Swedbanki andmetel mõjutas Eesti mööblitööstust eelmisel aastal alanud tervisekriis tõsiselt – Statistikaameti lühiajastatistika indikeerib 2020. aasta osas tööstusharus pea 15%-list käibemahtude langust. Siiski algas mööblitööstuses 2020 teisel poolaastal kiire taastumine.
Raul Kirsimäe Swedbankist kommenteerib:
Ettevõtete prognooside ja plaanide selgitamiseks viisime juba kümnendat aastat läbi tööstusettevõtete uuringu, kus osales sel aastal 269 tööstusettevõtet, neist 18 ettevõtet mööblitööstuse sektorist. Uuringus osalenud ettevõtete andmetel vaadatakse käesoleva aasta võimalustele optimistlikult – ettevõtted plaanivad keskmist käibe kasvu 10,8% (tööstuse keskmine 6%). Pooled uuringus osalenud mööblitööstuse ettevõtetest näevad võimalust käesoleval aastal taas kasumlikkuse parandamiseks ja vaid iga kuues ettevõte prognoosib kasumlikkuse edasist langemist. Investeeringute osas on mööblitööstuse ettevõtted käesoleval aastal siiski ettevaatlikud ning investeeringud langevad keskmiselt 5% võrra. Suurimate investeeringuid pidurdavate teguritena tõid ettevõtted välja just ebakindlust majanduskeskkonna osas ja kompetentse tööjõu puudumist uute investeeringute elluviimiseks. Investeeringutest 29% plaanitakse suunata automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Lähiaastad toovad Eesti mööblitööstuses kasutusse senisest enam tööstusroboteid ja tarkvaralahendusi efektiivsuse tõstmiseks ettevõtetes.
Täna on väga oluline, et tugeva bilansi ja tellimuste portfelliga ettevõtted ei lükkaks edasi efektiivsust ja tulemuslikkust kasvatavaid investeeringuid. Konjunktuuri muutumisel meie sihtturgudel ja palgakasvu kiirenemisel Eestis on paremas positsioonis ettevõtted, kes suudavad jätkuvalt parandada efektiivsusnäitajaid ja arendada oma tooteid konkurentsivõime parandamiseks. Pangana soovime aidata kaasa finantseerides ettevõtete konkurentsivõime kasvule kaasa aitavaid investeeringuid.
Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusosakonna juhataja
Pikemat ülevaadet mööblitööstuse olukorrast kuuleb 12. augusti konverentsil Mööblitööstuse väljakutsed 2021. Üritus on tasuta, aga ainult eelregistreerimisega.
Vaata lisaks: Swedbanki pressiteated
Tööstusinvesteeringutes käivad efektiivsus ja keskkonnasõbralikkus käsikäes
22.06.2021
Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgus, et 49% sektori ettevõtetest kavatseb 2021. aastal investeeringuid kasvatada. Prognoositav investeeringute maht on suurenemas 57%. Efektiivsuse suurendamisele suunatud investeeringute kõrval on kasvamas investeeringud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks.
Uuringus osalenud ettevõtjad tõid investeeringute peamiste eesmärkidena välja efektiivsuse kasvu (87%), mahtude kasvu (74%), tootearenduse (55%) ja uutele turgudele sisenemise (33%). Investeeringutest keskmiselt 25% plaanitakse suunata tootmise automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Kui varasemalt olid tehnoloogiainvesteeringutes kõige aktiivsemad suurettevõtted, siis tänavu on aktiivseimad keskmise suurusega ettevõtted, kus sama tase ulatub 45 protsendini.
„Keskmise suurusega ettevõtete aktiivsed investeeringud tehnoloogiasse on hea uudis Eesti majandusele, sest see näitab ettevõtete kasvuambitsiooni ja aitab maandada nii võimalikke tervishoiukriisi kui ka kahaneva tööjõuga kaasnevaid riske,“ ütles Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe. „Keerulises keskkonnas, kus ettevõtetel on hulk kohe lahendamist vajavaid probleeme, on kindlasti tunnustust väärt, et leitakse võimalus keskenduda ka strateegilistele teemadele nagu tootmise tehnoloogiline arendamine konkurentsivõime kasvatamiseks.“
Üha enam tõusevad investeeringute puhul esile keskkonnaalased eesmärgid. Uuringus osalenud tööstusettevõtetest 14% tõi ühe eesmärgina välja CO2-jalajälje vähendamise ja 9% keskkonnanõuetega kohanemise. „Kui keskkonnaalastesse investeeringutesse süveneda, siis ei tehta neid lihtsalt populaarse rohetrendiga kaasa minemiseks, vaid otsitakse suuremat efektiivsust, et hoida ettevõtte konkurentsivõimet,“ selgitas Kirsimäe.
Keskkonnaeesmärkidena on tööstusettevõtete fookuses tootmisjääkide vähendamine (55% ettevõtetest) ja energia kokkuhoid (54%), mida planeeritakse lahendada tootmisjääkide taaskasutuse, praagi vähendamise ning LED-valgustite ja uuemate seadmete kasutuselevõtuga.
„Kuigi majanduskeskkond on parasjagu keeruline on oluline, et konkurentsivõimet tõstvaid investeeringuid ei lükkaks täna edasi tugeva bilansi ja tellimuste portfelliga ettevõtted. Majanduskasvu aeglustumisel ning tarneahelate paika loksumisel teravneb konkurents kindlasti uuesti. Pangana oleme valmis finantseerima ettevõtete investeeringuid uutesse konkurentsivõimet kasvatavatesse tehnoloogiatesse, olgu selleks uue terasest krati palkamine või erinevad digitaalsed lahendused,“ lisas Kirsimäe.
Swedbanki tänavu märtsis ja aprillis läbi viidud tööstusettevõtete uuringus osalenud ettevõtjate hinnangul jääb keskmine oodatav investeeringute tasuvusaeg 5,2 aasta juurde. Kokku osales uuringus 269 ettevõtet, kus töötab kokku 25 053 inimest ja ettevõtete aastane koondkäive on 3,73 miljardit eurot.
Eesti suurim majandussektor toibus kriisiaastast üllatavalt kiiresti
17.06.2021
Eesti töötleva tööstuse ettevõtted on kriisiaasta selja taha jätnud ja näevad sel aastal kasvamas nii käivet kui kasumlikkust ning planeerivad ligi 3000 inimese värbamist, selgus Swedbanki tööstusettevõtete uuringust.
Värskelt valminud Swedbanki tööstusettevõtete uuringus osalenud ettevõtetest 76% plaanib sel aastal kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist, 58% ootab käibe kasvu ja 31% käibe samaks jäämist. Kõige tugevamat käibekasvu prognoosib tänavu puidutööstus, kes hindab kasvuks 11,9%, ülejäänud tööstussektorite kasvuootus on suurusjärgus 5%.
„Tänavusest uuringust tuli välja, et tööstusettevõtted jätkavad nii investeeringute kui ka uute eksporditurgude hõivamisega, mis eeldab järjest nutikamat tootmist. Meie tööstusettevõtete eduloo taga on ettevõtjate sihikindel töö, planeerimine ja investeeringud. Tööstussektor seisab kindlatel jalgadel ja seetõttu suudeti ka kriis üllatavalt kergesti üle elada,“ kirjeldas Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe.
Uuringus osalenud ettevõtjate hinnangul ulatuvad kriisi mõjud siiski ka käesolevasse aastasse: kasvanud on sisendite hind (71% vastanutest), tekkinud on tarneprobleemid (58%), ajutiselt vähenesid tellimused (49%) ning probleeme oli ka likviidsusega, laoruumi puuduse ja uute tarnepartnerite otsimisega. Veerand vastanutest tõi aga välja, et tellimused selleks aastaks kriisi mõjul hoopis kasvasid.
„Iga päevaga rohkem taustale nihkuva tervishoiukriisi asemel näeme, et kohalikud tööstusettevõtted on järjest enam mures varustuskindluse pärast ning peavad laienemisvõimalustele keskendumise asemel lahendama hoopis tootmise käimas hoidmiseks tarnetega seotud probleeme,“ selgitas Kirsimäe ettevõtete kiirelt muutuvaid väljakutseid. „Arvestades olukorda oleme valmis finantseerima nii tehaste toimimiseks vajalike laovarude suurendamist kui ka konkurentsivõime kasvatamiseks ja laienemiseks vajalikke tehnoloogiainvesteeringuid, et toetada kohaliku tööstuse kasvu eksporditurgudel.“ Uuringust selgus, et tööstussektori jaoks ei ole kadunud ka tööjõuga seotud väljakutsed. Tööstussektoris keskmiselt planeeritakse tänavu töötajate arvu kasvatada 2,4% võrra, mis tähendab sektoris hõivatud inimeste arvu arvestades ligi 3000 uue inimese värbamist.
Samas ei ole koroonakriis töötajate värbamist tööstusettevõtetele lihtsamaks muutnud, sest tööstussektor otsib teistsuguse kvalifikatsiooniga inimesi kui koroonakriisis enamasti majutuse ning toitlustuse sektoritest vabanenud inimestel pakkuda oleks. „Arvestades, et tööstussektor planeerib stabiilse tööandjana uuringu järgi 1,2–4,3% suurust palgatõusu, ei ole võimatu vähemalt mingi osa inimeste erialane kannapööre,“ hindas Kirsimäe.
Swedbanki tänavu märtsis ja aprillis läbi viidud tööstusettevõtete uuringus osales kokku 269 ettevõtet, kus töötab kokku 25 053 inimest ja ettevõtete aastane koondkäive on 3,73 miljardit eurot.
