vahel hoida distantsi, on bussis suur hulk inimesi ikka koos ning viirus levib kergesti. Testimise võimalus aitab mitte nakatunud inimestel kiiresti töö juurde naasta ja majandust käigus hoida. Kui iga nakkuskahtluse korral peab inimene 2 nädalat karantiinis olema, muutub see nii töötaja kui ettevõtte jaoks koormavaks.
3. Eriolukorra ajal paindlikkus puhkusegraafikute muutmiseks
Lubada tööandjal eriolukorra ajal saata ühepäevase etteteatamisega inimesi korralisele puhkusele. Puhkuste kasutamine on kõige soodsam viis saata inimesi ajutiselt koju ilma, et see koormaks riiki, ettevõtteid ning majandust. See meede aitab vähendada koondamisi ja sundpuhkuseid.
Loodame teie mõistvale suhtumisele ja soovile hoida Eesti majandust käigus.
Pöördumisele kirjutasid alla:
Eesti Mööblitootjate Liit
Kagu-Eesti Puiduklaster
Eesti Puitmajade Liit
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Bellus Furniture OÜ
