Rahvusvahelise robootikaliidu andmetel oli 2017. aastal maailmas kasutusel 2,1 miljonit tööstusrobotit. Kui võtta iga roboti keskmiseks elueaks umbes 25 aastat, siis võrdub see umbes 96 miljardi inimtöö tunniga! See näitaja põhineb 38-tunnisel töönädalal, kuid robot võib töötada 24/7, seega tegelikud numbrid on märkimisväärselt suuremad.
Robotid on muutnud paljusid tööstusharusid, sealhulgas autotööstust, kus on kasutusel umbes kolmandik kõigist maailmas toodetud tööstusrobotitest. Need masinad lõikavad, painutavad, keevitavad osad kokku ning lõpuks ka värvivad kõik detailid üle. Üks hea näide sellest on MINI tehasest Suurbritannias, kus on suur ruum 1000 robotiga ja inimeste ainus kohalolek on põrandal ringi sumisev elektrirolleriga mees, kes teeb hooldustöid.
See pole ka mööblitööstuses erinev, eriti Euroopas. Rohkem kui 15 aastat tagasi kasutas väike Šveitsi ettevõte robotit, et laadida lastetoolide tootmiseks vajalikke toorikuid CNC-masinasse. Robot ja masin töötasid 24/7 ja olid võimelised isegi vajadusel nüri tööriista terava vastu välja vahetama. Kui süsteem mingil põhjusel seisma jäi, saadeti omanikule tekstisõnum ja inimene tuli kohale ning vaatas probleemi üle. See oli enam kui viisteist aastat tagasi mööblitööstuses!
Kunagi tehtud nali tööstuse kohta, kus töölisteks on koer, kes valvab ruume ja mees, kes toidab koera, ei tundu selles võtmes enam nii naljakas. Eriti veel kui saame koera ka asendada robotiga ja seetõttu inimese kohalolu eemaldada…
Mööblitootmine on üks nendest nišitööstustest, mis pole traditsiooniliselt olnud robotite suurem kasutaja, kuid pakub robotitehnoloogia tarnijatele ja juurutajatele märkimisväärseid võimalusi ning kasutajale mitmeid eeliseid. Suur osa töötlevast tööstusest on endiselt väga töömahukas. Automatiseeritud robootika kasutamine mööblitööstuses on teiste tööstusharudega võrreldes suhteliselt väike, kuid võimalused on veenvad. Tööstusrobotid on mööblitootmise revolutsioonilisel piiril, kuna need on nüüd märgatavalt intelligentsemad, kiiremad ja odavamad.
Varaseima teadaoleva tööstusroboti, mis vastab ISO määratlusele, valmistas 1937. aastal „Bill” Griffith P. Taylor. Kraana sarnane seade ehitati peaaegu täielikult Meccano (sarnane meie lapsepõlve konstruktorile) osi kasutades ja seda juhtis üks elektrimootor. Robot oli võimeline virnastama puitklotse eelnevalt programmeeritud mustritena. Tööstusrobootika leidis Euroopas üsna kiiresti kasutust aastal 1973, kui turule ilmusid ABB ning KUKA Robotics. 2017. aastal ilmus tööjõuturule ligi 400 000 tööstusrobotit. Fanuc (kolmas suurem tööstusrobotite tootja) ehitab kuus 6000 kuni 11 000 robotit.
Roboti õpetamine võib toimuda mitmel viisil. Esimene on see, kus roboti saab GUI või tekstipõhiste käskude abil suunata vajalikule positsioonile kasutades X-Y-Z koordinaate – põhimõtteliselt sama nagu CNC-masina programmeerimine. Teine meetod on „näita ette meetod“ ja seda tehnikat pakuvad paljud robotitootjad. Seda kasutades tööline kas siis liigutab ise robotkäppa ja masin jätab need liigutused meelde või siis jälgib robot kaamera abil sinu liigutusi ja jäljendab neid. Liikumistrajektoorid salvestatakse ning hiljem on robot võimeline neid kordama. See tehnika on populaarne sellise ülesande täitmisel nagu näiteks värvimine.
Kas see on halb uudis tavatöölisele?
Ei ole ja seda toetudes Maailma Majandusfoorumi uuringule, mis prognoosib inimestele 133 miljonit uut rolli, mis asendavad robootika tagajärjel kaotatud 75 miljonit töökohta. Uuringust selgub, et aastaks 2025 täidavad robotid 52% kõigist tööülesannetest. Robotitel on puidu töötlemisel tõenäoliselt suurem roll, kui nad võtavad üle niiöelda musta, ohtliku ja raske töö. Kasutage töölist kvaliteetsemate rollide täitmisel ja laske masinal teha need ebameeldivad ülesanded.
Samuti aitavad robotid kaasa vananeva elanikkonna probleemile. Riigid, kus ühe tööstuses töötava inimese kohta on kõige rohkem roboteid on Jaapan, Saksamaa, Lõuna-Korea ja Singapur, ning nendes riikides on maailma vanimaid töötajaid. Aeglasema vananemisega riikides, nagu Suurbritannia ja Prantsusmaa, on tööstusroboteid töötaja kohta palju vähem. MIT ja Bostoni ülikooli uuringud näitavad, et vananemisprotsendi kümnepunktiline tõus võrdub 0,9 lisarobotiga tuhande töötaja kohta.
Tööstusroboti peale on vaja mõelda kohe, mitte 10-15 aasta pärast.
Randi Sepping, randi@tsenter.ee
Kasutatud allikad:
- https://elitepublishing.com.au/robotics-in-the-furniture-industry/
- https://www.homag.com/en/products/automation/robotics
- https://www.concreteconstruction.net/article/new-robot-dog-is-ideal-tool-for-jobsites_c
- http://cyberneticzoo.com/tag/bill-griffith-taylor/
