Paneeldiskussioon Kagu-Eesti Puiduklastri juubelikonverentsilt 28.08.2020
Ettevõtjad: Remo Allikas (Võru Empak), Laidi Kiigemägi (Velma Mööbel)
Moderaator: Kalev Kaarna
Remo Allikas (Kagu-Eesti Puiduklastri juhatuse liige) sissejuhatavas kõnes:
„Tootmise tehnoloogiad ja seadmed muutuvad ajas väga kiiresti, kindlasti on kogu aeg vaja olla kursis kõigega, et olla konkurentsivõimeline. Tuleb ennast pidevalt täiendada, käia mööda messe, tutvuda uute partneritega. See on aluseks, et ettevõte saab olla jätkusuutlik ja innovatiivne. Vähem tähtis ei ole korralik tootmisjuhtimise programm, mis annab hea eelduse selleks, et tootmine oleks korras ja et tootmine kui protsess oleks ladus.”
Kalev Kaarna küsis ettevõtjatelt, kuidas jõuti tootmistarkvara soetamiseni, millised olid ootused ja vajadused ning kuidas see samm ennast õigustanud on.
AS Võru Empak
Tegevjuht Remo Allikas on mööblitööstuses olnud 6 aastat, enne seda tegeles transpordi ja logistika valdkonnas. Tootmine kui selline oli tema jaoks uus asi. Kohe alguses sai selgeks, et mitmed aastad olid ettevõttesisesed investeeringud jäetud tegemata, kogu mööblitootmine oli Exceli tabelis.
Probleem number üks oli vale toote hinna arvutus. Tootmismaterjalid olid pidevas muutumises, keegi ei jõudnud järge pidada ja käsitsi hindu pidevalt muuta. Arvestused olid valed, seetõttu oli keeruline ka müüa.
Hakati uurima erinevaid tootjatele mõeldud majandustarkvara pakkujaid, tehti umbes pool aastat eeltööd – käidi vaatamas teisi ettevõtteid, kuulati teiste kogemusi. Sõelale jäi kaks teenusepakkujat, kellega käidi ka kohtumas – need olid EZIIL ja ProdMaster.
Valik tehti ProdMasteri kasuks. Hakati tasapisi proovima, saadi katsemudeleid ja programme. Algus tundus keeruline, programmi ülesehitus ei tundunud loogiline. Vaja oli seda, kus oleks parem omahinna arvutus ja et info muutustest jõuaks kohe süsteemi. Vajadused on aja jooksul järjest kasvanud, koos programmi arendajaga on need ka kõik saadud. ProdMaster oli õige valik, ütleb Remo Allikas. Tal on hea soovitus teistele:
“Kui te hakkate sellist asja tegema, siis ei saa seda ülesannet panna mingi inimese peale, kes teeb muud tööd. Selleks on kindlasti vaja eraldi inimest, sest süsteemi loomine võtab väga palju aega ja mahtu.”
Peale käivitamist jagati tootmisjuhtimise programm kahte faasi:
- Programm on paigas ja töötab
- Kõigile töötajatele tahvelarvutid
Kõigile töötajatele muretseti tahvelarvutid, millega täna mõõdetakse töökiirust, raporteeritakse reaalajas oma tööprotsesse. Üsna raske on kogu tootmist korraga ära digitaliseerida, see tekitab osades inimestes kõhklusi. Täna on 20% asju veel paberi peal.
Tootmisprotsessi kirjeldab Remo Allikas nii: “Kui tuleb müük sisse, siis vormistatakse müügitellimus, tootmisjuht teeb müügitellimusest tootmistellimuse ja siis jääb see üheks ööks seisma. Meie programmis on sees tehisintellekt, mis iseseisvalt teeb igal öösel kell 2 arvutuse. Nendest arvutustest tulenevalt annab ta meile järgmiseks hommikuks vajamineva info, selleks et alustada tootmist: näiteks on vaja tellida 3 m mingit kangast, teha 4 jalga jne. Tootmistellimustel on ära näidatud, mis kuupäevaks kõik tehtud peab olema, samuti näitavad töökasud meeskondadele, millised on tellimuste täitmiseks vajalikud kogused ning milline on hetkel laoseis.”
Töötajate tööpäev mööblitööstuses algab tahvelarvutiga. Töö protsessi alustades hakkab tahvel lugema aega, millega mõõdetakse protsessidele kuluvat aega. Viimane uuendus, mis koos programmiarendajaga tehti, paneb töötaja võistlema iseendaga – kui inimene alustab oma tööd, siis hakkab etteantud aeg jooksma. Nii on töötajal lihtne jälgida oma tempot töö tegemisel. “Kes ei tahaks olla endast parem kui ta eelmine kord oli? Sellega me kasvatame tegelikult efektiivsust. Inimesed saavad aru, et aeg jookseb ja neil on vaja tegutseda”, ütleb Remo Allikas. Programmile tuleb juurde veel täiendus, mis võimaldab töötajal näha tahvlis oma töötasu, koodipõhiliselt. Samuti hakkavad nad nägema tabelit, kus on kirjas protsessid, mida nad on jõudnud normist kiiremini, mida aeglasemalt täita. Kui nad jõuavad teha normist kiiremini etteantud tööprotsesse, siis programm arvutab neile välja ka kohe nende palgalisa, ehk siis see on võimalus motiveerida.
Remo Allikas ütleb kokkuvõtteks, et on väga rahul selle programmiga: “Ma vahel mõtlen, et kuidas üldse vanasti ilma selleta sai? Sellel hetkel, kui viimane lüli raporteerib, et see toode on valmis, tuleb välja toote markeerimise kleeps, see läheb toote peale ja toode on valmis minema majast välja. Samal hetkel, kui pakkija raporteerib oma valminud tööst, läheb laost materjal maha, mis on seotud selle tellimusega. Osa läheb ka varem, me reaalajas näeme kogu aeg, kui palju meil on kruvisid, polte, vineeri, puitu, kangast. Igal öösel programm arvutab välja meie vajadused, annab ette uued ostuvajadused”.
AS Võru Empak on aastatel 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019 pälvinud tunnustuse Edukas Eesti Ettevõte. Võru Empak AS oli aastal 2016 Võrumaa aasta tööandja.
Velma Mööbel OÜ
Velma Mööbel OÜ esindaja Laidi Kiigemägi liitus ettevõttega möödunud aastal. Konverentsil asendas ta juhatajat, kes sellel päeval ise ei saanud osaleda.
Tarkvara hakati ettevõttes kasutama 2014. aastal. Nagu ka Võru Empakis, oli põhjuseks asjaolu, et kõik andmed olid Exceli tabelis ja kui oli vaja kelleltki infot saada, siis pidi tema poole pöörduma. Eeldati, et kui on olemas selline tarkvara, siis kõik muutub kohe reaalajas, keegi ei pea oma töökohalt lahkuma ja saab kohe arvutist andmed kätte. Tootmisprotsess on pikk, oli see vajadus, et igal tööpositsioonil saaksid kõik neile vajaliku info kätte. Et igaüks näeks, missuguses etapis mööbel parajasti on, millised toorained on olema jne.
Juhtkond hakkas suhtlema tarkvarapakkujatega, välja valiti lõpuks ärijuhtimise tarkvara Monitor. Peamine põhjus oli, et see oli tol ajal eestikeelne ja oli niipalju valmis, et sai kohe tööle hakata. Päris kõike, mis vaja, Monitor siiski ei võimaldanud, selleks lõi ettevõtte enda IT-osakond juurde programmi Velma. Monitorist saab andmeid importida ja eksportida meie rakendusse, jälgida oma süsteemiga, mis omakorda on otseselt seotud saagide ja CNC masinatega, kust jõuab kellaajaliselt info süsteemi.
Laidi Kiigemägi ütles, et tema hakkas Monitori kasutama eelmise aasta maikuus ning et samuti tundus esmapilgul kõik väga kandiline ja ebaloogiline. Praeguseks on asi muutunud ja kasu programmist silmnähtav. Selle tõestuseks kuvas ta ekraanile pildi nende oma programmist Velma. Kirjete peal klikkides saab kätte vajalikud andmed – kes projektijuhtidest millise tellimusega tegeleb, kes on tellija, milline on tellimuse summa, millises faasis tellimus on ja millal on tähtaeg. Erinevad värvid tähistavad erinevaid tööprotsesse, roheline aga tähendab, et kõik on valmis. Programm võimaldab jälgida minutilise täpsusega toote valmimist.
Kokkuvõtteks sõnas Laidi Kiigemägi, et juhataja soovitus tarkvara muretsema hakates on järgmine: “Tuleb sellele tarkvarale otsa vaadata, et mille siis ettevõttesse saab. Et kui palju hiljem tuleb sellesse panustada. Sellega oleme ka meie nõus, et seda ei saa teha keegi mingi muu töö kõrvalt, see peab olema tarkvara firma, kes aitab alusplatvormilt edasi liikuda, või siis peab olema oma IT-arendustiim.”
Veel sõnas Laidi Kiigemägi, et inimesed on erinevad, mõnele ei meeldi muutused, neile meeldiks kogu aeg ühe ja sama programmiga töötada. Aga inimesed on arusaajad, eriti kui nad näevad paremaid tulemusi. Iga asi tahab natuke harjumist ja õppimist, aga kuna töötajad on nende ettevõttes valdavalt eesti rahvusest, siis on oluline, et programm oleks eestikeelne, et ei tekiks keelebarjääri. Kui midagi hakata juurutama ja uuendama, siis alguses ongi kõik keeruline. Hilisem kasu kaalub selle üles.
Tekst ja foto: Liana Allas
