Paneeldiskussioon Kagu-Eesti Puiduklastri juubelikonverentsilt 28.08.2020
Ettevõtjad: Peeter Kuum (Wermo), Kalle Kaup (VIP-Mööbel), Lauri Semevsky (modulaarne hotellituba)
Moderaator: Kalev Kaarna
Kalev Kaarna ütleb teema sissejuhatuseks, et kui eelmises paneelis rääkisime digitaliseerimisest, siis teises osas tuleb juttu tootearendusest. Ettevõtted ütlevad, et see on tähtis, sinnapoole liigutakse. Kuidas kaasata disainereid, kas seda on üldse vaja teha, kui endal tundub pädevust olema ja kuidas saavutada tulemus, mis müüb? Ning kuidas saada tööle edu aluseks olev kolmnurk tootja-disainer-jaemüüja?
Lauri Semevsky, Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER arendusspetsialist, ütleb enda kohta, et on vabal ajal võsadisainer ja viimasel ajal ka hobiarhitekt. Möödunud aastal tegi ta koostööd Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonnaga, tegeleti ühe kontseptsiooni väljatöötamisega. Lauri Semevsky põhjendab koostööd kunstiakadeemiaga: “Mul on küll endal olemas oskus joonistada mõtteid üles kolmemõõtmelisena, aga põhjus, miks ma tahtsin kaasata arhitekte ja disainereid, oli just sisuline pool, mida ise ei halda. Et mida nad seal kolm-neli-viis aastat õpivad? Tagantjärgi võin öelda, et see oli õige otsus.”
Lauri Semevsky põhjendab oma arvamust: “Ruumi tajumise oskus ja muidugi tehniline külg mistahes mööblil või detailil on väga oluline. Just tehniline pool on see, mille osas mina ei saa öelda, et ma väga pädev olen.”
Veel juhib ta tähelepanu ühele nähtusele: “Algajate või hobidisainerite kõige suurem miinus on see, et nad armuvad oma projekti ära. Kui tahta seda edasi arendada, siis laidetakse kohe maha. Ei tohi ära unustada, et kui midagi disainida või luua, siis peab lähtuma sellest, kelle jaoks seda luua või teha. Ei tee ju enda jaoks”!
Peeter Kuum, mööbliettevõtte AS Wermo müügi&arendusjuht, ütleb, et hea tulemuse, hea müügi saamiseks peavad kolmnurgas tootja-disainer-jaemüüja kõik kolm olema võrdsel tasemel tippspetsialistid: “Peab teadma seda ettevõtet, tehnoloogiat, tootmisvõimekust. Kindlasti tuleb kasuks, et see kolmik oleks nö inimestena üksteisega sobiv. See arendusprotsess on nii loov, et seal hakkavad inimsuhete pinged mängima rolli. Kui ei ole klappi, siis ka neid mudeleid välja ei tööta.
See kolmik peaks keskenduma lõpptootele läbi tarbija vaatevinkli. Oluline on see, mida lõpptarbija tahab, mitte see, mis mulle või talle või kellelegi kolmandale kasulik on. Ei tohi oma lapsesse armuda. Disainerite viga on teinekord, et see on tema laps, seda ei tohiks nagu muuta. Pead olema loov ja laskma loovalt sellel protsessil liikuda”.
Peeter Kuum selgitab kolmnurga mõtet edasi: “Tootja lähteülesanne pannaksegi kolmepoolselt kokku. Tihtipeale on nii, et sa võid jumala õige toote välja töötada – õige toode, õige hind, õige kvaliteet – kõik asjad on paigas. Lähed turule pakkuma, aga antud hetkel näiteks on sellel jaemüüjal juba olemas täpselt samasugune toode teiselt tootjalt. Sa pead teadma, mis turul täna toimub, mida klient otsib”.
Toote disaini kohta toob Peeter Kuum näite Wermo kogemusest: “Tihti on nii, et tooted on oma disainilt ajast ees. Kui me vaatame neid meie esimesi tooteid, siis näiteks see siin fotol on päris vana disain. mis alles nüüd on hakanud kasvama. Kui esimest korda kunagi seda edasimüüjatele näitasime, siis ei läinud, kukkus läbi. Aga täna – anna veel, anna veel. Tuleb olla kannatlik. See on ka õnneasi, et satud õigel ajal õige tootega õigesse segmenti. Ei tasu olla löödud, et näe, meil on hea disain, aga see ei tööta. See võib hakata tööle. Disaineril peab olema loovust, aga ka julgust öelda ei oma algsele projektile. Tavaliselt tekib see protsess nii, et alguses on väga äge toode, aga see on väga kallis. Siis peab hakkama inseneritööd tegema, et kuidas seda hinda nii alla saada, et ägedus säiliks”.
Peeter Kuum võtab disaineri kaasamise teema kokku järgmiselt: “Disainer peab teadma ettevõtte põhitõdesid, tootmise loogikat. Kui ta üldse midagi ei tea, siis on tegemist kunstnikuga, ja kunstnikuga ei ole tootmisettevõttes midagi teha. See on tegelikult probleem. Paber ju kannatab kõike, aga võimatuid asju ei ole mõtet paberile panna, see säästab kõigi aega.
Ja veel – tootja peab disainerit otsides vaatama, kus ja kellena ta on töötanud, samuti vaatama tema töid – mida on teinud, kuidas on teinud, et see käekiri sobiks ja läheks kokku sellega, mida tahetakse saada”.
Kalle Kaup, VIP-Mööbel OÜ looja ja juhatuse liige on väiketootja esindaja, kes valmistab tellimuspõhist mööblit. Tootearendus on lahendatud nii, et on investeeritud uutesse seadmetesse, mis võimaldavad uusi tooteid teha ja välja töötada.
Kalle Kaup ütleb, et fookus on täispuidul ja efektiivsusel, et suudaks õiges hinnaklassis konkureerida. Klientide tagasiside on oluline: “Käid vaikselt messidel ja vaatad tooteid, mida on võimalik teha. Paar toodet on tehtud niimoodi, et käid messil, nendest paarist tootest on üks, mis on hakanud klientidele meeldima ja on tulnud tagasisidet, et muudaks väheke”.
Teine võimalus on teha toode valmis ning viia see kauplusekettidesse. Sealsed jaemüüjad on oma ala profid, kes oskavad anda hinnanguid, tagasisidet, suudavad kaasa mõelda ja suunata, milline mudel, milline toode parajasti müüb.
Moderaatori küsimusele, et kui raha poleks probleem, kas ta siis kaaluks disaineri palkamist, vastab Kalle Kaup: “Kui kasvada tahad, siis kindlasti oleks hea. Ja head müügimeest oleks vaja”.
VIP-Mööbli puhul on töötanud see variant, et disainerit pole kaasatud. Tooted töötatakse välja klientide abiga, tulenevalt tootmise spetsiifikast on võimalik seda teha ja just selles segmendis, kus müüakse. Seal ei olegi võimalik disaineri tasu lisada.
Hoolimata sellest on VIP-Mööbel olnud edukas. Esimene aiamööbli komplekt valmis kodus 1998. aastal, ettevõte registreeriti äriregistris 2005. aastal, alates 2006. aastast eksporditakse toodangut Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaale, Venemaale, Ameerikasse.
2018. aastal valiti VIP-Mööbel Setomaa valla aasta ettevõtjaks ning Võru maakonna Aasta Mikroettevõtjanominendiks.
Moderaator Kalev Kaarna võtab teema kokku: “On erinevaid viise, kuidas saab mööbliga äri teha”.
Peeter Kuum lisab lõpetuseks: “ Fookus, fookus, fookus! Ennekõike peab ettevõte omale selgeks tegema, kas tal on üldse vaja disainerit, mis on tema loogika, mis on tema tugevused, see on kõige tähtsam asi, et mis segmenti tahetakse müüa ja kuhu tahetakse minna, siis alles hakata neid samme tegema.”
Tekst ja foto: Liana Allas
TSENTER kutsub kõiki ettevõtlikke inimesi, kellel on mõni puiduga seotud idee kas peas või paberil, pöörduma keskusesse, kust saab abi joonestamises, kujundamises, prototüübi valmistamises ja tootepiltide tegemises. Oodatud on ka õpilasfirmad, kellel on mõni puiduga seotud mõte – aitame valmistada prototüübi ja ei küsi raha ka esimese partii valmistamiseks.
